Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/live/4OtL3_7vMg8?si=ozg_1O2_hUsYxcrm
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, taristuminister Vladimir Svet ja rahandusminister Jürgen Ligi.
Peaminister, palun!
Peaminister Kristen Michal
Jaa, tervist, austatud ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad! On mitu teemat, mida käsitleda.
Kõigepealt paar sõna veealusest taristust. Esmaspäeval sai avalikuks, et pühapäeval purunesid kaks Läänemere põhjas kulgevat sidekaablit: üks ühendas Rootsit ja Leedut, teine kulges Soome, ja Saksamaa vahel. Nii saksa kui ka Soome kolleegid välisministrid on väljendanud muret selle pärast. See on selge, et Läänemere merepõhja taristu on erinevatele hübriidrünnakutele ja ohtudele haavatav.
Eesti ja meie liitlaste jaoks on sellise kriitilise taristu kaitse ülioluline. Sellise taristu kahjustamisel on päris suur mõju ka majandusele. Me oleme ise näinud, mida see võib tähendada energiavarustusele, mida see võib tähendada sidele.
Olin sellel ajal kontaktis ka Soome peaministriga. Kõik võtavad juhtumit täie tõsidusega, keegi ennatlikke järeldusi ei tee, asjaolude väljaselgitamine on praegu käimas.
Ja homme olen Vilniuses, arutan Balti kolleegidega muuhulgas Balti peaministritega, kuidas meie taristut ja julgeolekut kaitsta. Muuhulgas kindlasti tulevad käsitlemisele Rail Balticu teemad ja muud teemad.
Järgmise nädala keskpaigas olen Rootsis, kus meil on koos nii Balti riikide kui ka Põhjamaade peaministrid. Seal tuleb kindlasti samamoodi teemaks merealuse taristu kaitse ja see, kuidas me oma regioonis saame koos tegutseda, et see taristu nii palju haavatav ei oleks, ja arutada, millest see kõik põhjustatud on, sest meil on see kogemus juba olemas nii heas kui ka halvas.
Teine märksõna, mis võib-olla väärib majandusuudistest märkimist, on see, et tööandjate keskliit ja ametiühingud ehk tööturu osapooled on kokku leppinud alampalga tõusus. Töötasu alammäär tõuseb 2025. aastal 886 euroni. See tähendab, et madalama sissetulekuga inimeste ostujõud veidi paraneb.
Kolmas selline märksõna on suursündmus, mis Tallinnas toimus, nimelt Tallinn Digital Summit. Seal olid üle 50 riigi partnerid koos. Väga esinduslik ettevõtmine Euroopast, Ühendriikidest ja paljudest teistest riikidest.
Arutati, mis toimub digitaalmaailmas, kuidas kaitsta ennast hübriidohtudest kübermaailmas. Sest ütleme nii, et tehnoloogia areng annab nii võimalusi paremate ühiskondade, riikide ja inimeste elujärje loomiseks kui ka selle ründamiseks. Kaitsjad tihtipeale on ründajatest sammu võrra maas, nii et seal toimus väga palju sisulist debatti selle üle, kuidas tehnoloogiat tulevikus kasutada. Kellel huvi on, saab kindlasti vaadata, mis seal materjalides on.
Nüüd valitsuse teemade juurde. Valitsuse istungil võtsime vastu 17 otsust. Kõigepealt kiitsime heaks eelnõu, mis loob vanema kaotanud lastele ühtse toetusskeemi. Edaspidi saavad kõik sellised lapsed igakuist toitjakaotustoetust, sõltumata sellest, kui palju pensionistaaži oli vanemal või mitu last peres on.
Praegune süsteem on ebaühtlane ja sageli ei kata need toetused piisavalt laste ülalpidamiskulusid, eriti lasterikastes peredes. Nii et olukord paraneb. Uue toetuse alussumma on 272 eurot kuus, mis tõuseb igal aastal vastavalt elukallidusele. Ja näiteks 2026. aastaks on selle toetuse suuruseks prognoositud umbes 345 eurot kuus.
