Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=pmtKNvm5yl0&list=TLGGmCgIdPpKcLMwNzExMjAyNA
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Valitsus pidas täna e-istungi. Peaminister Kristen Michal on mitteametlikul ülemkogul Budapestis ning valitsuse teemadest annavad teile täna ülevaate siseminister Lauri Läänemets, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Lauri Läänemets, palun!
Siseminister Lauri Läänemets
Tere! Et om käümän võro keele nätäl, sis passis egäle ministrile siiä lavva taadõ tulõman hindäle miilde tulõta üts põlinõ tiidmine: tark tiidse, mis kõnõlõs, ull kõnõlõ, mis tiidse.
Täna on ühtlasi skautidel kaelarätipäev, siis kantakse kaelarätti töö juures ja ikka selle eesmärgiga, et skautlus nähtavamaks muuta. Ja kaelarätti on täna ka minu kaelas näha – kui kellelgi tekkis küsimus, miks selline kaelarätt.
Aga ameeriklased on valinud endale uue presidendi ja meie õnnitlused talle on juba ka teele saadetud.
Kui lugeda nii Eesti kui ka välisekspertide arvamusi, on näha, et ennustatakse, et USA välispoliitiline fookus võib rohkem liikuda Euroopalt ja Ukrainalt mujale. Kui see peakski nii olema, tuleb Euroopal võtta vastutav roll Ukraina toetamisel rohkem enda kanda. See on mõnes mõttes loogiline, sest Ukraina on eeskätte meie naaber ja osa meie euroopalikust väärtusruumist.
Kindel on see, et Eesti valitsus ühes Euroopa partneritega hoiab konstruktiivset dialoogi ja teeb koostööd USA järgmise administratsiooniga, et koos kaitsta väärtuspõhist maailmakorda ning tagada seeläbi ka meie endi julgeolek. Ukraina saatus on loomulikult selles üks võtmeküsimus.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks kümme punkti. Seoses rahvastiku vananemisega muutub Eesti vanaduspensioniea arvestamine. Ehk me kehtestasime 2027. aastaks vanaduspensionieaks 65 aastat ja ühe kuu. See üks kuu lisandus sinna. Täpsemalt räägib sellest sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Valitsus toetas riigikogu majanduskomisjoni algatatud eelnõu, mis vähendab järgmisel aastal Eesti sadamasse tulevate laevade veetasu 14%. Ja veeteede tasude alandamine toetab rahvusvahelise meretranspordi liikumist läbi Eesti.
Me teame kõik, et merendus- ja logistikasektor on langustrendis olnud juba COVID-19 pandeemia ajast, samuti mõjutab sektorit Ukraina sõda ja kõiksugu sanktsioonid, nii et see on samm selle poole, et anda tuge ühele Eestis tegutsevale majandussektorile.
Valitsus kinnitas Riigimetsa Majandamise Keskuse 2024. aasta riigieelarvesse kantavaks summaks 119,6 miljonit eurot, millele lisandub tulumaks. RMK puhaskasum 2023. aastal oli 378,6 miljonit eurot, millest regulaarseks põhitegevuse tuluks arvestatakse 119,6 miljonit eurot.
Valitsus kiitis heaks ka "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" muudatusettepanekud. Kuigi arengukava hõlmab perioodi 2014–2022, on selle vahendeid võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni. Muudatusettepanekute kohaselt lisatakse abikõlblike investeeringute hulka põllumajandusettevõtete kütusemahutite soetamise. See aitab tagada Eesti toidujulgeolekut. Samuti suurendame [Euroopa Liidu taasterahastu vahenditest] 1,5 miljoni euro võrra toetust noortele põllumajandustootjatele, et aidata neil alustada oma tegevust.
Arengukava kogueelarvest 1,3 miljardit eurot on 2024. aasta septembri seisuga ära kasutatud 90%.
Siseministeeriumi rindelt. Siseministeeriumist saatsime kooskõlastusringile hädaolukorraseaduse eelnõu. Selle eesmärk on kindlustada, et mistahes kriisi, sh sõjalise kriisi korral oleks meie tagala tugev, sest tagalast sõltub riigi ja riigikaitse toimimine.
