Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=Zdb0e4-0fQg
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, ajakirjanikud! Tere päevast, kuulajad! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Istung on läbi. Tänastest teemadest annavad teile ülevaate peaminister Kaja Kallas, siseminister Lauri Läänemets, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Kaja Kallas, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tere päevast kõigile!
Kõigepealt, see nädal on mitmeski mõttes eriline. Nimelt, teisipäeval tähistasime Eesti lipu 140. aastapäeva ja mul oli au osaleda Kuberneri aias lipuheiskamise tseremoonial.
Alati on selline üritus minu meelest väga südantsoojendav, seal saab näha nii palju inimesi, sealhulgas noori, kes on juba varahommikul lipuheiskamisele tulnud. Eile oli ka väga ilus ilm.
Me oleme täiesti unikaalsed, meie esimese sinimustvalge ainueksemplar, esmaeksemplar, on vanim Euroopa originaallipuna säilinud riigilipp. Selle lippu me ka alati uhkusega heiskame, et tähistada meie jaoks olulisi tähtpäevi.
Nüüd, teine oluline sündmus sellel nädalal – Euroopa Parlamendi valimised, mis algasid juba esmaspäeval. Mina hääletasin kohe esmaspäeval ära, sest mis täna tehtud, see homme hooleta, ja hääletasin elektrooniliselt. Minu meelest on see ülimugav hääletamisviis.
Meil on muidugi kõikvõimalikke viise veel hääletada, aga kui ma võrdlesin meid teiste riikidega, siis tõesti, Eestis me oleme loonud nii palju võimalusi, et inimesed saaksid oma kodanikukohust täita ja oma hääle anda. Nii et ma tõesti julgustan kõiki inimesi neid võimalusi kasutama. Iga hääl on vajalik ja oluline.
Ma arvan, et ma ei liialda grammigi, kui ma ütlen, et need Euroopa Parlamendi valimised on äärmiselt tähtsad, sest kunagi ei ole Euroopa Parlamenti valitud Euroopale keerulisemal ja raskemal ajal kui praegu. Ja mitte kunagi ei ole ka nende inimeste isikuomadused olnud nii olulised, kui need praegu on.
Just sellepärast, et me seisame silmitsi kõige suurema kriisiga pärast teise maailmasõja lõppu, ja ka sellepärast, et Eesti on viimastel aastatel saavutanud olulise nähtavuse ja kuulatavuse, mida meil pole varem kunagi olnud. Meid kuulatakse, meiega arvestatakse. Ja me ei tohi seda positsiooni käest anda.
Ka mina andsin hääle kandidaadile, kelle suhtes mul on kindlus, et ta saab aru, mida tähendab Euroopa Parlamendi töö, ja ta on valmis seda tegema.
Seda ma soovitan kõigile: minge valima ja valige kandidaat, kes on kõige südamelähedasem, ja mitte võib-olla kõige kõvem kisaja sisepoliitikas, vaid eelkõige suunatud sellele, mis need valimised päriselt on, Euroopa Parlamendi valimised, ja kelle üle võib uhkust tunda ka väljaspool Eestit.
Veel olulistest teemadest. Eile saatsime riigikogu poole teele täiendava negatiivse lisaeelarve, kogumahuga 183 miljonit eurot. Kokkuhoidu panustavad kõik ministeeriumid, seda peamiselt oma tegevuse ja majandamiskulude arvel.
Hetkel me kõige prioriteetsemat ehk julgeolekuvaldkonna rahastust negatiivse lisaeelarvega ei vähenda. Küll aga vaatab kaitseministeerium solidaarselt teistega oma personali- ja majandamiskulud üle ning suunab raha, mis üle jääb, laskemoona hankimisse.
Selle lisaeelarve eesmärk on vähendada eelarvedefitsiiti, et me mahuksime 3% eelarvemiinuse raamidesse, nii nagu näevad ette Euroopa Liidu reeglid.
Ma tahaksin siinkohal meelde tuletada ka põhiseaduse § 106, mis sätestab, et rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Ehk maksude, rahaliste kohustuste ja eelarvega seotud küsimusi.
Kui vaadata kommenteeritud väljaannet, siis seal öeldakse, et selle peamiseks põhjuseks on vajadus vältida populismi ja rahva hetkemeeleolude ja ajutiste raskuste fataalset mõju.