Teiseks, muutsime „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“. Nüüd saab toetust taotleda ka jääaluse kalapüügi arendamiseks. See peaks olema positiivne meie ranna sisevete kalurite konkurentsivõimele, sissetulekutele, see pikendab püügiperioodi ja parandab ka värske kala aastaringset kättesaadavust turul.
Algselt oli meil plaanis ka võtta seisukoht riigikogu liikmete algatatud eelnõu – see on nüüd see opositsiooni algatatud põhiseaduse muutmise eelnõu – kohta, kuid parlament tegi oma tööd tempokalt ja see eelnõu langes menetlusest välja. See tähendab seda, et agressorriikide kodanikelt hääleõiguse võtmisega kohalikel valimisel minnakse edasi koalitsiooni eelnõuga – sellega, mille esitasid 61 rahvasaadikut. Selle üle nüüd debatt jätkub.
Ühest aastapäevast, mis ei ole kuidagi positiivne. Selleks nädalaks– ma lihtsalt meenutan, sest seda tuleb ikkagi aeg-ajalt meenutada – on Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas kestnud veidi üle 1000 päeva.
Sellest ei tohi ennast lasta väsida. Ei tohi lasta seda tuimestada ja sellel uudisel kuidagi tapeediks muutuda. Meie jaoks on see vabadusvõitlus sama oluline, kui ta oli esimestel päevadel, see ei ole muutunud.
Ja seetõttu me ka arutasime valitsuskabinetis ja tegime otsuseid, kuidas Ukrainat aidata ja Eesti kaitsetööstust arendada.
Meil oli niisugune kokkulepe – kaitseminister on selle vedaja –, et meil on toetusmeede, seesama kokkulepe, mis Eestil on, et oma SKT-st 0,25% eest me panustame Ukraina sõjalisse abisse, see on veidi üle 100 miljoni euro aastas. Ja me loome mehhanismi, kuidas ära kaardistada Eesti ettevõtted, kes saaksid selles toetusmehhanismis pakkuda oma tooteid ja teenuseid Ukrainale. Seejärel Ukraina vaatab üle, millised on need tooted ja teenused, mida nad vajavad oma sõjaliseks abiks või vastupidamiseks. Ja sinna sisse mahuvad kõik kaitsejulgeoleku valdkonna tooted-teenused, kuni laevadeni välja. Sellest tuleb kataloog, Ukraina valib välja ja siis Eestis korraldatakse hanked ning need tooted ja teenused saadetakse sinna. Nii et need printsiibid, kuidas me Ukrainat aitama hakkame ja mil viisil me Eesti kaitsetööstust edendame, leppisime täna kokku. See on päris suur edasiminek.
Ja viimasena arutasime Venemaa-vastaste sanktsioonide poliitikat. No olgu siis öeldud, võib-olla isegi mitte nii pikalt, et Eesti Venemaa-suunaline sanktsioonipoliitika ei muutu. Meie huvi ja sanktsioonipoliitika eesmärk on ikkagi mõjutada Venemaad käituma soovitud suunas. Ja meie vaatest sanktsioonide kehtivus ei lõppe suvalisel hetkel, vaid ikkagi siis, kui Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus on taastatud ja Venemaa on hüvitanud Ukrainale sõjakahjud.
Nii et selliste asjadega valitsuses täna tegelesime ja pikemalt annavad erikontrollidest ning sammudest Eesti Energia ja Nordica ja Transpordi Varahaldusega ülevaate juba rahandusminister ja taristumister. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, palun!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast! Erikontrolli raporteid ei ole, annan ülevaate hariduse teemadel.
