Valitsuse olulisemad tegevused koalitsioonileppes kokku lepitud seitsme prioriteetide järgi:
Julgeoleku kindlustamine
2023. aastal tagas valitsus, et Eesti kaitsekulud ulatusid 1,13 miljardi euroni, mis moodustab prognoositud SKP-st 2,92 protsenti. Riigi eelarvestrateegias on seatud siht tõsta järgmisel neljal aastal riigikaitse kulud 3 protsendini SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud.
Valitsus tõstis poolteist aastat varasemaks idapiiri maismaataristu valmimise, nii et see oleks välja ehitatud 2025. aasta lõpuks. Praeguseks on 135 km maismaapiirist Venemaaga valminud ligi pool: 63 km.
Ühiskonna kriisikindluse suurendamiseks ja selgemaks kriisijuhtimiseks töötati välja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu ning valmimisel on terviklik elanikkonnakaitse kontseptsioon. Toimus ka seni suurim kriisireguleerimise õppuste seeria CREVEX23, mille egiidi all leidis aset 13 lauaõppust, 12 staabiõppust, 10 väliõppust ning päästeameti põhiõppuse toetuseks ka kriisikommunikatsiooni õppus. Õppusesse oli kaasatud ligi 2500 inimest.
Eesti on jätkuvalt väga aktiivne Ukraina toetamisel. Alates sõja algusest oleme andnud sõjalist abi ligi 401 miljoni euro väärtuses ehk enam kui 1 protsent SKP-st, sealhulgas 2023. aastal 120 miljonit eurot.
Riik tegutseb pidevalt selle nimel, et Venemaa vallandatud agressioonisõja hinda tõsta ja tugevdab järjekindlalt rahvusvahelist sanktsioonipoliitikat. Eesti sai esimese Euroopa riigina valmis õigusliku skeemi, mis võimaldab kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina aitamiseks.
Riigirahanduse jätkusuutlikkus
Riigirahanduse korrastamiseks kiitis valitsus heaks riigieelarve revisjoni kava. Käivitatud on nulleelarve protsess, et leida suuremaid kokkuhoiu- ja ümberkorralduskohti ja muuta riiki efektiivsemaks. Esimeses etapis on reformiga liitunud kolm ministeeriumi, mille eelarve moodustab üle poole Eesti riigieelarvest.
Riigieelarve strateegia koostamise raames lepiti kokku, millised on kokkuhoiukohad ja lisarahastuse võimalused ministeeriumide haldusalades aastatel 2024—2027.
Valitsus algatas maksumuudatused, mis puudutavad alkoholi-, tubakaja kütuseaktsiisi, hasartmängumaksu, käibemaksu ja tulumaksu. Maksukoormuse pikaajaline trend on alanev ja jääb perioodi lõpuks alla 33 protsendi SKP-st, mis on Euroopa Liidus üks madalamaid.
Rohereformide läbiviimine
Rohereformi läbiviimiseks korraldati ümber kliimaministeeriumi valitsemisala. Algatatud on kliimaseaduse loomise protsess. Õnnestunud kliimaseadus on ühine arusaam viisidest, kuidas leida väiksemas keskkonnajalajäljes konkurentsieelis ja suurendada majanduse lisandväärtust, aga ka kuidas igaüks meist saaks elada paremini ja tervemalt koos puhta loodusega.
Valminud on riigi jäätmekava, mis seab laiemad strateegilised suunad jäätmemajanduse arendamiseks aastani 2028, hõlmates lisaks olmejäätmetele ka ehitus- ja lammutusjäätmete, ohtlike jäätmete, pakendijäätmete, probleemtoodetest tekkinud jäätmete, biolagunevate jäätmete, põlevkivitööstuse jäätmete, plastijäätmete ja tekstiilijäätmete valdkondi.
Valitsusele on arutamiseks esitatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu. 2025. aastasse planeeritud keskkonnamaks peaks suunama elanikke soetama uuemaid ja vähem saastavamaid sõidukeid, pidurdama kasvavat autostumist ja toetama autopargi muutumist säästlikumaks.
Piirkondliku mahajäämuse vähendamine
Valitsus muutis „Nutikama Eesti“ uue perioodi toetusprogrammi nii, et vähemalt 40 protsenti toetustest jõuaks Tallinnast ja Tartust väljapoole.
Kohalike omavalitsuste tugevdamiseks on ülevaatamisel nende tulubaasi ümberkujundamise võimalused ja KOV-idele mõeldud omavalitsustele mõeldud toetusmeetmete tingimused.
Piirkondliku arengu toetamiseks alustas oktoobris tööd valitsuse Ida-Virumaa esindaja, kelle peamiseks ülesandeks on soodustada Õiglase Ülemineku Fondi vahendite maksimaalset kasutusele võtmist.
Kultuuri regionaalse kättesaadavuse parandamiseks jätkub kultuuriranitsa toetus, mis toob põhikooli õpilased teatritesse, kinno, muuseumitesse ja kunstinäitustele.
Sissetulekute ebavõrdsuse vähendamine ja tervelt elatud aastate ning eluea pikendamine
Valitsus, ametiühingud ja tööandjad sõlmisid kolmepoolse hea tahte kokkuleppe, millega seati eesmärk aastaks 2027 jõuda töötasu alammäärani, mis ulatuks 50 protsendini keskmisest brutopalgast.
Tänavu jõustus hooldereform, et vähendada hooldusteenust vajavate inimeste ja nende pereliikmete rahalist ning hoolduskoormust ja parandada teenuste kvaliteeti.