Mida põhiseaduse kirjutajad ei näinud ette, on sotsiaalmeedia ja see fenomen, mis meil hetkel on. Praegu oleme sellises olukorras, kus iga kokkuhoid, iga maksutõus lendab sotsiaalmeedia kaudu erinevate huvigruppide ventilaatoritesse ja sealt edasi juba meediasse. Nii loemegi pidevalt, kuidas see või teine kokkuhoiukoht on täitsa vale, sest see on just meie tuleviku väetis, ja just seda maksutõusu ei tohi teha, sest see tabab üht või teist gruppi. Tegelikult siis kukubki taevas maa peale.
Aga loomulikult, maksutõusud ei meeldi kellelegi. Ja me teame ka seda, alates eilsest vähemalt, et ka kokkuhoid ei meeldi kellelegi.
Samas, oma riik meeldib meile kõigile või vähemalt enamusele. Ja oma riigi mõte on teha üheskoos asju, mida igaüks eraldi teha ei saaks. Ja selleks tuleb koguda makse. Kui meil on kulud suuremad kui tulud, siis meil tuleb ka kulusid kokku hoida. Meie riigi väljaminekud on muutunud liiga suureks võrreldes tuludega.
Me peame tegema neid valusaid otsuseid. Muidugi ei ole meie eesmärk kellelegi haiget teha ega kedagi karistada. Me hoiame kokku majandamise tööjõukulusid ja lükkame edasi investeeringuid valdkondades, kus raha pole praeguse seisuga suudetud ära kasutada.
Ma tuletan meelde, et me teeme negatiivset lisaeelarvet selleks aastaks. Näiteks piiriehituse puhul – sellest saab siseminister täpsemalt rääkida – see ei tähenda, et me kärbime piiriehitust. Vastupidi, me oleme sinna raha juurde pannud, aga lihtsalt sellel aastal positsiooni paranemiseks, kuna seda raha ei ole suudetud hetkel ära kasutada, me lükkame selle rahakasutuse edasi selleks ajaks, kui see hetk kätte tuleb.
Lõppkokkuvõttes oleme me ise need, kes maksavad makse ja kellelt kokku korjatud raha riik parema äranägemise järgi jaotab.
Loomulikult ei jäta meid kedagi külmaks inimeste mured. Ja ma kinnitan teile ka seda, et meil on olemas suurem pilt ja arusaam sellest, mida me peame tegema, et riigirahandus jälle korda saada. See on raske, aga see ei ole päris võimatu.
Aga siis, kui me üksteiselt n-ö tekki ära tirime ja kitsaid huvisid üldistest huvidest ettepoole seadme, läheb see tekk lõpuks ribadeks, ja lõpuks, kui tekk on ribadeks, on kõigil külm.
Aga tuleme veel oluliste teemade juurde. Eile olin välisvisiidil Rootsi kuningriigis. Osalesin koos Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga eraldi konverentsil, ettevõtluskonverentsi. Kohtusin Rootsi suurettevõtjate esindajatega. Samuti oli meil kahepoolne kohtumine ka peaminister Ulf Kristerssoniga.
Arutasime seda – eelkõige suurettevõtjatega –, kuidas keskenduda meie piirkonna konkurentsivõime tõstmisele ja innovatsiooni kiirendamisele, millised on koostöövõimalused idutehnoloogiaettevõtetele, samuti kaitsetööstuse arendamisele.
Valitsuses võtsime vastu 18 otsust ja arutelu all oli veel palju olulisi teemasid. Nimelt kiitsime heaks seaduseelnõu, millega korraldame ümber maa-ameti uueks maa- ja ruumiametiks. Ehk siis koondame kokku eri ametkondade maa- ja ruumiplaneerimisega tegelevad üksused.
Eesti inimestel ja ettevõtetel tekib üks partner. Sellest ametist saab abi nii maa, planeerimise, ehituse kui ka arhitektuuri teenuste küsimustes.
Me uuendasime kõrgharidusstandardit, mis on viimati kehtestatud 15 aastat tagasi. Nimelt, kõrgkoolid peavad hakkama õppekavade koostamisel arvestama senisest rohkem tööturu vajadustega.
Seda on ettevõtlussektor meilt väga palunud. Õppekavasid tuleb uuendada hiljemalt 2027. aastaks, nendesse tuleb lisada näiteks digi- ja tehnoloogiaoskused, aga ka enesejuhtimise ja muutustega kohanemise oskused. Need on tänapäevasel tööjõuturul hakkamasaamiseks vajalikud.
Siis me pikendasime kutselistele kaluritele digitaalse asjaajamisega kohanemise aega. See on nüüd väga põnev teema. Nimelt, kutselised kalurid peavad oma püügiandmeid esitama elektrooniliselt alates 1. juulist, kuid kuivõrd on väga tihti tegemist eakamate inimestega, siis selleks, et nt lapselapsed saaksid neid aidata, me tegime sellise võimaluse, et kuni 2028. aastani saavad nad volitada kedagi teist enda asemel digitaalselt neid asju sisestama.
