Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=Iw8X4uQGajA
Juhataja Jevgenia Värä
Head ajakirjanikud! Head vaatajad! Alustame valitsuse taristuteemalist pressikonverentsi siin Tagadi viadukti juures. Ja ülevaate tänastest teemadest annab peaminister Kristen Michal. Palun!
Peaminister Kristen Michal
Jaa. Tervist, head ajakirjanikud, head Rail Balticu Verstoni ehitajad! Kõik inimesed, kes meid vaatavad ja kuulavad!
Valitsus tegi täna oma väljasõidukabinetiistungi. Neid me ikka teeme tihemini. Ja täna olid siis põhiteemad muuhulgas automaks, bürokraatia vähendamine, kuidas majandust käima saada ettevõtjatega koos ja ka taristu teemad, nendest me siis jõudumööda räägime.
Esimese teemana on siis automaksu vähendus lastega perele. Tegime ka sellise selgitava slaidi, kuidas siis käima hakkab. Koalitsioonileppes, nagu te teate ja avalikult on ka öeldud, me oleme kokku leppinud, et 100 eurot iga alaealise lapse kohta automaksu vähendatakse. Ja kehtima hakkab see juba sel aastal. Selle me siis ka valitsuskabineti otsusena täna omavahel kokku leppisime. Nii see läheb. Ja rahandusministeerium meile seda plaani ka täpselt tutvustas.
Ja printsiibina, kui te vaatate siia tahvli poole, siis tegelikult ongi see üsna lihtne, kuidas see hakkab välja nägema, 100 eurot ühe alaealise lapse kohta kuni 19. eluaastani. See analoogia on peretoetustega. Ja kui mõlemal vanemal on auto, siis see tähendab seda, et ema saab 50 eurot oma automaksust maha ja isa samuti. Kui ühel vanemal on auto, siis see tähendab seda, et selle auto pealt võetakse 100 eurot aastamaksust maha. Kui inimeste või vanemate automaks on alla 50 euro, siis omavahel seda jagatakse.
Kõiki neid detaile nüüd rahandusministeerium töötab välja. Ja otsustasime täna, et suve jooksul see eelnõu tehakse valmis, see tähendab, et septembriks saab see parlamenti, septembris-oktoobris loodetavasti saab ära menetletud, et aasta lõpuks saaks see soodustus arvesse võetud ja lastega pered saaksid selle soodustuse kätte.
Nüüd, teine sama oluline printsiip on M ja N kategooria sõidukite ülevaatamine. See tähendab seda, et sellised bussid, mikrobussid, mille aastamaks on olnud kõrgem, arvutatakse madalamaks ümber. Seal tulevad ka muudatused. See aitab neid, kes kasutavad mikrobusse transpordiks, muuhulgas puuetega inimesi, aga ka näiteks omavalitsusi, spordikoole jne. Nii et seegi tuleb sellesama eelnõuga.
Nüüd teine pool sellest, mis puudutab automaksu. Me oleme öelnud ja leppisime sellegi täna valitsuses kokku, et automaksu sellest aastamaksu osast, mida on arvestatud umbkaudu 99 miljonit ehk 100 miljonit on aastaeelarvesse prognoositud, selle osa, mis pärast lastega peredele tehtavat vähendust ning mikrobusside ja puuetega inimeste vähendusest alles jääb, me suuname igal aastal teedesse juurde.
On ilmselt juba teada, et valitsus on nüüd hiljuti teinud otsuse pea 100 miljoni euro teedesse suunamiseks. See tähendab seda, et lähematel aastatel tuleb teedesse ja taristuehitusse täiendavalt raha juurde. See tähendab seda, et eeskätt suured 2 + 2 teed hakkavad kiiremini valmima, aga kohalikud teed. Eks sellest räägib Kuldar Leis juba täpsemalt, kuhu see raha läheb.