Kõigepealt info punkt. Riigikogus läbis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse teine lugemine, mis kehtestab õppimiskohustuse pikenemise 18. eluaastani või kesk- või kutsehariduse omandamise, nii nagu ma ütlesin, eile teise lugemise. Kolmas lugemine on kavandatud 4. detsembrile. See tähendab seda, et järgmisest aastast rakendub uus kord, kus koolikohustus ei kehti enam mitte 16. eluaastani, vaid kehtib kutsehariduse või keskhariduse omandamiseni. See hakkab kehtima neile lastele, kes 1. septembril 2025 lähevad 9. klassi, lõpetavad kevadel 2026 ja peavad jätkama õpinguid 2026. aasta septembris kas kutseõppes või keskharidusõppes.
Selle seadusemuudatuse sees on ka kutseharidusreformi üks muudatusi, mis teeb kutsehariduse õppe tasuliseks neile täiskasvanutele, kellel tänaseks on juba omandatud kutseharidus, kõrgharidus. Siis täiendava, teistkordse või mitmekordse kutsehariduse omandamise puhul enam tasuta õppida ei saa, kui viimasest õppimisest on möödas vähem kui viis aastat.
Valitsuses oli täna kaks Eesti seisukohta, mis on seotud haridusega ja kõrghariduse ning teadusega Euroopa Liidu tasandil. Kinnitasime Eesti seisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni 10. raamprogrammi kohta aastateks 2028–2034.
Järgmise nädala reedel on Euroopa teadusministrite nõukogu. Eesti on olnud teaduse raamprogrammides osalemisel üliedukas. Me oleme elaniku kohta SKT-st kolmandal kohal edukuse poolest ja selle poolest, kuidas meie teadlased on saanud rahastust Euroopa Liidu teadusuuringute programmist.
Uues programmis on tehtud ettepanekuid suurendada projektitaotluste mahtusid ja voorusid. Eesti huvi on siiski see, et need ei läheks nii suureks, et meie oma väikeste ressursside puhul seal enam tegelikult konkurentsivõimelised ei ole. Eesti seisukohast on oluline, et lubataks teadusuuringute programmidest rahastada ka kahe kasutusega tehnoloogiat arendust, st et ka kaitse huvides toimuvat teadus-arendustegevust oleks võimalik teadusprogrammidest rahastada. See on küll poliitiliselt tundlik teema Euroopa tasandil, aga toetame seda seisukohta, et ka raamprogrammist selliseid teadusuuringuid Euroopas rahastatakse.
Teise punktina võtsime vastu Eesti seisukohad Euroopa kõrghariduspaketi kohta. Euroopa Komisjon on tulnud välja Euroopa kraadi mõiste algatusega. Need on Euroopa ühised õppekavad, antakse välja Euroopa kraad, mis kehtib automaatselt kõikides teistes liikmesriikides.
Eesti on selle algatuse suhtes küll pooldaval seisukohal, aga me pooldame seda, et Euroopa tasandil ära võtta kõik takistused Euroopa kraadide, st Euroopa ülikoolide välja antud kraadide mittetunnustamiseks. Aga me oleme üsnagi skeptilised selle algatuse suhtes, et me hakkame üles ehitama paralleelset bürokraatlikku struktuuri, mille nimi on Euroopa kraad.
Euroopas toimetavad ülikoolid annavad praegu välja kraade, mis Bologna kõrgharidusruumi protsessis on ühtlustatud kvaliteediga. Eesti toetab pigem seda suunda, et meil oleks automaatne kõrgharidustunnistuste aktsepteerimine Euroopas, selle asemel et me hakkaksime paralleelselt kõrvale looma teistsugust Euroopa kraadi süsteemi, millel on oma akrediteerimise bürokraatlikud protseduurid.
Nii et Eesti seisukohad on sellised: me oleme väga selle poolt, et noortel oleks lihtsam Euroopa kõrgharidusruumis liikuda ühest ülikoolist teise, aga selle lihtsustamise eesmärk on pigem automaatsete kraadide tunnustamine.