Eelnõu katab laiapindse riigikaitse mõttes olulisi elemente, varjenditest-varjumiskohtadest ohuteavituse ja inimeste koolitamiseni. Tervikuna aitab see tõsta nii meie riigiasutuste, omavalitsuste kui ka kogukondade ja seeläbi kogu ühiskonna kriisivalmidust.
Seda me oleme ka Ukraina kogemusest õppinud, et riik peab olema tugev nii rindel kui ka tagalas. Minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd palun, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Jaa. Tervist! Käimas on laste õiguste kuu. Taasiseseisvunud Eesti 1991. aastal kohe ühines ka ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Nüüd on meil tegelikult ka see aasta, mil tähistatakse selle konventsiooni 35. aastapäeva. Lastekaitse liit korraldab 20. novembril sel puhul ka konverentsi.
Praegu käib ka Pöff, just, noortefilmide festival. ÜRO lapse õiguste saadikud Eestis, keda kureerib õiguskantsler, on taas aktiivselt tegutsemas, kohtun sellel kuul, laste õiguste kuul ka nendega.
Lisaks oleme valitsuse ÜRO lapse õiguste konventsiooni lisaprotokolli saatnud riigikokku ja loodetavasti riigikogu menetleb ka seda kiiresti.
See lisaprotokoll annab lastele kaebeõiguse ÜRO lapse õiguste komitees, kui nad ei ole abi saanud siin, Eestis.
Aga tänaste teemade juurde. Kõigepealt vanaduspensioni east, mis alates 2027. aastast nendele inimestele, kes on sündinud 1962. aastal, hakkab olema 65 aastat ja üks kuu.
Iseenesest on tegemist eelnõuga, mille riigikogu võttis vastu juba 2018. aasta detsembris. Praegu on nii, et seaduse järgi on valitsuse ülesanne välja arvutada pensionile minemise iga.
Senimaani on meil pension olnud seotud sünniaastaga ja kindla vanusega, aga tulevikus hakkab vanaduspensioni iga sõltuma sellest, kui pikk on oodatav eluiga. Selle arvutab sotsiaalministeerium kaks aastat enne välja ja valitsus kinnitab. Baasiks on võetud 2027. aasta puhul 2019–2023 keskmine eluiga.
Siinjuures peab kindlasti mainima ka seda: tänu sellele, et pensioniiga on meil kogu aeg tõusnud, on ühtepidi võimalik inimestel ka rohkem pensioniosakuid välja teenida, aga teistpidi on see säilitanud pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse, sest me teame, et vananevas ühiskonnas on meil probleem, et tööl käivaid inimesi jääb pensionil olijatega võrreldes järjest vähemaks.
Teise teemana tahaksin puudutada eilset statistikaameti uuringut, mis räägib vaesusnäitajatest. Ühtepidi on põhjust rõõmustada, sest vaesusnäitajad – nii suhtelise kui ka absoluutse vaesuse puhul – on näidanud paremat trendi kui varasemal aastal. Suhteline vaesus langes ja see on nüüd 2,3% võrra väiksem. Siiski peame ütlema, et 274 800 inimest elab suhtelises vaesuses.
Suhteline vaesus muidugi näitab ka inimeste majandusliku toimetuleku või sissetulekute erinevust. Ja võib-olla õigem oleks vaadata absoluutse vaesuse [näitajaid]. Sellega sotsiaalministeerium ka tegeleb, esiteks, selle ennetamisega ja teiseks, kui inimesed on sattunud sellisesse olukorda, siis me rakendame toimetuleku toetust ja muid meetmeid.
Aga ka absoluutne vaesus on 0,8% võrra langenud. Ja kahju on muidugi öelda, et 36 400 inimest on jätkuvalt absoluutses vaesuses.
Mida me näeme? Me näeme seda, et tegelikult on kõige keerulisem üksi elavatel inimestel, olgu nad tööealised või pensioniealised, samamoodi me näeme, et ühe vanemaga peredes on keeruline. Ja loomulikult on ka näha, et lasterikastel peredel on sissetulekud väiksemad, kuivõrd need jagunevad suurema hulga pereliikmete vahel.