Teine teema, mis on kindlasti suurema mastaabiga maailma vaatest. Järgmisel nädalal on meie jaoks kaks olulist sündmust: NATO tippkohtumine Haagis, kuhu mina lähen Eestit esindama – seal on ka välis- ja kaitseministrite nõupidamised – ning ülemkogu Brüsselis, mis sellele järgneb.
Meie jaoks on Haagi tippkohtumine väga oluline, sellepärast et kaitsekulutused NATO riikidel on tõhusalt planeeritud. Meie huvi on isikliku eeskujuga – Eesti järgmise aasta kaitsekulutused on 5,4% – ka teistele positiivset survet avaldada.
Meenutan, et aasta tagasi Eesti oli NATO riikidest tipus, kolme esimese riigi hulgas – esimene oli Poola, teine oli Eesti ja kolmas Ameerika Ühendriigid – inimese kohta kaitsekulutustest. Tõenäoliselt oleme ka tulevikus tipus. See tähendab ka seda, et kui meie liitlased NATO-s tõstavad oma kaitsekulutusi ja investeeringuid, siis meie julgeolek kasvab samuti.
Varasem NATO soovitatud kaitsekulutuste tase on olnud 2%, tulevikus ta võiks jõuda 5%-ni. NATO peasekretär on pakkunud oma nägemuse sellest, et see 5% täituks siis niimoodi, et 3,5% on kaitsekulutused ja 1,5% on laiem julgeolek. Eks selle üle siis debatti peetakse.
Aga kokkuvõttes meie jaoks see suund, et meie liitlased kasvatavad kiiresti kaitsekulutusi, on kindlasti hea, see annab ka meile kindlust. Sest oleme ausad, kui vaadata taevasse, siis taevas tagavad julgeolekut meie partnerite lennukid NATO-st.
Enne desünkroniseerimist oli meil vaja kaitsta oma merealust taristut, siis, pärast seda tulid NATO laevad sinna. Mina olin suhelnud NATO peasekretäriga, Soome president oli ka seda teinud ja kaitsevaldkonna inimesed samamoodi. Nii et NATO kaitsekulutuste tase tähendab ikkagi suurenevat julgeolekut ka meile. See on väga oluline asi.
Ja samad teemad, mis puudutavad NATO julgeolekut, Euroopa julgeolekut ja Ukraina toetamist, tulevad ka ülemkogul arutelule. Eks need on põhilised teemad, mida me siis arutame.
Ja lisaks kindlasti Venemaa survestamine, et täiendavate sanktsioonidega Venemaad survestada ikkagi õiglase ja kestva rahu suunas. Sest on kaunis selge, et Venemaa ilma surveta, ilma jõulise tegutsemise ta iseseisvalt seda rahu pakkuma ei tule. See tähendab, et Euroopa riigid koos Ameerika Ühendriikidega peavad survet avaldama.
Mõned märksõnad veel valitsuse päevakorrast ka, aga seda juba lühemalt. Kinnitasime ka Eesti järgmise kahe aasta Euroopa Liidu poliitika prioriteedid. Nende hulgas on toetus Ukrainale, edukas elektrivõrkude sünkroniseerimine ja selle tulevik, kaitsevalmiduse tõstmine, rahastus piiriülese taristu jaoks, näiteks ka Rail Balticu jaoks – seesama objekt, kus me oleme. See on kindlasti üks olulisi asju, mida me järgmises eelarveperioodis tahame.
Ja kindlasti oluline sõnum on ka bürokraatia vähendamine Euroopas, et kogu bürokraatia surve-Euroopast väheneks, ja pigem tuleb meil liikuda lihtsustamise suunas seal, kus on võimalik.
Eestis on ju ka praegu käsil ajaloo suurim bürokraatia vähendamise programm koos ettevõtjatega ja tegelikult meie soov ja soovitus Euroopale oleks sama.
Nüüd veidi bürokraatia vähendamise programmist. Kiitsime heaks ja saadame riigikokku planeeringud menetluse kiirendamiseks ja nõuete leevendamiseks. See tähendab seda, et muu hulgas loobume kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust.