Praegu on olemas Eesti algatusel tehtud Balti ja Beneluxi koostööleping. Ehk Balti riigid omavahel koos Hollandi, Luksemburgi ja Belgiaga tunnustavad automaatselt kõrgharidusdiplomeid. Ootame kõiki teisi riike sellega liituma. Poola ja Iirimaa on juba näidanud üles soovi selle lepinguga liituda. Loodame, et pigem liigutakse sellega edasi, ja ootame, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid sellele alla kirjutaksid. See lihtsustab ilmselgelt seda, et noored inimesed saaksid liikuda Euroopas ühtlases kõrgharidusruumis.
Nii et need on olid täna need kaks punkti, mida ma järgmisel nädalal haridusministrite nõukogul esmaspäeval ja teadusministrite nõukogul reedel Brüsselis Eesti seisukohtadena esitan.
Järgmisel nädalal olen terve nädala ka visiidil Taanis ja Hollandis, kus me tegeleme just nimelt nende kõrgharidusteemaliste koostöökokkulepete läbirääkimistega. Aitäh!
Juhataja
Aitäh. Ja taristuminister Vladimir Svet, palun!
Taristuminister Vladimir Svet
Aitäh! Kindlasti olete ta kõik kursis nende uudistega, mis eile tulid Nordica kohta. Seoses sellega, et Nordica erastamisprotsess luhtus, potentsiaalne investor ei olnud valmis tehingusse minema, ja valitsus oli varasemalt otsustanud, et me rohkem maksumaksja raha Nordicasse ei pane, ei jäänud Nordica juhatusel muud üle kui kuulutada välja ettevõtte pankrot.
See aga ei tähenda seda, et lennukid, millega Nordica on lennanud, oleks kuidagi sellest pankrotimenetlusest otseselt puudutatud. Kohe, kui loodi Nordica, loodi täiesti eraldiseisev varahaldusettevõte, mille nimeks saigi Transpordi Varahaldus. Ja selle ettevõtte omandisse need lennukid ka kuuluvad.
Praegu on meie eesmärk olukorras, kus Nordica läheb pankrotti, tegeleda nende lennukite ja muu väärtuse realiseerimisega. Kokku me räägime seitsmest lennukist, millest enamik on Tallinnas. Üks lennuk on hetkel Sloveenias hooldusel ja jõuab varsti samuti Tallinnasse.
Andsin Transpordi Varahalduse juhtidele suunise, et nad alustaksid võimalikult kiiresti seda müügiprotsessi ja viiksid selle lõpuni ideaalis hiljemalt järgmise aasta esimesel kvartalil, et need lennukid saaksid müüdud enne suve algust, kui on kõige suurem nõudlus lennukite järele.
Kui me räägime summadest, mis meil on võimalik veel teenida Transpordi Varahalduse vara müügist, siis lennukite väärtuse hindamiseks korraldas ettevõtte juhtkond veel suve lõpu seisuga sellise hinnastamise, mille raames sai valitud niinimetatud remarket-ettevõte, kes aitab läbi viia vara müüki. Kokku saadeti 184 ettevõttele pakkumine võimalusega teha oma pakkumine. Ja on laekunud 5 väga konkreetset ostusoovi, millele võib lisanduda nüüd uutes tingimustes mõni ostusoov veel.
Indikatiivselt hinnad – ma rõhutan, et need hinnad võivad lõppkokkuvõttes muutuda ja need on kokku pandud tingimustes, kus potentsiaalset ostjad ei ole vaadanud neid lepinguid kohapeal – varieerusid 27 kuni 32 miljonini. Lisaks nendele lennukitele on TVH-l olemas teatud vara, näiteks kaks töökorras mootorit, kaks mootorisüdamikku ning veel varuosad ja mõned tööriistad. Kogu seda vara on plaanis võimalikult tulusalt müüa ja kogu see müügitulu laekub Jürgeni [haldusalasse] ehk riigieelarvesse.
Oluline on siin see, et TVK hindab, et tal on võimalus saada ka kuni miljon eurot sellest Nordica pankrotimenetlusest, sest Nordical oli kohustusi ka Transpordi Varahalduse ees. Ja olgu mainitud, et meie soov need lennukid müüa niimoodi operatiivselt on seotud ka sellega, et nende seismine maa peal tegelikult tekitab kulusid. Nii nagu auto ei saa seista garaažis niisama terve aasta läbi, nii nõuavad ka lennukid tegelikult pidevat hooldust ja igasuguseid renditasusid selleks, et oma väärtust mitte kaotada.