Sellele vaatamata tuleb siiski meelde tuletada, et need vaesusnäitajad ei ole positiivses suunas liikunud mitte iseenesest, vaid meil oli 2023. aastal väga oluline pensionitõus ja 2023. aastal oli ka lasteaia peretoetuste tõus, sealjuures on palgatöö inimeste sissetulekuid tõstnud 6% võrra.
Erinevad sotsiaalsed siirded seevastu 14%, nii et pensionide kasv on olnud praegu küll 2023. aastal kõrgem või hoogsam kui palgatööst saadavad sissetulekud.
Muidugi on 2024. aasta kohta võimalik öelda seda, et küsitlusuuringu järgi inimeste tajutav ilmajäetustunne on 7,7%-l ehk 104 700 inimesel. See on tõepoolest ka suurenenud. Ja peamised asjad, mille kohta inimesed ütlevad, et seda nad endale lubada ei saa, on nädalane puhkus, uus mööbel, aga ei saa lubada ka suuremaid ootamatuid kulutusi kui 760 eurot. See on inimeste enda hinnang.
Samal ajal me kuuleme pankadelt, et hoiused kasvavad. Ilmselt ka selline ärev foon, mis on seotud nii sõjaga kui ka majandusega, mõjutab inimeste tunnet, seetõttu ollakse ettevaatlikumad ega tehta suuri kulutusi, mõeldes tuleviku riskide peale. Aga minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Haridus ja teadusminister Kristina Kallas, palun!
Haridus ja teadusminister Kristina Kallas
Jaa. Tere päevast! Lisaks siis võro keele nädalale, lastekaitsekuule ja muudele asjadele on veel tulemas mardipäev.
Meil oli siin ministritega elav arutelu selle üle, kust saab Eestis osta hane, selleks et mardipäevaks praadi küpsetada.
Aga tuletan meelde, et halloween oli küll ära, aga eesti traditsioon ei ole mitte halloween’i jooksmine, vaid ikkagi mardijooksmine. Nii et varuge endale siis koju õunu, pähkleid ja komme. Loodan, et kõik Eesti inimesed saavad meeleolukat lõbu sellest, et mardisandid tulevad neid lõbustama ning külmahooaega n-ö ennustama ja tooma.
Aga täna tõesti oli valitsuse istung sidevahendite teel. Kinnitasime tegelikult ära üheksa punkti.
Üks punkt jäi kinnitamata erimeelsuste tõttu. Nimelt, valitsuse istungilt langes välja transpordi varahalduse võõrandamise otsus, kuna see vajab veel arutelu. Nii et seda me täna siiski ära ei otsustanud.
Võib-olla on valitsuse täna tehtud otsustest olulisim RMK dividendide mahu kinnitamine ja omanikuootusena 119 miljoni ulatuses dividendide tõstmine riigieelarvesse.
Aga RMK tuleviku ja pika vaate perspektiivis on ikkagi probleemiks kujunemas nende majandusmetsade osakaalu pidev vähenemine kõiksugu poliitiliste otsuste tagajärjel. Nii et ma arvan, et meil siin lähiajal tuleb valitsuses arutelule mitte ainult see, kui palju valitsus saab RMK-st dividende välja võtta, vaid me peame mõtlema ka seda, kuidas me riigimetsa varu majandamisega edasi liigume, sest sealt on tulnud signaale, et pikas plaanis võib meil sellega ikkagi tekkida probleeme.
Nüüd, kabinetinõupidamist meil täna ei olnud, sellepärast, et peaminister on ära. Aga pean oluliseks märkida ikkagi ära mitmed meil kabinetis üleval olnud teemad, mis haakuvad majandusteemadega ja mis tänagi jälle uudistena üles kerkisid.
Üks asi on muidugi see suhtelise vaesuse protsendi vähendamine, mis on tulnud toetuste suurendamise arvel. Aga see ei ole kuidagi tulnud selle tõttu, et inimeste enda ostujõud oleks paranenud või et majandus oleks tugevnenud.
