„Aasta on möödunud tõeliselt kiiresti, sellesse on mahtunud palju julgeid ja vajalikke otsuseid. Oleme selle aja jooksul käima lükanud mitmeid olulisi reforme, osad neist oodanud ärategemist lausa kolmkümmend aastat,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Eesti riigi kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri SKPst ehk on 3,2%. See tähendab, et panustame riigikaitsesse 1,3 miljardit eurot ning nelja aastaga 5,6 miljardit eurot. See on meie valitsuse kõige olulisem investeering. Investeering meie julgeolekusse ja kindlustundesse. Lisaks oleme käivitanud suured reformid hariduses, läheme üle eestikeelsele haridusele, viime läbi koolivõrgu reformi, loome õpetajatele õiglase karjääri- ja palgamudeli. Selle valitsuse suuri võite on ka abieluvõrdsuse kehtestamine, millega astusime sammu lähemale võrdsema ja hoolivama ühiskonna poole.“
Positiivsete arengutena mainis peaminister veel edasiliikumist rohereformiga ja ka ajaloolist pensionitõusu: „Palju oleme teinud energeetikas: otsustanud luua uusi ühendusi, käima lükanud tuuleparkide arendused ning kindlasti on töövõit ka rohepöörde ettevalmistamine koos kliimaseaduse väljatöötamisega. Rõõmustavaks uudiseks on ka see, et 2023. aastal toimus ajaloo suurimaid pensionitõuse – keskmine vanaduspension tõusis koguni 17,6% ehk 595-lt eurolt 700 euroni ning käesoleva aasta 1. aprillist tõusid pensionid 10,6% ehk 774 euroni.“
„Teisalt pole möödunud aasta olnud kerge, paraku elame praegu keset kriise ja vaja on olnud teha ka raskeid otsuseid. Valusad kärped ja maksutõusud on olnud hädavajalikud, et muuta riiki maksumaksjale jõukohasemaks. Teisiti me ei saa, sest see ei oleks aus meie laste ja Eesti tuleviku ees,“ ütles peaminister Kaja Kallas.
Eesti 200 valitsusdelegatsiooni juht Margus Tsahkna tõi esile mitmeid olulisi valitsuse algatusi, mis on käima lükatud Eesti 200 toel või initsiatiivil. „Eesti 200 moodustati inimeste poolt, kes soovisid tuua muutust ning kahtlemata oleme seda toonud. Abieluvõrdsuse kehtestamine viidi ellu koos Eesti 200ga. Majandusminister Tiit Riisalo on käivitanud mitu olulist protsessi – nulleelarve, personaalne riik ning plaan Eesti majandusele. Suutsime leida lisaraha õpetajatele streigi väärikaks lõpetamiseks, mis tõi haridussüsteemi probleemid pinnale teravamalt kui eales varem. Nende lahendamiseks on haridusminister Kristina Kallas algatanud mitmeid pikaajalisi haridusreforme,“ ütles ta.