Loodame, et sealt kõrvalt nad saavad selle ka ise ära õppida, nii et 2028. aastaks saab igaüks enda eest neid toiminguid teha.
Kiitsime heaks määrused, millega viime lõpule vanglatervishoiu reformi. Nimelt, me kaotame dubleerimise. Vanglameditsiini korraldamisega on seni tegelenud justiitsministeerium. Aga justiitsministeeriumi pädevuses ei ole põhjust seda kauem hoida.
See on jälle hea näide riigireformist – me teeme asju seal, kus selleks pädevus on, ehk siis tervishoiuteenustega tegeleb tervisekassa ja justiitsministeeriumi ei pea selleks mingit paralleelsüsteemi tegema. Nii et tänaste otsustega anname tervisekassale vanglatervishoiu korraldamise üle.
Siis veel üks väga põnev teema. Valitsus sai ülevaate kaitseväekohustuse täitmisest möödunud aastal. Huvitav on siin just see, et 2023. aastal asus ajateenistusse vabatahtlikult 61% noortest. See on väga positiivne, selline kasvav trend ilmestab hästi noorte kaitsetahet ja toetust riigikaitsele, mis praeguses julgeolekuolukorras on äärmiselt vajalik.
Ja teine teema: tänavusel Kevadtormil osales ka võrreldes möödunud aastaga ligikaudu 10% rohkem kutsutud reservväelasi.
Me teame, et Eesti kaitsevõime üks põhialuseid on reservarmee, nii et Eesti inimesed hindavad reservarmeed ja reservväelasi väga kõrgelt ja seda õppustel osalemist toetavad nii pereliikmed kui ka tööandjad, kes siis on suureks toeks, just need tööandjad, kes säilitavad ka reservväelaste sissetuleku õppuste ajaks.
See kõik on osake meie kaitsevõimest. Ja see on väga positiivne, et need osavõtuarvud suurenevad. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja sõna on siseminister Lauri Läänemetsal. Palun!
Siseminister Lauri Läänemets
Aitäh! Tervist kõigile! Ma alustan tõesti lisaeelarve teemast ja korra käin üle ka piirirahastuse teema.
Ma vaatasin, et ühes uudisväljaandes ei olnud see sõnastus ehk kõige õigem. Nimelt, piirirahastus, piiri ehitamine käib sellise loogikaga, et valitsus on otsustanud – juba aastaid-aastaid tagasi, mina isegi enam ei mäleta nii täpselt, millal see oli – ja välja arvutanud, kui palju piiri ehitamiseks raha vaja läheb. See raha on broneeritud valitsuse reservis, see on konkreetselt olemas valitsuse sihtotstarbelises reservis.
Sealt reservist võetakse igal aastal raha välja, vastavalt sellele, kui palju on piiri valmis ehitatud. Kogu piiri ehitus on ära planeeritud, etappide kaupa, ja nagu me oleme öelnud, maismaapiir peaks 2025. aasta lõpuks valmis olema.
Ehk siis loogiline on siit oletada, et väljamakseid ei tehta enne, kui piiritara valmis on. Seega osa rahast makstakse välja alles järgmisel aastal.
See on eelarve tehniline liigutuse – kui see on 2024. aasta eelarve sees, siis me täna n-ö eelarvetehniliselt võtame selle ära, aga järgmise aasta eelarves ta on olemas. Ehk siis füüsiliselt teda ära ei võeta, piiri ehitust me jätkame, sellega mingisugust probleemi ei ole.
Ja tõesti, nii nagu peaminister ütles, mõned nädalad tagasi otsustasime hoopiski raha juurde panna, mis puudutab Saatse saabast ja kogu taristut seal kandis.
Aga nüüd ma igaks juhuks korraks n-ö astun regionaalministri kingadesse, et ei tekiks mingisugust suuremat sorti paanikat. Käin üle selle teema, mis puudutab bussipiletite hindu.
Regionaalministeerium saatis kooskõlastusele ühe määruse eelnõu. Ja see räägib bussipiletite piirhindadest. Tegemist on teatava muudatusega, varasemalt nende hindade määramise loogikas.
Seadus on vahepeal muutunud ja nüüd tuleb piirihinnad kehtestada. Piirhind ei tähenda seda, et see hakkabki olema bussipileti hind, vaid piirhind ütleb, et nendes piirides saab bussipileti hinda määrata. Ja seda teeb jätkuvalt minister oma määrusega – kõik käib nii, nagu see ka varasemalt on olnud, loogika on lihtsalt selles, et meil on nüüd erinevad tsoonid ja neid tuleb arvatavasti juurde, aga eri tsoonide piletihinnad ei ole täpselt samad, mis on ühe pileti hinnad.