Peamine siht peaks olema ikkagi see, et me mitte toetuste abil ainult suhtelist vaesust ei vähenda, vaid inimeste ostujõudu tuleb parandada. Tänane uudis, eks ole, jätkuvast hinnatõusust viitab ikkagi sellele, et meie ettevõtete või majanduse tervis ei ole ikka veel hea. Ja hinnatõusu põhiline edasitõmbaja on olnud, nagu te näete, sidehindade tõus.
Sidehinnad on Eestis tervikuna kõrgemad, meil on see kõik Eestis kallim kui lähipiirkonna riikides. Ja see aina suurenev sidehindade kallinemine teeb väga tõsiselt muret, sest see lööb meie majanduse konkurentsivõimet. Ja seal on vaja valitsusel võtta ikkagi see asi vaatluse alla, kaasa arvatud see, kuidas toimub hinnaregulatsioon turul. Sellest on pikalt räägitud, aga loodetavasti me jõuame lähiajal majanduskabinetis ka aruteluni sellel teemal.
Me peame kuidagi suutma sisse vaadata hinnaregulatsiooni, sest selline hindade tõus, mis meile kogu aeg vastu vaatab, ei ole ei Eesti majanduse ja ettevõtete toimetamisele ega ka inimeste ostujõule mitte kuidagi hea.
Lisaks, meil on majanduskabinetis üleval jätkuvalt meretuuleparkide vähempakkumised. Ehk see otsus on jätkuvalt tegemata. Energia hind on ka üks, mis on meie tootlikkusele ja ekspordivõimekusele väga tugevasti lööki andnud, sest Eestis on energia hind meie piirkonna riikidest kallim. Valitsus on küll teatud samme astunud, väga tugevalt, aga on vaja astuda veel ja veel samme, nt teha ära meretuuleparkide otsus.
Meil on seal erimeelsused – selle koha pealt, kui tugevasti peaks tulevasele tarbijale panema rahalisi kohustusi meretuuleparkide ehitamiseks. Siin on erimeelsused, aga järgmisel kabinetinõupidamisel loodetavasti me suudame ikkagi lahenduse leida.
Ja üks teema, mis majanduses on täpselt samamoodi oluline meie majanduse konkurentsivõime tõstmisel, on ikkagi oskustööjõu kättesaadavus. Kohtusin eelmisel nädalal ja sellel nädalal paljude ettevõtjatega, küll eesmärgiga nimetada Tallinna tehnikaülikooli nõukogu. Aga tegemist on inseneeria-, IT- ja tehnikavaldkonna ettevõtjatega, keda nõukogusse tuleb nimetada.
Nendega vesteldes koorus ikkagi väga selgelt välja nende mure selle üle, et kui rääkida tootmisvõimsuste Eestisse meelitamisest, siis energia hind on küll oluline, aga mitte esimene asi, mida küsitakse.
Kui räägitakse Eestisse investeeringute tegemisest, siis esimese asjana küsitakse, kus on need inimesed, kes tegelikult seda tööd tegema hakkavad. „Mille peale te meiega siin lepingut tahate sõlmida? Kus on see tööjõud, need oskustöölised, need insenerid-tehnikud, kes tegelikult on suutelised [seda tööd tegema]? Kus on need 200 inimest, keda te suudate meile pakkuda, et te seda lepingut suudaksite täita?“
Nii et see oskustööjõu kättesaadavus Eestis on piduriks ning suurem osa nendest tootmislepingutest jääb päris tihti selle taha. Ka olemasolevate ettevõtete laienemine jääb selle taha, et oskustööjõudu Eestis on väga piiratud hulgal ja ettevõtetel ei ole võimalik väga suuri lepinguid peale võtta.
Seega, oskustööjõu lisakvoodi kehtestamine ja ka kutsehariduse reformiga jõuline edasiminek on väga olulised teemad, mida me peaksime valitsuses liigutama.
Eesti 200 arvates on majanduse konkurentsivõime tõstmiseks ja ka tootlikkuse tõstmiseks ikkagi väga oluline tegeleda dereguleerimisega. See eelkõige puudutab planeeringuid ja tegevuslubade taotlusi ettevõtlusele Eestis.