Tsahkna rõhutas, et välispoliitiliselt on olnud ülimalt keeruline aasta: Ukrainas jätkub sõda ning Lähis-Idas on puhkenud konflikt. „Eesti ja tegelikult kogu maailm vajab globaalselt tugevat demokraatlikku ühisrinnet ja vankumatut toetust Ukrainale, sest Ukraina sõdib Lääne vääruste ja rahvusvahelistel reeglitel põhineva maailmakorra eest. Tähelepanu Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu ei tohi lahtuda. Oleme algatanud esimesena Euroopas seadusemuudatused, millega saab kasutusele võtta Venemaa külmutatud varad ja see on teenäitajaks meie liitlastele”.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna valitsusdelegatsiooni juht Lauri Läänemets viitas aasta kokkuvõttes edusammudele ebaõigluse vähendamisel ja elanikkonnakaitse püsirahastuse tagamisel: „Aastaga oleme valitsuses teinud olulisi otsuseid ja edusamme koalitsioonis kokkulepitus. Sotsiaaldemokraatidele on olulisimad töövõidud seotud inimeste toimetuleku parandamise ja ebaõigluse vähendamisega Eestis. Seepärast on eriti hea meel tööandjate ja ametiühingute saavutatud ajalooliselt kiire alampalga tõusu kokkuleppe üle ning et valitsuses kiideti äsja heaks muudatused omavalitsuste regionaalselt õiglasemaks rahastamiseks. Esmakordselt kinnitati ka elanikkonnakaitse püsirahastus ning läheme edasi ühistranspordireformi ettevalmistustega.“
Aasta tagasi ametisse astunud valitsuse koalitsioonileppes olid fikseeritud eesmärgid, mis on nelja-aastase tegevusprogrammi aluseks. Valitsus nimetas peaeesmärkidena julgeoleku kindlustamist; riigirahanduse jätkusuutlikkust; rohereformide läbiviimist; piirkondliku mahajäämuse vähendamist; sissetulekute ebavõrdsuse vähendamist ja tervelt elatud aastate ning eluea pikendamist; samuti personaalse riigi väljaarendamist ja kvaliteetse hariduse tagamist.
Julgeoleku kindlustamisel on valitsus tempokalt arendanud nii Eesti iseseisevat kaitsevõimet kui ka valmidust koos NATO liitlastega Eestit kaitsta. Kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri sisemajanduse kogutoodangust, millest rohkem kui pool on suunatud kaitsevõime otseseks suurendamiseks. Eesti iseseisvat kaitsevõimet toetab meie liikmesus NATOs ja NATO liitlaste kohalolu Eestis. Juulis kiideti Vilniuse tippkohtumisel heaks alliansi uued kaitseplaanid. Sügisel sõlmisime kümneaastase koostööleppe Eestis paikneva NATO lahingugrupi juhtriigi Suurbritanniaga, Prantsusmaa on muutnud oma kohalolu Eesti alaliseks ning meil on maailma tugevaima sõjalise jõu USA üksused. NATOga liitusid 2023. aasta aprillis Soome ja 2024. aastal Rootsi, mis suurendab oluliselt Eesti julgeolekut.
Ühiskonna kriisikindluse suurendamiseks ja selgemaks kriisijuhtimiseks töötati välja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu ning valmimisel on terviklik elanikkonnakaitse kontseptsioon. Toimus ka seni suurim kriisireguleerimise õppuste seeria CREVEX23
Riik tegutseb pidevalt selle nimel, et Venemaa Ukrainas vallandatud agressioonisõja hinda tõsta ja tugevdab järjekindlalt rahvusvahelist sanktsioonipoliitikat. Eesti sai esimese Euroopa riigina valmis õigusliku skeemi, mis võimaldab kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina aitamiseks. Alates sõja algusest on Eesti andnud sõjalist abi Ukrainale enam kui 1 protsendi SKP-st.
Riigirahanduse korrastamiseks kiitis valitsus heaks riigieelarve revisjoni kava. Käivitatud on nulleelarve protsess, et leida suuremaid kokkuhoiu- ja ümberkorralduskohti ja muuta riiki efektiivsemaks.
Valitsus algatas maksumuudatused, mis puudutavad alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi, hasartmängumaksu, käibemaksu ja tulumaksu. Lisaks on parlamendis töös mootorsõidukimaksu, magusa joogi maksu eelnõud ning riigilõivude ja trahvimäärade ülevaatus. Uuest aastast kaob Eesti maksusüsteemist ka nn maksuküür. Maksuküüru kaotamine koosneb kahest osast, eelkõige maksuvaba tulu piiri tõstmisest 700 euroni ja tagurpidi progresseeruva maksuvaba tulu kaudu rakendatud astmelise tulumaksu kaotamisest. Mõlemad osad tõstavad inimeste sissetulekuid. Vanaduspensioniikka jõudnud inimeste maksuvaba tulu jääb 76 eurot kõrgemaks kui üldine maksuvaba tulu.