Ehk siis seal tuleb panna mingisuguseid piire ja otsustada, millest tulevikus kindlasti midagi üle ei võiks minna.
Nii et see informatsioon, mis kuskil on läinud liikuma, et ühe korra pilet, mis praegu maksab 1,5 eurot, võib hakata maksma 10 eurot – selle kohta ütlen: nii palju piletihind ei tõuse. Ei tõuse! Jätkuvalt, hetkel ei ole plaanis tõsta piletihinda. Piletihind jääb ikka 1,5 euro peale. Nii ta on.
Tegemist on lihtsalt selle raamistiku loogika muutusega, mis tuleneb seadusmuudatusest, seda tuleb selliselt teha.
Aga nüüd siseministri teemadest. Täna arutasime kahte teemat. Üks puudutab ministrite nõukogu, mis arutab paljude teiste teemade seas küsimust, mis puudutab Ukraina sõjapõgenikke ja nende viibimise alust Euroopas. Me teame kõik, et neile on antud ajutine kaitse. See ajutine kaitse on kuni aastani 2025. Kuna Ukraina sõda ei ole läbi saanud, kahjuks selliselt, nagu me tahame – Ukraina võiduga, on Euroopa Komisjoni ettepanek pikendada ajutise kaitse andmist kuni aastani 2026.
Ehk siis Eesti seisukohad, mis me valitsuses heaks kiitsime, toetavad Euroopa Komisjoni ettepanekut. Ehk siis siin viibivad Ukraina sõjapõgenikud saavad 2026. aastani ajutise kaitsega Eestis olla.
Ja kui rääkida sellest, kuidas võiks käia sellest ajutise kaitse süsteemist väljumine, siis Eesti eelistab seda, et see on üle Euroopa ühesugune, sest kui ühes riigis lõpetatakse ajutine kaitse ühtemoodi ja teises teistmoodi, siis võib tekkida Euroopa-sisene ränne. Seepärast peaks Euroopa pigem ühiselt sellele küsimusele lähenema.
Eesti võiks eelistada siis tähtajaliste elamislubade andmist – kui peaks olema vajadus veel neil inimestel siin riigis mingil põhjusel viibida – sellele, et nad hakkavad rahvusvahelist kaitset taotlema, sest rahvusvahelise kaitse taotluse protsess on väga põhjalik, see kestab mõnikord kuu, kaks või kolm, aga riigil on sellega seoses rahalised ja ka muud ressursimahukad kohustused.
Ja teine teema, mida me arutasime. Võib öelda, et täna oli meil selle esimene lugemine. See puudutab Vene kodanikele ja Valgevene kodanikele kinnisvara ostmise piiramist julgeolekuvajadustest lähtuvalt. Tegemist on valitsuse tegevusprogrammis oleva eesmärgiga, et maandada riski, et omandatud kinnisasju kasutatakse luuretegevuseks, sabotaažiks või mistahes riigivaenulikuks tegevuseks või riigivastaseks tegevuseks.
Neid näiteid on. Soomes ostis üks oligarh ära mitu saart, mis olid Soome jaoks strateegiliste objektide lähedal või üldse strateegilises piirkonnas, ja rajas sinna sellised rajatised, mis võimaldavad vajaduse korral seal kopteritega maanduda ja igasugu muid selliseid tegevusi teha. Nii et selliseid näited on tuua ka Norrast, kus NATO lennuvälja lähedale on ostetud kinnisvara ja sinna on rajatud objekte. Seda on teinud jällegi kas Venemaa kodanikud või Vene kodanikele kuuluvad ettevõtted.
See põhimõtteliselt tähendaks seda, et kui meil praegu julgeolekukaalutlustel on loogika selline, et piiriäärseid maid ei ole võimalik osta, siis tulevikus me ei lähtu enam ainult piirist.
Ühtepidi see võib natuke leevendada nende inimeste olukorda, kes piiriäärsetes omavalitsustes on, sest siiamaani on öeldud, et selles omavalitsuses, mis piirneb idapiiriga või on vastu idapiiri …
Vahepeal on olnud haldusreform, omavalitsused on läinud oluliselt suuremaks, nii et ka 40 km piirist eemal ei ole mõnel inimesel enam olnud võimalik endale korterit osta.