Meil on tõesti Eestis väga lihtne ettevõtet luua, aga sellel ettevõttel siin tegutseda on keeruline, sellepärast et neid regulatsioone, mis ettevõtte tegutsemisele piiranguid seavad, on päris palju. Seal on vaja teha ikkagi korralik audit ja võtta eesmärgiks dereguleerimine.
Lõpetuseks paar sõna hariduse valdkonnast. Käimas on väga elavad haridusleppe arutelud. Lepe on allkirjastamise protsessis. Eile tuli hea teade, et õpetajad oma volikogul kinnitasid hariduseleppe ära, nii et nemad haridusleppe allkirjastavad, nendel on see kinnitatud.
Õpetajad näevad, et on vaja ikkagi kokku leppida õpetajate töötingimustes ja koormuse arvestuses. Kuigi tänaseks ei olnud võimalik kohalike omavalitsuste riigi ja õpetajate kokkuleppes minna väga konkreetseks õpetajate koormusarvestuse kokkuleppes, sest huvid olid seal väga erinevad, siis see kompromiss, mis lõpuks sõlmiti, on siiski samm edasi. See on samm selle poole, et meil on üldpõhimõtted riigi tasandil kõikide koolipidajate vahel kokku lepitud, et üldjuhul on meil selline töökorraldus, mis viib selleni, et õpetajate koormus peaks koolis vähenema ja jõudma nendesse piiridesse, et õpetajad 35 töötunni sees nädalas suudavad ära teha need ülesanded, mis on ka õppekavades ja haridusstrateegias õpetajate tööülesannetena kirjas.
Täna on õpetajad väga paljudes koolides ja väga paljude koolipidajate juures väga üle koormatud. Kümme aastat tagasi sõlmitud hariduslepe, mis oli küll oluliselt lühem kui praegune – toona, minister Jevgeni Ossinovski juhtimisel sõlmitud leping kehtestas 24 kontakttundi normaalseks koormuseks.
Nüüd me jõudsime kokkuleppele, et see pigem peaks olema 21, sest meil on kaasav haridus, meil on väga diferentseeritud õpe ja õpetajad, kes teevad 24 tundi, on ilmselgelt ülekoormatud. Nii et ei saa pidada 24 kontakttundi õpetaja normkoormuseks. Meil on vaja uus üldine kokkulepe riigi tasandil ikkagi sõlmida, et koolipidajad sellest lähtuvalt saaksid õpetajate töötingimusi parandada.
Ja väga oluline element selles haridusleppes on ikkagi karjäärimudeli kehtestamine. Kõik need karjäärimudeli detailid said pikkade, üheksa kuud kestnud läbirääkimiste tulemusena osapooltega kokku lepitud – kes on vanemõpetaja, kes on meisterõpetaja, mis tööülesanded seal on, milline on tema professionaalne areng, milline on need palgaastmed?
Ma täpsustan ühte asja, see ei ole mitte palgaaste, vaid see on alammäär. Praegu kehtib meil kõikidele õpetajatele üks alammäär. Haridusleppe jõustumisel hakkab kehtima kolm [palga] alammäära. Ehk siis alammäär 1,0 ja alammäär on 1,1 vanemõpetajatele, see on alammäär, sellele lisanduvad, eks ole, kõikide muude tööülesannete [eest saadav tasu] ja meisterõpetajate [palga] alammäär on 30% kõrgem kui õpetaja oma.
Need on alammäärad, millele lisanduvad kõik muudest tööülesannetest tulenevad tasud. Nii et me ei saa öelda, et meisterõpetaja palk on 30% kõrgem, vaid meisterõpetaja [palga] alammäär on õpetaja palgast 30% kõrgem.
Nii et karjäärimudelit õpetajad väga ootavad. Ja ma loodan, et me detsembri alguses saame selle haridusleppe allkirjastatud.