Selliseid olulise mõjuga ehitisi, tuuleparke jne, saab teha lühema aja ja väiksema kuluga. Eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on üldiselt neli aastat, detailplaneeringu puhul veidi üle kahe aasta. Nii et nüüd see protsess oluliselt lüheneb.
Lisaks lühendame planeeringute väljapaneku aega, loome [sihipärasemad] väljapaneku arutelukohad. Maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapist loobume, see hoiab umbes kaks kuud aega kokku. Ja nii edasi.
Ühesõnaga, tegemist on hulga ettepanekutega, mis on tulnud meile sellestsamast peaministri ettevõtjate nõukojast, mis on suunatud majanduskasvule ja bürokraatia vähendamisele. See on kindlasti jälle väga positiivne ja oodatud nihe, et majanduses läheks lihtsamaks, et inimestel läheks lihtsamaks ja et asju saaks kergemini teha.
Õppelaenust räägib haridus- ja teadusminister pikemalt, selle summa tõstmisest.
Ja viimasena märgin ära, et andsime ka heakskiidu ühtse põllumajanduspoliitika lihtsustamise paketile, mis tegelikult tähendab seda, et põllumeestel läheb kontrollidega lihtsamaks, alati ei ole vaja sellises koguses lausalisi kontrolle korraldada, nagu seda on varem tehtud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, palun!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast! Minul taristuteemasid ei ole, räägin täna hariduse teemadel.
Käes on koolide lõpetamise aeg. Iga kevad saabub see täpselt sama pingeliselt nagu ka sellel kevadel. Väga palju ärevust, väga palju teadmatust.
Eestis kipub olema nõnda, et üheksanda klassi lõpetamine on lapse elus kõige määravam, sealt edasi läheb juba elu palju lihtsamini. Aga seda muret, et nüüd lapsed õppima ei saa järgmisesse astmesse, tõenäoliselt Eestis siiski ei ole. Kõigile lastele Eesti haridussüsteemis on olemas.
Täna avalikustatakse ka põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemused. Ma ei hakka ette ruttama, ma saan aru, et pressibriifing praegu, samal hetkel käib Harnos. Aga tulemustes suuri üllatusi ei ole. Meil on läbi aastate stabiilselt olnud ühesugused tulemused, Eesti hariduse tase siiski jätkuvalt on väga kõrge. Eesti lapsed saavad väga häid eksamite tulemusi.
Valitsus otsustas täna õppelaenu suurendamise seniselt 3000 euro pealt 6000 euro peale. Nii et õppelaenu on nüüd alates järgmisest õppeaastast – sisuliselt 1. septembrist 2025 – võimalik võtta 6000 eurot.
See on väga suur suurendamine. Viimati tõsteti õppelaenu 2022. aastal, tookord 2500 euro pealt 3000 euro peale, see oli väga väike tõus. Õppelaenu [summa] on ajale jalgu jäänud, me kõik saame aru, et 3000 euroga aastas ei ole võimalik oma õpingutega seotud kulusid katta. Õppelaenu suurendamise eesmärk on see, et tudengid saaksid rohkem keskenduda õppimisele ja ka toimetulek ei oleks tegelikult selleks piiranguks, mille tõttu kellelgi jääb kõrgharidus omandama.
Lisaks õppelaenu summa suurendamisele on praegu kooskõlastusringilt tagasi tulemas ja ka valitsusele otsustamiseks tulemas kõrgharidusseaduse muudatus, mis leevendab ka muid õppelaenu saamise tingimusi, alandab intressi, võtab ära käendamise kohustuse ja pikendab õppelaenu tagasimakse perioodi.
Kõik need muudatused on ühe selge eesmärgiga: et tudengitel ei oleks toimetuleku raskusi sel hetkel, kui on vaja keskenduda kõrghariduse omandamisele.