See probleem võib-olla laheneb, aga teistpidi peaks kehtima üle Eesti nii korteri kui ka mu kinnisasja omandamise võimalus on neile inimestele, kes on Valgevene või Venemaa või ka mõne kolmanda riigi kodanikud, piiratud. See tähendab, et nad ei saa seda teha. Või siin elavad alalise elamisloaga isikud samadest, eelmainitud riikidest – nende puhul teatud objektide läheduses on riigil võimalik öelda: „Teie sinna maad osta ei saa.“
Keeruline teema. Palju selliseid õiguslikke omandiga seotud küsimusi. Teeme veel teise lugemise ka valitsuses ära ja siis peaks järgnema VTK. Aga aitäh minu poolt!
Juhataja
Aitäh! Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Jaa. Tere päevast!
Alustaksin ka võib-olla lipust. Peaminister küll juba korra mainis, et meil on tõepoolest väga ilus lipp. On ka mitmeti ajalooline, et meil on ka alles olev rahvuslipp maailmas, originaal. Mille poolest see veel unikaalne on? See on pärit ühest üliõpilasorganisatsioonist nimega Eesti Üliõpilaste Selts. Mul on endal samuti au olla selle vilistlane ja seetõttu on minulgi kuidagi eriline seos selle trikolooriga. ´
Aga minu üleskutse oleks nendele tudengitele, kes praegu on tudengid ja varsti saavad tudengiteks: liituge ikka akadeemiliste organisatsioonidega, sest seal sõlmivad sõprussuhted, mis kestavad elu lõpuni.
Teiseks räägin valimistest, mitte sellest, kelle poolt hääletasin, aga lihtsalt meenutuseks. Siin mõni aeg tagasi oli jutuks ka see, et võib-olla on meil võimalik Euroopa Parlamendi valimistel hääletada ka nutiseadmetest. Paraku see ei realiseerunud. Jäime õigusruumi kohendamisega natuke ajahätta.
Aga see on selles mõttes okei, et tegelikult ei peagi nii sensitiivsete asjade puhul, nagu valimised on, kiirustama, tuleb võtta rahulikult. Lihtsalt see kehtiv õigusnorm, mis nüüdseks on vastu võetud, võimaldab seda tulevikus teha, aga me ei hakanud sellega kiirustama ega jõudnud seda rakendada juba nendel valimistel.
Küll aga on MKM-i valitsemisalas vastavate tehnoloogiliste rakenduste valmis tegemine. Hea uudis või mõnes mõttes info on see, et me teeme need selle rakenduse valmis – seda on riigi infosüsteemi amet lubanud selle aasta jooksul – ja juba aasta lõpus tahaksime kättesaadavaks teha rakenduse, mille nimi on Valimised mobiilis, kõikidele Eesti inimestele.
Nii et kui teil on vaja korraldada valimisi nt oma korteriühistus, oma erakonnas või kasvõi oma spordiklubis, siis riiklik rakendus saab selle tarvis kättesaadavaks. See on kindlasti kasulik tööriist ja harjutab inimesi selles nutiseadmes valima. Loodetavasti on see kohalike omavalitsuste valimistel juba üleüldiselt kättesaadav.
Nüüd valitsuse asjadest. Jah, tõsi on, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil selliseid olulisi teemasid seekord valitsuse [istungil arutelu all] ei olnud. Küll on meil aga terve rida olulisi asju seal ootel. Nüüd, kui pakilisem töö on tehtud, negatiivne eelarve on vastu võetud ja eks valimistel ole ka oma mõju valitsuse tööle, loodame, et saame veel enne suurt suve paari olulise asjaga edasi liikuda.
Ja nüüd veel konkreetsemalt minu töövaldkonnast. Esmalt võib-olla hea uudis. Majandusplaani osa või üks aluspõhimõtteid on see, et me riigi ressursse, mida meil ei ole liiga palju, tahaks kasutada võimalikult kõrgtehnoloogiliste lisandväärtust tootvate ettevõtete toetuseks.
Just täna sai avalikuks see, et Eesti sai Euroopa Komisjonilt riigiabiloa toetada Skeleton Technologies vesinikutehnoloogia arendusprojekti 18 miljoni euroga. Kokku on see investeering 34 miljonit eurot. See on täpselt see, mida me Eestis näha tahaksime, ja loomulikult on ettevõtjad need, kes selle projekti realiseerivad.
Aga millest seisneb riigi roll? Lihtsalt avamaks seda, minu jaoks oli see üks esimesi teemasid, mis mu ministriks saamisel nagu lauale tekkis, sest ees seisis komisjoni asepresidendi Vestageri visiit siia. Ja meil oli tõrge riigiabi loa saamise. Ei möödunud aga aastatki ja me saime selle.