Hariduses on väga palju teemasid, mida endiselt on vaja veel läbi rääkida, nii haridusliku erivajadustega laste õpetamine koolis ja sellest tulenevad ülesanded koolipidajatele kui ka nt kutseõpetajate karjäärimudel ja tugispetsialistide kättesaadavus. Kõik teemad on täpselt sama olulised, nii et nende [läbirääkimistega] me veel jätkame. Oleme ka haridusleppes kokku leppinud, et nende teemadega läheme edasi.
Minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Palun öelge oma nimi, toimetus, keda esindate, ja kellele küsimus on suunatud. Palun!
Sven Soiver, TV3
Küsimus on ilmselt Läänemetsale kui peaministri maapealsele asemikule täna. Mis erimeelsus selle transpordi varahaldusega siis oli, et seda ära ei otsustatud?
Lauri Läänemets
Mina ei tea erimeelsustest, mina tean, et seal on vaja veel lepingutingimustes läbi rääkida. Ma seda erimeelsust ei oska [kommenteerida]. Võib-olla, kui Kristina Kallas korra täpsustab, siis ma oskan midagi juurde öelda.
Kristina Kallas
Jaa. Seal ei olnud erimeelsus, vaid seal oli see, et teatud tingimused, mille alusel saaks valitsus üldse seda otsust teha, olid täitmata. Ka minister Vladimir Svet ise palus tegelikult selle viimasel minutil istungilt välja võtta, sellepärast TVH-l on investoritega lepingud, millega peeti läbirääkimisi, ja eile tuli investoritelt tagasiside, mis ei võimaldanud valitsuse täna seda otsust teha.
Aga kuna meil, Eesti 200-l olid juba eile need küsimused üleval, et kas investoritega on tegelikult potentsiaalset läbi räägitud, see võõrandamise otsus, ja selgus, et ei ole lõplikku võõrandamis otsust läbi räägitud, selle tõttu palusime ka meie selle [punkti] istungi [päevakorrast] välja võtta.
Lauri Läänemets
Ehk siis läbirääkimised on vaja lõpuni viia ja siis on valitsusel võimalik otsustada.
Juhataja
Kas on veel küsimusi. Jaa, palun!
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus on Kristina Kallasele ja hääleõiguse teemal. Mulle on nagu jäänud meelde, et Eesti 200 on ikkagi rääkinud ka halli passi omanikust ja öelnud, et ka nemad ei peaks hääletada saama. Miks te sellise järeleandmise tegite?
Kristina Kallas
Ei ole järeleandmine, on väga selge kompromisskokkulepe, mida me väga pikalt läbi rääkisime sotsiaaldemokraatidega. Eesti 200 jaoks on olnud algusest peale oluline agressorriikide kodanike valimisõiguse peatamine, vähemalt peatamine.
Agressorriigid ei ole täna, eks ole, halli passi kodanike riigid. Tegemist on Venemaa ja Valgevene kodanikega, see on see põhjus, miks on vaja seda muudatust, et me peatame valimisõiguse agressorriikide kodanikelt, Venemaa ja Valgevene kodanikelt, ja see otsus on meil täna olemas. See põhiseaduse muudatus on nüüd riigikogusse sisse antud.
Karoliina Vasli
Aga siiski, Eesti 200 varem ikkagi rääkis sellest, teie kolleeg Terras näiteks.
Kristina Kallas
Jaa. Selles mõttes, et me peame oluliseks ka seda, et Eestis … Tegelikult tahaks ju seda, et halli passi inimesed ehk määratlemata kodakondsusega inimesed määratlesid ennast ära.
Tegelikult see selline nõukogude ajast pärit jäänuk 30 aastat hiljem ikka veel Eestis eksisteerib. Oleks hea, kui me selle protsessiga oleksime jõudnud tänaseks juba sellesse perioodi, kus meil ei ole inimesi, kellel on määratlemata kodakondsus.
Me oleme teinud otsuse, et me lastele seda kodakondsust enam ei anna, see tähendab seda, et alaealiste seas on meil see teema sama hästi kui ammendunud, eks ole, sest meil ei ole alaealisi lapsi – üksikud vist veel on –, kellel on hall pass. Täiskasvanute seas neid on.