Ja viimasena, hea uudis on see, et on algamas maailma kõikide eestlaste suurim kokkutulek ehk ESTO, mis toimub sellel aastal Narvas, Tallinnas ja Stockholmis. Alguse saab see 28. juunil Narvas.
Kõik üle maailma elavad eestlased tulevad kokku, see kulmineerub laulupeo algusega. Valitsus tegi täna ka otsuse täiendavalt ESTO 2025 korraldajaid toetada. Kutsume siinkohal üles ka kõiki ESTO-l osalema. Tulge Narva. Tulge osalema eestlaste maailmakokkutulekul.
Juhataja
Aitäh! Taristuminister Kuldar Leis, palun!
Taristuminister Kuldar Leis
Mina räägin Rail Balticust ja maanteedest. Rail Balticuga käib kõik nii, nagu plaanis on, ja isegi vaata, et võib-olla paremini, tahaks loota.
Näiteks avasime nädal tagasi juba Ülemiste terminali Elroni rongide jaoks, nii et Rail Baltic on juba osaliselt kasutusel. Nüüd, siin trassil, kus me oleme, just Verston peatöövõtjana tutvustas, mis nemad teevad, nemad lõpetavad siin 2027. aasta lõpuks, ja peale seda tulevad peale juba need ehitajad, kes teevad lõpuni selle lõigu valmis. Ja need on siis need, kes on kaks suurt alliansshanget, mis sai alla kirjutatud 16. mail, pea miljardi eest lepinguid, mis teevad siis nii projekteerimist osal lõikudel kui ka lõpuni ehitust Eesti osas.
Nüüd, me räägime pigem Rail Balticu puhul alati sellest põhitrassist ja suurest visioonist, aga tegelikult samaväärselt tähtsad on just nimelt kohalikud peatused ja kohaliku elu edendamine.
Just praegu siin Kohila kohalikega rääkisime, nad juba ootavad ja saavad väga hästi aru, et see edendab kohalikku elu olulisel määral. Nii nagu oli 130 aastat tagasi, kui esimene raudtee sai valmis, nüüd tuleb uus uus hüpe.
Täpselt sama juttu tegelikult kuulsin eile, kui käisin Halinga biogaasijaama nurgakivi panekul. Kohalikud ütlesid, et nad on väga rahul, et neile tuleb nii Rail Baltic kui ka uus Via Baltica. Nad on lähedal kogu sellele trassile ja melule, nii et seetõttu annab see kõik hoopis teise hingamise piirkonnale.
Nii et võib-olla see on lihtsalt see, millest on senimaani vähem räägitud.
Nüüd üks hea uudis veel. Kui üleeile õhtul tuli Läti poolt lennu-uudised, pakutakse Air Balticu osalust nii Eestile kui ka Leedule, siis tegelikult oli seal teine tähtis otsus veel. Nimelt, Läti valitsus otsustas kinnitada hanke – Eesti ja Leedu loomulikult ka – kogu trassi ulatuses. Ehk siis Eesti, Läti, Leedu ulatuses elektrifitseerimise projekteerimine ja ehitus.
See hange on kinnitatud ja see tähendab seda, et see oli üks tähtsamaid otsuseid, mis puudutab kõiki kolme riiki korraga. See töö tuleb teha korraga. Ja kui me muidu oleme vaadanud, kas ja kui palju on Läti meist maas, siis tegelikult nad väga selgelt näitasid, et nad on samal raudteel. Nii et meil on väga hea meel selle üle.
Ja teine uudis veel. Nädal tagasi või isegi kaks nädalat tagasi oli juttu sellest, et Elron valmistab ette hankedokumente kohaliku Eesti Rail Balticu teenindamiseks, et viis rongi osta. Ka seal oli võimalus, et me pakume samas hankes osalemist nii Lätile kui ka Leedule. Samuti Läti ütles, et nad on huvitatud samas hankes osalemisest.
Nii et tegelikult see üle üle Baltikumi koostöö käib ikkagi päris hästi. Kõik võtab küll aega, aga lõpuks lõpuks tuleb tulemus ka.