Kuid see ei teki lihtsalt iseenesest, vaid see on kliimaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning meie Brüsselis töötavate ametnike kollektiivne jõupingutus, ettevõtted üksi võivad seal jääda hätta. Selline praktiline näide selle kohta, mis kasu on Eesti avalikust haldusest Eesti ettevõtjatele.
Ja võib-olla veel üks oluline teema. Jah, tõepoolest, seda juba mainiti -- negatiivne lisaeelarve, kärpimised. Annan edasi MKM-i vaate.
Nagu ikka, suhtusime sellesse ülesandesse tõsiselt, pisut üllatuslik oli, kui numbrid kokku löödi ja me avastasime ennast jälle esikohalt.
Teadupoolest toimus selline harjutus meil ka eelmisel suvel. Suurima kärpe tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Ka seekord maandume meie auhinnalisel 1. kohal.
Mitte, et see oleks väga oluline, see lihtsalt demonstreerib seda, et me võtame seda ülesannet väga tõsiselt. Ja kui numbritesse sisse vaadata, siis selgub, et see on märkimisväärne osa meie eelarvest. Kuigi üldnumbrite kõrval võib see summa paista suur – 1,4 miljardit –, siis, kui see sisuliselt lahti võtta, on näha, et 930 miljonit sellest on töötukassa, mis sellisel kujul kärpimise alla ei kuulu.
Me teeme seal küll ühte olulist reformi, millest me kindlasti saame siin veel sügise jooksul rääkida, see on töötutoetuse ja töötuskindlustuse süsteemi kokkupanemine ja optimaalsemaks tegemine. Sellest ligemale 270 miljonit on eurovahendeid, mille kärpimine loomulikult ei ole mõistlik.
Siis on seal 77 miljonit teadus- ja arendustegevuse vahendeid – me oleme kokku leppinud, et alla 1% piiri ei lange, seal toimub juba iseeneslik kärbe, sest lihtsalt meie SKT on mõnevõrra languses –, aga see jätab meile tegelikult kätte suurusjärgus 120 miljonit eurot, millest me neid kärpeid teeme, ja kui see võta nüüd protsentidesse, nii et eelmisel aastal ligemale 7 miljonit ja sellel aastal üle 15 miljoni, siis ma pean tunnistama, et meie analüüs ütleb, meie jaoks on lagi käes.
Meie oleme oma panuse andnud, ja nüüd, kui me läheme järgmise RES-i perioodi, siis me soovime tõsiselt tõstatada ka neid teemasid.
Loomulikult, raskel ajal on kõige keerulisem kärpida sotsiaaltoetusi. Me ei tea, mis probleemid on hariduses, aga kui me ei võta tõsiselt majanduse toetuseks tehtavaid meetmeid, siis me jäämegi lõpuni kärpima. Nii et siin tuleb võtta ka natuke pikaajalisem vaade. Ja minu hinnang on, et meil sellest pääsu ei ole.
Ja panustasid loomulikult sellesse kärpesse ka teised Eesti 200 ministeeriumid. Need summad ei ole küll nii suured, aga siiski, haridusministeeriumi reale tekkis lõpuks 12,5 miljonit ja välisministeeriumi omale 2,9 miljonit.
Nii et me arvame, et oleme andnud oma sisulise panuse sellesse, et negatiivne eelarve saaks tehtud, et see saaks kokku ja et neid menetlusi, millest siin jutt oleks, ei käivitu.
See on minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd palun, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo!
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Jaa, tere ka minu poolt! Eesti lipu päev on tõepoolest pidulik päev. Minul oli õnn olla Eesti lipu hällis Otepääl sellel päeval, esindada seal valitsust ja ühtlasi teha seal mitte elektrooniline, vaid täitsa füüsiline hääletamine. Väga sümpaatne oli see kõik seal. Linn oli sinimustvalge.
Aga nüüd kärbete juurde. Ma arvan, et see on kõige olulisem teema, just see, mida te tegelikult minult kuulda tahate, sest eelmisel nädalal informatsiooni sotsiaalministeeriumi valitsemisala kärbete kohta juba liikuma hakkas.
Kõige olulisem on öelda seda, et sotsiaalvaldkonnas on teenuste saamiseks inimestele loodud seaduslik alus ja õigus. Kuivõrd me seadusi muutma ei lähe, siis kindel on see, et kõik need inimesed, kellel on olnud seni õigustatus mõnele teenusele, saavad oma teenused ka kätte.