Aga määratlemata kodakondsusega inimestel ei ole takistusi võtta Eesti kodakondsust. Venemaa kodanikega on isegi keerulisem, sellepärast et nad peavad kõigepealt saama vabastuse Venemaa kodakondsusest ja väga paljudel on sellega probleeme.
Tean isiklikult inimesi, kes on minu poole pöördunud, öelnud, et väga ootavad, juba teist aastat või kaks ja pool aastat ootavad Venemaalt otsust, et nad saaksid Venemaa kodakondsusest vabaks. Sest Eesti kodakondsuse täitmise tingimused on neil kõik tegelikult täidetud, avaldus on sisse antud, aga kõik seisab selle taga, et nad Venemaa kodakondsusest vabastust ei saa.
Halli passi inimestel seda takistust ei ole. Neil tegelikult oleks võimalik määratleda kodakondsuses ennast ära. Ja me väga sooviks, et inimeste ennast kodakondsuse mõttes Eestis ikkagi määratleksid.
Aga, ma kordan veel, peamine küsimus valimisõiguse mõttes on ikkagi agressorriikide kodanike valimisõigus, mitte määratlemata kodakondsusega isikute valimisõigus.
Lauri Läänemets
Ma korra täiendan ka igaks juhuks. Tõesti, nii see on, see on kokkulepe, mille valitsus tegi, sellist kokkulepet on võimalik teha. See ongi erinevate osapoolte nägemus selles mõttes. Ma arvan, et siin nagu küsimusi ei tohiks olla, et miks selline kokkulepe. Meil olid erinevad nägemused ja tuldi keskpõrandale kokku.
Aga nüüd, mis puudutab neid halli passi omanikke, siis minu arvates on üldse imelik küsimus, miks neilt hääleõigus ära võtta. See väide oli siiamaani see, et kui kodakondsus peaks olema, vähemalt Venemaal võiks see olla eeldus, et oodatakse mingit lojaalsust sellele kodakondsusele ja lojaalset käitumist, siis halli passi omanikel, kellel ei ole ei Venemaa ega ka Eesti kodakondsust, neil pole mitte ühtegi kodakondsust, sellist eeldust olla ei saa.
Ma arvan, et me ei tohiks tohiks minna siit edasi sellise nõiajahiga, et võimalikult paljudel inimestel, kes kõnelevad lihtsalt teist keelt, tuleks Eestis mingeid õigusi vähendada. Siis me ei jõuaks selle ühiskonnaga mitte kuskile heasse kohta välja.
Ma veel kord meenutan – ja siseministrina meenutan –, et sellega kaasnevad ka julgeoleku probleemid. Kui keegi on tutvunud ka põhjustega, miks näiteks tehti kunagi põhiseaduses ka selline otsus, et siin elavad kõik, ka kaasa arvatud Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kes on pikaajalised elanikud Eestis, pikaajalise elamisloaga, said selle õiguse, siis see oli üks põhjus, et nad siduda Eesti riigiga. Sidumine on väga tähtis asi. Täna me seome neid lahti. Toona tehti see selles olukorras, kus Ida-Virumaal räägiti, et Ida-Virumaa võiks eraldada, nii et toona seoti, praegu seome lahti.
See on väga palju Eesti julgeoleku ja Eesti tulevikuga seotud küsimus, see ei ole nii üksühene ja mustvalge. Ma veel meenutan Eesti riigi tehtud uuringuid, kus oli n-ö julgeoleku mõõde sees, integratsiooniuuringud. Seal on ju selgelt öeldud, et inimeste meelsus ei jookse kodakondsust mööda, inimese meelsus on individuaalne me ei saa seda n-ö grupitunnusena seda kellelegi omistada. Ja halli passi omanikele veel eriti mitte, on ju. Nende hulgas on kindlasti ühtemoodi mõtlevaid ja teistmoodi mõtlevaid inimesi, samamoodi nagu on Eesti kodanike seas.