Nüüd maanteedest nii palju, et siin ma jagaks selle kaheks osaks: üks on suurem otsus, rahaliselt suurem otsus, mis kuulus, mis oli Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rahastuse ümberjagamine. Maanteedesse tuleb 84,8 miljonit eurot.
Siin oli üks väga selge põhimõte: eelkõige me arendame just Pärnu suunda, ehk siis Tallinna-Pärnu tee on võrreldes Tartu ja Narva maanteedega olnud nagu vaeslapse osas. Ja suurem investeering ehk 57 miljonit eurot sellest 84,8 miljonist läheb Pärnu suuna arendamiseks.
Nii et väike võistlus on, aga ma arvan, et Pärnu läheb võib-olla isegi Tartu suunast kunagi mööda oma 2 + 2 teedega.
Ja 20 miljonit sellest läheb Tartu suunal Imavere ümbersõidu ehituseks, see ehitatakse ümber 2 + 2 teeks, sest see on esiteks ohutuse poole pealt vajalik ja teiseks on seal projekt olemas, nii et sellega saab edasi minna.
Nüüd, kui küsimus, kas seal jääb lõik vahele Mäost kuni Imavereni, siis ütlen, et jah, ka seal on järgmine eesmärk: kui Imavere saab valmis, et siis edasises plaanis on Mäost kuni Imavereni viia järgmiste aastate jooksul ka 2 + 2 teed.
Nüüd, ma räägin küll 2 + 2 teedest, aga tegelikult sama tähtis on kogu Eesti maanteede areng, ka väiksemate maanteede ja kruusateede areng. Samuti on tähtis ohutuse parandamine.
Nii et siin on väga konkreetsed plaanid, see käib enamjaolt läbi teehoiukava, mille maanteeamet ja transpordiamet on kokku pannud ning mis just arvestab, kui palju on seal liiklust, kui palju on vaja ohutusse panustada ja ka teisi tegureid.
Võib olla, mis on konkreetsed lõigud veel sellest 12 miljonist, mul jäi mainimata. Nüüd lisaeelarve, mis kinnitati vist eile riigikogus, seal läheb maanteedele veel 12 miljonit rahastust teedele selleks aastaks.
Ehk siis kui enne ma rääkisin järgmisest ja ülejärgmisest aastast ning sellest, mis läheb töösse, siis see 12 miljonit läheb [kasutusse] sel aastal, just nendele objektidele, mis on kiiresti võimalik ellu viia.
Seal on siis kolm konkreetset objekti. Üks on Tartu lähedal Roiu tee, mis vajab ümber ümberehitust. Teine on on Pärnu lähedal Are 2 + 2 lõigule rahastust juurde 5 miljonit eurot. Ja kolmas on Soomaal selline lõik, kus kevadeti tihtipeale vesi praeguse tee üle ujutab. Nii et ka see tuleb ära teha, sellest 12 miljonist tuleb 8 kilomeetrit mustkatte alla viia.
Ja ülejäänu jääb siis ohtlike kohtade ümbertegemiseks ja joonimiseks. Joonimine on olnud viimastel aastatel pigem nagu vaeslapse osas, aga just ohutuse mõttes on see hästi vajalik, ja jääb ka siis kruusateede mustkatte alla viimiseks.
Sissejuhatuseks minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Nüüd on võimalik küsimusi esitada. Palun kasutage kindlasti mikrofoni, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud.
Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministrile. Paluks kahte kommentaari. Üks on võib-olla see: et kuivõrd irooniline tundub, et me oleme sellisel erakorralisel väljasõidupressikonverentsil Rail Balticu objektil ja suur osa pressikonverentsist räägib sellest, kuidas teha autode omamine odavamaks ja kui palju hakatakse maanteed tegema?
Ja teine kommentaari soov on automaksu kohta. Kuidas te hindate sellist maksupoliitikat, et riik kehtestab maksu, mida on keeruline administreerida, ja nüüd proovitakse sinna juurde panna veel omapärane lastetoetuse meede, mida on ka päris keeruline administreerida? Kuivõrd mõttekas kogu see automaks nüüd pärast kõiki neid sekeldusi on?