Ja nii nagu peaminister juba ütles, me püüame otsida kärpekohti eeskätt tegevus- ja majanduskuludes, lisaks on võimalik IT-arendusprojekte edasi lükata.
Tegelikult on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas teenuste prognoositud kulu ja tegelik kulu alati erinenud. Ehk selline puhver on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas ka kindlasti olemas ja see annab meile võimaluse käesoleval aastal lisaeelarvet teha.
Nüüd, ma pean muidugi tunnistama seda, et mitmed teenused sotsiaalvaldkonnas on siiski alarahastatud. Me ei saa inimestele pakkuda nii palju, kui me soovime, ja see tähendab ka seda, et sellisel moel kokkuhoidu järgnevatel aastatel ei ole meil enam võimalik teha. See ei tähenda, et neid viise ei tuleks kuidagi teisiti ja põhjalikumalt otsida ja vaagida.
Kui me vaatame Eesti sotsiaalkaitse kulusid suhtena SKT-sse, siis kahetsusväärselt on need ühed madalaimad Euroopa Liidus, me konkureerime seal tagumises otsas Rumeenia ja Iirimaaga.
Küll aga tuleb öelda, et viimase aasta jooksul on sotsiaalkaitsekulud 13,5%-lt SKT-st tõusnud 17%-le. See näitab tegelikult seda, et me oleme rohkem panustanud oma inimestesse. Ja see on ühtepidi ka loomulik. Sest kui meil elanikkond vananeb, siis me teame, et sellega tuleb kaasa rohkem nii tervisemuresid kui ka sotsiaalteenuste vajadust. Aga suurenevad ka sihtgrupid, kes erinevaid toetusi saavad.
Meie murekoht on muidugi see, et suurem osa sotsiaalkaitsekulutustest Eestis on suunatud toetustesse, eelkõige rahalistesse toetustesse, ja väiksemas ulatuses me pakume teenuseid, aga just teenused, mis on vajaduspõhised, on inimestele vajalikud ja nende arendamine on täpselt samamoodi tähtis.
Aga nüüd lähemalt nendes sotsiaalteenustest, mis lähipäevadel on juba kajastust leidnud.
Kogu ministeeriumi kokkuhoid on 13,5 miljonit, sellest 2 miljonit on erinevad investeeringud ja 1, 5 miljonit haldusalas tehtavad kulutused, mis puudutavad sisuliselt kõiki ministeeriumi valitsemisala allasutusi.
Ja circa 6 miljonit minu, sotsiaalkaitseministri valitsemisalast, kus me oleme pidanud kokku hoidma.
Ühiselt Riina Sikkutiga üle valitsemisala on ligi miljon otseselt tegevuskulusid, mille sees on ka tööjõukulud. Teadus- ja arendustegevus, mis on 450 000 eurot ehk peaaegu pool miljonit. Ja 4,47 miljonit koos ülekantavate või eelmise aasta jääkidega on sotsiaalkindlustusameti eelarve ja sellest 1,27 on see, kus me oleme püüdnud teha kokkuhoidu väga tundlikult, vaagides, milliste teenuste puhul see on võimalik.
Ja tõepoolest, sellel aastal sai riigieelarvest 15% lisa ehk 6 miljonit lisaraha erihoolekandeteenus, mille kogu eelarve on 51 miljonit, 360 000 sellest me tõepoolest hoiame kokku.
Aga see ei tähenda, et keegi peab teenuselt lahkuma või ei pääse teenusele. Järjekorrad on meil seal nii ehk naa, sest meil on nii tühjasid kohti kui ka olukordi, kus inimesed viibivad kodus – neil on õigus kolm kuud aasta jooksul kodus viibida. Ka seda me plaanime seaduses muuta, et hoida kokku seda n-ö tühja aega, mis teenusel on.
Viisin 2021. aastal riigikokku perelepituse eelnõu. Perelepitus jõustus 2022. aastal – täiesti uus kulu, meie inimeste hüvanguks, ehk oma lapse kasvatamise üle vaidlevate vanemate toetamiseks.
Prognoosisime seal kulutusi ja näeme tegelikult, et need mahud ei ole olnud sellised ja sealt on võimalik siis tõepoolest ilma, et keegi teenusest ilma jääks, pool miljonit kokku hoida.
Käesoleval aastal samamoodi, hetkel on eelnõu riigikogus menetluses ja see on 1,2 miljonit asendushoolduses perepõhise teenuse pakkujate tugiteenustele, sellest 1,2 miljonist 120 000 on võimalik teenuse kasutamist prognoosides kokku hoida.