Ma lihtsalt ütlen veel opositsiooni käitumise kohta – seal on nüüd hakatud kõvasti jalga väristama, eriti kõvasti väriseb EKRE-meeste jalg –, ma olen vaadanud, et enne räägiti kõva häälega, kuidas minnakse põhiseadust muutma, aga nüüd on halli passi omanikud ehk inimesed, ked tegelikult ju ohtu Eesti riigile otseselt ei [kujuta], n-ö tõstetud kilbile. Minu arvates kuidagi teenimatult valitakse mingisugune ühiskonnagrupp välja ja siis öeldakse, et nemad on nüüd uus oht.
Lõpuks, kuhu me välja jõuame? On halli passi omanikud, järgmisena räägitakse seda, et tuleb ikka keegi Eestist välja saata. Ja noh, niimoodi me sinna Ungari [riigi praeguse staatuse] või Hitleri kunagiste tegudeni jõuame. No kuskil peab olema terve mõistus ka.
Niigi see põhiseaduse muutmise samm on tegelikult väga suur, see on väga tugevate tagajärgedega. Ja ma arvan, et me peame natuke ootama ja vaatama, mismoodi meil õnnestub Eestit koos hoida. See on nagu oluline küsimus. See on ka julgeoleku küsimus ja see vajab samuti vastuseid ja tegusid. Aitäh!
Kristina Kallas
Ma tahtsin veel täiendada. See debatt on olnud minu arust on väga selline ühekülgne. Ja väga nõustun Jevgeni Ossinovskiga selles, et reaalselt tegelikult debatti pidada sellel teemal ei olegi kuskil õnnestunud, sest need positsioonid on olnud emotsionaalselt nii jõulised, et debatt on jäänud poolikuks
Aga miks, mis alustel on võimalik üldse kelleltki Eestis valimisõigus ära võtta? Need alused ei saa olla selles, kas keegi on lojaalne või ei ole, sest seda ei ole võimalik mitte kuidagi, mitte ühegi dokumendi abil mitte kellegi puhul kontrollida. See on sisuliselt meelsuskontroll.
Kellele tundub, et lojaalsus seisneb selles, milliseid poliitilisi valikuid valimistel tehakse, selle järgi mõõdetakse lojaalsust; kellele tundub, et lojaalsust mõõdetakse mingi muu mõõdiku järgi.
Lojaalsust saab mõõta põhiseadusliku korra, Eesti põhiseaduse järgimise järgi. Kodanikud seda teevad, nemad on andnud vande siis, kui nad on selle kodakondsuse omandanud. Aga me ei saa öelda seda, et kõik Venemaa kodanikud on Eestile ebalojaalsed või kõik halli passi inimesed on Eestile ebalojaalsed. Seda ei ole võimalik öelda.
Kui sellistel alustel minnakse argumenteerima, miks kellelgi peaks või ei peaks olema valimisõigus, siis see on äärmiselt demokraatia vastane argument. Sest me ei saa hakata lojaalsuse järgi otsustama, kellel on ja kellel ei ole valimisõigust.
Nüüd, see, mille alusel otsustatakse, on ju tegelikult juriidiline. Ehk siis Venemaa kodanikud … Eesti riigikogu on kuulutanud Venemaa agressorriigiks ja nende riikide kodanike puhul – ükskõik, kas nad on Eesti riigile lojaalsed või mitte – on üks aspekt, aga teine aspekt on see, et juriidiliselt on nad Venemaa õiguse alamad, selles mõttes, et nad on kodanikud, kellel on kohustused Venemaa Föderatsiooni ees, st sellise riigi ees, keda Eesti riik on kuulutanud agressorriigiks.
Sealt tuleb see argument, miks Venemaa kodanikel, kellel on ühtlasi kohustused Vene riigi ees, ei peaks olema Eestis võimalik teha otsuseid Eesti riigi toimimise aluste kohta, sest see on Eesti riigile julgeolekuoht, kui meie agressorriigi kodanikel on mõlemad õigused, mõlemal poolel.
Aga teiste puhul kindlasti ei saa selles debatis kasutada lojaalsuse argumenti, sest sest see on niisugune libedale teele minek, et mis hetkel ja kuidas me siis seda lojaalsust defineerime. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kui küsimusi rohkem pole, siis asume intervjuude juurde. Ametlik osa on läbi.