Perede toetamiseks suurendatakse 2024. aasta algusest lapse elatisabi 100 eurolt 200 eurole kuus. Lasterikaste perede toetused viidi kooskõlla riigieelarve võimalustega. Võrreldes 2022. aastaga on 3–6 lapsega peredel 2024. aastal toetus 150 euro võrra suurem ning 7 ja enama lapsega peredel 250 euro võrra suurem.
Lapsevanemate toetamiseks ja ebavõrdse olukorra lahendamiseks võeti vastu seadusemuudatus, millega Tervisekassal on alates 2024. aasta juulist võimalus maksta pärast vanemapuhkust tööle naasvale lapsevanemale esimesel tööaastal haigus- ja hooldushüvitisi kas lapsevanema enda eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või talle määratud jagatava vanemahüvitise päevamäära põhjal, võttes aluseks inimese jaoks kasulikuma.
Tänavu viidi läbi liikumisaasta, mis juhtis tähelepanu liikumise olulisusele ja tervislikele eluviisidele. Valminud on liikumisaktiivsuse tegevuskava, Eesti inimesed oleksid kehaliselt aktiivsemad terve elukaare jooksul.
Personaalse riigi väljaarendamine
Valitsus teeb pidevalt tööd, et avalikud teenused oleksid nii inimestele kui ettevõtjatele tõhusamad ja mugavamad. Selle eelduseks on korras IT alusteenused ja kõrge küberturvalisuse tase. Selleks suurendas valitsus IKT baasrahastust 25 miljoni euro võrra.
Valitsus kujundas mitmeid Eesti seisukohti Euroopa Liidu digiajastu algatuse kohta. Näiteks digiajastu käibemaksu paketi kohta, et parandada massiivsest e-kaubandusest käibemaksu laekumist ja vähendada valdkonnas käibemaksu pettuseid. Valitsus toetab ka meetmete rakendamist, mis vähendavad ettevõtjate registreerimiskohustust liikmesriikides, et lihtsustada nende piiriülest tegevust.
Valmistati ette ettepanekuid Eesti täielikuks üleminekuks Euroopa e-arvete standardile.
Riigikogule on esitatud muudatused valimiste regulatsiooni, et luua õiguslik tehnoloogianeutraalne ruum uutele lahendustele, suurendada elektroonilise hääletamise läbipaistvust ja võimaldada m-valimisi. Eelnõu vastuvõtmisel muutub e-hääletamise reeglitest ülevaate saamine lihtsamaks, sest Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste asemel oleksid need edaspidi kirjas seaduses.
Kvaliteetse hariduse tagamine
Avaldatud PISA 2022 tulemused näitavad, et Eesti 15-aastaste noorte teadmised ja oskused on jätkuvalt Euroopa tipus. Sarnaselt teiste Euroopa riikidega on Eesti õpilaste tulemused võrreldes 2018. aasta uuringuga langenud, kuid langus on väiksem kui mujal. Valitsus jätkab pingutusi õpetajate töötasu ja -tingimuste parandamiseks. Ainsa avaliku sektori ametirühmana suurendatakse 2024. aasta riigieelarves õpetajate palgavahendeid. 2024. aastal kasvab õpetaja palga alammäär koos haridus- ja teadusministri lisatud täiendava 8,1 miljoni euroga 3,1% ehk 1803 euroni, millele lisandub kohalikele omavalitsustele eraldatud 20% diferentseerimise osa. Tänu sellele on koolipidajal võimalik tõsta õpetaja palga arvestuslik keskmine 5,7% ehk 2164 euroni.
Selleks, et tagada kõigile Eesti lastele ligipääs kvaliteetsele eestikeelsele haridusele, on valminud eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava, mis vajab valitsuses kinnitamist. Üleminek algab 2024. aastal 1. ja 4. klassist.
Kodulähedaste väikekoolide toetusega parandab riik laste heaolu, hariduse kättesaadavust ja kogukondade sidusust maapiirkondades.
Valitsus jätkab kõrghariduse riigipoolse rahastuse suurendamist sammuga 15% aastas, et tagada eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus, kvaliteet ning õppejõudude palkade konkurentsivõime.
Avatud valitsemise toetamiseks on riigikantseleil valminud rakendus, kus saab valitsuse tegevusprogrammi täitmist iga huviline jälgida. Kui varasemalt on valitsuse töö tulemustest tehtud avaldatavaid kokkuvõtteid aasta lõpuks, siis praegu uuendatakse andmeid valitsuse tegevuse kohta iga kuu. Juhtimislaualt näeb ka seda, kas ülesande täitmine on pooleli ning lühikest põhjendust juhul, kui ülesande täitmine viibib.
Üldjuhul on valitsuse tööplaanis püstitatud ülesanded täidetud õigeaegselt. Mittetähtaegsel tegemisel võib olla väga erinevaid põhjuseid. Suured ja keerulisemad teemad võivad vajada rohkem aega sihtrühmadega läbirääkimisteks ja poliitiliste kokkulepete leidmiseks. Tänavu on tööplaani täitmist mõjutanud ka riigi tegevuse reformimine ja ministeeriumite ümberkorraldus, seal hulgas uue ministeeriumi loomine, samuti mõjutavad tööplaani täitmist eelarvekärped või ka ühiskonnas ja riigielus ootamatult toimuvad sündmused.
Valitsuse tegevusprogrammi ülevaade: https://valitsus.ee/media/6867/download
Valitsuse tegevusprogrammi täitmist saab jälgida siit: https://valitsus.ee/vvtp
Kõikide „Eesti 2035” ja valitsuse tegevusprogrammi mõõdikute täitmise seis on leitav statistikaameti hallatavast veebirakendusest Tõetamm https://tamm.stat.ee/.