Samamoodi lastemaja teenus. Tundub väga ebaõiglane, seksuaalselt väärkoheldud lapsed, kindlasti äärmiselt haavatav sihtgrupp, aga kokkuhoid ei tule mitte teenuse enda pealt, vaid koolituste ja teenuste arenduse arvelt.
Ja peab ütlema, et kõikide teenuste eelarved sisaldavad ka arendustegevusi, koolitustegevusi, supervisiooni tegevusi, mis ei ole vahetu teenuse osutamine kliendile. Ja sealt on võimalik tõepoolest teenuseosutajate endi heaolu arvel kokku hoida.
[Abi vajava] lapse [sotsiaalse] rehabilitatsiooni teenus. Sellel aastal lisandus sinna 3 miljonit riigieelarvest. Nüüd, kui oleme vaadanud, kui palju raha on poole aasta jooksul, õigemini viie kuu jooksul tehtud, näeme, et ka sealt on võimalik natukene kokku hoida.
Nii on väga hoolega otsitud, vaagitud, arvutatud, kust on võimalik võtta raha majanduskulutuste ja täiendavate tegevuste peal ja hoida sellega raha kokku.
Ja rõhutan: järgmisel aastal me sellisel viisil kindlasti kokkuhoidu teha ei saa. Vastupidi, nii nagu ma alguses ütlesin, teenused, mis on vajaduspõhised, peavad olema inimestele abivajaduse korral kättesaadavad.
Seega, me peame otsima teisi mõistlikke ja jätkusuutlikke viise, kuidas riigirahandust tasakaalus hoida, ja ma usun, et ee, et hea tahtmise korral me oleme võimelised valitsuses seda ka ühiselt kokku leppima. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja läheme küsimuste juurde. Öelge palun oma nimi, väljaanne, keda esitate, ja kellele on küsimus suunatud.
Kärt Karu, Delfi
Esimene küsimus on majandus- ja infotehnoloogiaministrile. Kristina Kallas rääkis Delfile antud intervjuus, et kaalub sügisel erakonna esimeheks kandideerimist. Ta ütles, et ootus selleks erakonnaliikmetelt kindlasti on. Kas teie toetate tema kandideerimist?
Tiit Riisalo
No sügiseni on veel palju aega. Eks siis paistab, kas tekib ka teisi kandidaate, ja siis ma vaatan nendele kandidaatidele otsa ja siis otsustan.
Kristina Kallas oleks kindlasti väga tubli ja võimekas Eesti 200 juht, ta on tõestanud ennast nii varasemas elus haridusjuhina kui ka nüüd ministrina neid keerulisi reforme ellu viies.
Mul on väga hea meel, et Kristina on sellise avalduse teinud.
Kärt Karu
Ja teine küsimus on peaministrile, siseministrile ja sotsiaalkaitseministrile.
Kui palju on Eesti 200-s aset leidvat vastasseisu tunda olnud valitsuse töös?
Kaja Kallas
Ei ole üldse. Meil on väga hea koostöö. Ja mulle tundub, et te saate seal kõik kenasti läbi, vähemalt laua taga küll kuidagi midagi ei väljendata.
Tiit Riisalo
See draama tundubki suurem just kaugemalt vaadates kui sees olles. See on alati elus niimoodi.
Lauri Läänemets
Ma võin kinnitada: kõik on rahulik, kedagi meie seast nad pole tahtnud ära saata kuskile.
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Või kas Signe soovib ka kommenteerida?
Signe Riisalo
No Eesti 200 siseelu ma küll hea meelega ei kommenteeriks, aga valitsuse sisekliima on loomulikult töine.
Loomulikult on pingeline. Me peame tegema ju keerulisi otsuseid ja see ei ole lihtne, sest iga minister – sõltumata erakonnast – mõtleb oma valdkonna peale ja selle peale, kuidas miski tema valdkonda mõjutab.
Selles mõttes on loomulikult keeruline, aga see ei tähenda seda, et me omavahel ei saaks arutada, ja nagu te näete, jõuda ka otsusteni.
Ja seesama kommentaare, et kuidas on siis see kõrvaltvaatajatele või kuidas miski paistab eemaltvaatajatele. Täna hommikul, kui ärkasin, oli mul postkastis sõnum puuetega inimeste koja juhilt, kes oli ärev ja vabandas vikerraadio pealkirja pärast, sest tema enda hinnangul ei olnud need tema mõtted ega seisukohad.
Nii et ka oma partneritega on meil hea koostöö, tahan ma siinkohal öelda. Ja sagedasti see kõrvaltvaatajatele tundub keerulisem kui eespool olijatele Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis on ametlik osa lõppenud. Aitäh!