Riigirahanduse korrastamiseks lõpetas koalitsioon ka nn katuseraha jagamise, mis oli läbipaistmatu ja vastuolus hea valitsemise tavaga.
Rohereformi läbiviimisel uuendas valitsuskomisjon äsja rohereformi tegevuskava, mis seni koosnes mitmesajast tegevusest ja vajas prioriseerimist. Reform hõlmab pea kõiki eluvaldkondi energeetikast ringmajanduseni. Kliimaministeeriumi eestvedamisel töötatakse välja kliimaseadust ja koondatakse arusaam, kuidas leida väiksemas keskkonnajalajäljes konkurentsieelis ja suurendada majanduse lisandväärtust, aga ka kuidas igaüks meist saaks elada paremini ja tervemalt koos puhta loodusega. Valminud on jäätmekava, mis hõlmab lisaks olmejäätmetele ka kõigi muude jäätmete valdkondi. Riik on kiirendanud roheenergiaga tootmise alustamist ning teadmistepõhisemaks ühiskondlikuks debatiks on valminud tuumaenergeetika töörühma raport.
Piirkondliku mahajäämuse vähendamiseks jätkab valitsus tööd kohaliku omavalitsuse tulubaasi ümberkorraldamisega, sealhulgas on ülevaatamisel ka tasandusfondi valem. Täiendavalt plaanib riik senisest enam arvestada ka kasvupiirkondade vajadustega, planeerides süsinikukvootide müügist saadud rahadest kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhususe parandamist. Valitsus muutis „Nutikama Eesti“ uue perioodi toetusprogrammi nii, et vähemalt 40 protsenti toetustest jõuaks Tallinnast ja Tartust väljapoole. Piirkondliku arengu toetamiseks alustas oktoobris tööd valitsuse Ida-Virumaa esindaja, kelle peamiseks ülesandeks on soodustada Õiglase Ülemineku Fondi vahendite maksimaalset kasutusele võtmist.
Sissetulekute ebavõrdsuse vähendamiseks sõlmis valitsus ametiühingute ja tööandjatega kolmepoolse hea tahte kokkuleppe, millega seati eesmärk aastaks 2027 jõuda töötasu alammäärani, mis ulatuks 50 protsendini keskmisest brutopalgast. Mullu 1. juulist jõustus hooldereform, mis on olnud viimaste aastate oodatuim muudatus sotsiaalvaldkonnas. See vähendas oluliselt inimeste omaosalust hooldekodukoha eest tasumisel ja hooldekodukoht muutus palju kättesaadavamaks.
Personaalse riigi väljaarendamisega tehakse pidevalt tööd, et avalikud teenused oleksid nii inimestele kui ettevõtjatele tõhusamad ja mugavamad. Andmepõhisus ja kaasaegsed tehnoloogiad ning AI kasutamise edendamine avalikus sektoris toetavad innovatsiooni, mille eest saime möödunud aastal ka kõrge tunnustuse. Globaalse innovatsiooniindeksi raporti järgi tõusis Eesti maailma innovaatilisemate riikide majanduses 16 kohale.
Valitsus esitas riigikogule muudatused valimiste regulatsiooni, et luua õiguslik tehnoloogianeutraalne ruum uutele lahendustele, suurendada elektroonilise hääletamise läbipaistvust ja võimaldada m-valimisi.
Kvaliteetse hariduse tagamisel on võtmeroll motiveeritud õpetajal. Seetõttu toetas valitsus väga kitsastes eelarveoludes õpetajate palgatõusu. Riigitöötajatest tõusis tänavu ainult õpetajate palk. Jätkus eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskavva planeeritu elluviimine. Tänavu sügisest alustavad eestikeelse õppega venekeelsete koolide 1. ja 4. klassid ning lasteaiad.
Valitsuse peaeesmärkide alusel on kokku pandud nelja-aastane tegevusprogramm, mille täitmist saab iga huviline jälgida valitsuse kodulehelt: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/ulevaade-tegevusprogrammi-taitmisest