Kristen Michal
Mina ei ole ju suur automaksufänn olnud, see vist on avalikkuses laialt teada.
Aga ma arvan, et automaks oma olemuselt, aastamaks, nagu kirjeldatud, me tegime kabinetis otsuse, et see läheb tulevikus teedesse. Teed ja taristu ehitus Eestis on väga seotud. Kuna me oleme pannud juurde, isegi eelmisel aastal panime juurde sisuliselt või selle eelarvega mõnisada miljonit Rail Balticule, ehkki me eelarve on kitsas, siis teedeehituses on ju keerulisemad ajad olnud päris mitu aastat.
Ja oleks paistnud ka keerulised ajad edaspidi, kui me nüüd ei oleks teinud selle koalitsiooniga, Eesti 200 ja Reformierakonnaga, otsust, et automaksu aastamaksu osa läheb teedesse juurde.
Nüüd see otsus on tehtud. See tähendab seda, et igal aastal suurusjärguna umbes 70 miljonit keskmisena läheb teedesse juurde. Nelja aasta peale see teeb ligi 300 miljonit eurot raha, mis teedesse juurde läheb.
Nii et kui sa soovid seda irooniliseks pidada, siis pea irooniliseks, aga mina arvan, et Eesti inimesed hindavad seda. Seda esiteks.
Teiseks, lastega peredele automaksu vähendus on minu meelest täiesti mõistlik, võin omal näitel öelda. Mulle meeldiks ka sõita nunnu ja väiksema autoga või oleks meeldinud. Aga kui sul on kolm last ja asjad, siis see on praktiliselt võimatu.
Nii et seetõttu selle automaksu lastega peredele õiglasemaks tegemine on minu meelest väga mõistlik. Teiseks, kui me saame aidata ka puudega inimesi, omavalitsusi transpordi mõttes, ka nende busside mõttes, siis seda tasub igal juhul teha.
Nii et laiemalt, kui sa küsid maksude kohta, siis ma juhin tähelepanu, et me arutame eelarvet augustist edasi. Eesti riigieelarve on endiselt sellises olukorras, kus rohkem raha läheb välja, kui sisse tuleb.
See tähendab seda, et kui meil on järgmisel aastal kaitsekulutused 5,4% SKT-st ja me oleme defitsiidis 3–4%-ga, siis osa rahast tuleb võtta nii või teisiti laenuna.
Nii et kõik raha, mis kokku korjatakse, kulutatakse ära teedesse, Rail Balticus mujale, jääb puudugi.
Nii et minu meelest on see üsna mõistlik, et me saame lastega peredele lihtsamaks seda teha, ja ma arvan, et see on ka asi, mida inimesed hindavad.
Vahur Koorits, Õhtuleht
Paljud inimesed, kellel on õigus seda lastetoetust saada autode pealt, on juba automaksu esimese osa ära maksnud. Mis sellest esimesest osast saab?
Kristen Michal
Tasaarveldus tehaksegi nüüd aasta teises pooles.
See mõte ongi, nagu kirjeldatud, see, et rahandusministeerium nüüd – hoolimata sellest, et parlament läheb teise töövormi üle tänasest, kuskile kadakate ja põõsaste vahele, riigiasutustes töö jätkub – suvel, juulis-augustis teeb eelnõu, loodetavasti augustist saavad selle laiali saata.
Septembris peaks see minema parlamendi – septembris või oktoobris, kuidas iganes parlament seda kohaseks peab ja selle ära menetleb. Ja siis enne aasta lõppu selles teises osamakses saab teha tasaarvelduse.
Nii et kõik, kellel on õigus saada alaealise lapse kohta ehk siis alla 19-lapse kohta 100 eurot automaksust maha, seda saava. See hakkab kehtima juba sellel aastal ja me rakendame selle enne aasta lõppu.
Carl-Robert Puhm, Delfi Ärileht
Küsimus Kristen Michalile. Läti peaminister Evika Siliņa tegi eile pakkumise, et Leedu ja Eesti võiksid ka Air Balticus osaluse omandada.
Küsiks peaministri isiklikku seisukohta selles küsimuses.
Kristen Michal
Noh, peaministrite isiklikud seisukohad tihtipeale muutuvad peaministrite seisukohaks ja valitsuse seisukohaks.
Eesti riigile on ühendused väga tähtsad. Ja ma olen seda nii lätlastele öelnud kui ka Eesti pressikonverentsidel öelnud, vist isegi legendaarne Ragnar Kond märkis selle ära, et ma vist olen esimene peaminister, kes tänab lätlasi Air Balticu eest. Tegemist on minu meelest väga hästi toimiva kompaniiga, vähemalt meie vaatest, ja meile on see väga oluline ühenduste pidaja.
Aga meie oleme valinud praegu otsuse oma ühendustesse täiendavalt investeerida mitte lennukompanii omamise kaudu, vaid panna selle raha lennujaama. Nii et lennujaam saab üle 14 miljonit täiendavateks investeeringuteks ja ilmselt järgnevates eelarvetes veel täiendavaid investeeringuid, just sellepärast, et läbi nende investeeringute saab lennujaam mhoida lennujaamatasud madalamal.
See tähendab seda, et lennuettevõtted siitkaudu tahavad lennata, see on neile kasumlikum. Ja reisijate arv kasvas viimasel aastal u 16, 17 või 18%.
Meil on ikkagi väga korralik reisijate arvu kasv praegu. Ja sellesse me investeerime ka edasi.
Aga mis tahes ettepanek, kui tuleb nüüd Läti poolelt tuleb mingi ettepanek, siis me kindlasti analüüsime selle läbi. Ma arvan, et see tuleb taristuministrile kõigepealt, ja siis vaatame selle läbi.
Sest lätlastele ma olen öelnud ju ka varasematel pressikonverentsidel, et me kindlasti toetame moraalselt, me kindlasti võtame osa kõikidest protsessidest, aga see ei tähenda seda, et me hakkame rahaliselt kuskile investeerima, sest nagu teate, meie prioriteedid on põhiliselt kaitseinvesteeringud ja muuhulgas taristuinvesteeringud.
Juhataja
Palun, Sven!
Sven Soiver, TV3
Küsimus Air Balticu kohta taristuministrile. Ma saan aru, et ametlikku pakkumist neilt ei ole, aga kuivõrd nüüd valitsuse mõttes või hirmul see, et kui Eestil on selles Rail Balticus osalus ja Air Balticusse tuleb kogu aeg raha juurde panna – äsja oli uudis, et 250 miljonit tuleks sinna veel panna –, siis mõtteliselt Eesti osaluse omandamisega omandaks õiguse panna sinna raha kogu aeg jälle juurde kahjumi katteks.
Kuldar Leis
No täpselt nii ongi, et me peame seda tulevast pakkumist, mida täna veel ei ole, vaatama kompleksselt. Üks asi on see 14 miljonit, mis kuskilt on tulnud jutuna, aga tegelikult me peame vaatama kompleksselt, mida see tähendab ka tulevikus.
Ja Air Baltic on teeninud senini küll kahjumit, teistpidi on nad aga väga hästi laienenud, nad on Eestile väga vajalikud. Nii et peamegi seda komplektina vaatama.
Me ei saa minna kuhugi ettevõttesse, kus on ette näha, et ettepoole ka kahjum. Ehk siis ei ole näha seda äriplaani, mis neil on, ja siis saame üldse arutada. Aga kuna meil täna pakkumist ei ole, et siis ei ole mõtet ka enne teemat väga kuumaks ajada.
Juhataja
Aitäh! Meie pressikonverents on tänaseks lõppenud. Tänan teid tähelepanu eest!