Nii et Transpordi Varahalduse juhtkond nüüd keskendub sellele, et kogu seda vara võimalikult tulusalt maha müüa, seejärel me saame selle ettevõtte likvideerida ja sellega loodetavasti panna punkti kogu sellele loole. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd palun rahandusministri algatatud erikontrollist Eesti Energias rääkima Jürgen Ligi.
Rahandusminister Jürgen Ligi
/…/
Kõigepealt me arutasime olukorda Eesti Energias. Ei ole saladus, et selle ajend oli valminud erikontrolli raport. See raport on nüüd üleval juba vist Eesti Energia koduleheküljel – täna me selle ka üles riputasime. Ja selleteemaline pressikonverents on teile ka vist teada, see algab kell kaks või veerand kolm, nii et saate detailidega ennast ka paremini kurssi viia.
Aga rõhutan siis, et erikontrolli korraldas või algatas üldkoosolek, rahandusminister. See keskendus aastatele 2020–2023 ja ta põhines sisekontrolli audititel. Erikontrolli põhjus oli küsitavused ettevõtte juhtimisel.
Ja kontrolliti ka tütarettevõtteid, kogu kontserni, st Eesti Energia enda kõrval Elektrilevi, Enefit Connecti ja Enefit Powerit. Küsimus oli Soraisele ja selle erikontrolli läbi viinud büroole, kas täideti ettevõtja hoolduskohustust.
Neli valdkonda oli siis luubi all: keskkonnanõuete täitmine, riskimaandamise tuletistehingud, jaotusvõrgu töökindluse tagatus ja jaotusvõrgu kontsernisisene valitsemine.
Mida tuvastati? Aastatel 2020–2023 on kontserni erinevad juhtorganid mitmel puhul rikkunud hoolsuskohustust ja võtnud põhjendamatuid riske, mis tõid kaasa keskkonnaalaseid rikkumisi ja majanduslikku kahju ning mõjutasid jaotusvõrgu töökindlust.
Samas ütleb raport, et kuna juhtorganite keskkonna rikkumine ettevõttele majanduslikku kahju ei tekitanud, siis sealt mingit vastutust ei järgne, juriidilist vastutust muidugi pean silmas.
Aga tehti kokku 35 tähelepanekut. Nendest 9 olid tõsisemad. Suuremad rikkumised tuvastati keskkonnanõuete täitmisel, valeandmete esitamises ja finantsriskide võtmises.
Kõigepealt, Enefit Poweri vanemate õlitehaste ja elektrijaamade heide ületab kompleksloaga lubatud norme. See on Enefit Poweri juhatuse nõukogu hoolsuskohustuse rikkumine.
Teiseks, Enefit Poweri 2022. aasta majandusaasta aruandes on esitatud keskkonnaauditite kohta valeandmeid.
Kolmandaks on tehtud kahjulikke riskimaandamistehinguid. Siin vastutab Eesti Energia juhatuse nõukogu, on rikutud hoolsuskohustust. Ja puudused on jaotusvõrgu töökindluse tagamisel, vastutus lasub Elektrilevi juhatusel ja nõukogul, Enefit Connecti juhatusel ja nõukogul.
Mis edasi? Kõigepealt, meil on kontserni juhtkonnaga, Eesti Energia praeguse juhatusega väga hea konstruktiivne koostöö. Otsuseid tuleb ilmselt teha veel, keskkonnaamet peab neid ilmselt tegema, juhatusel endal tuleb teha, aga ka üldkoosolek on valmis oma samme astuma.
Mis ma veel ütleksin? Tegelikult on see ikkagi olukord, mida on juba üsna jupp aega tagasi teadvustatud, enamiku probleemidega on juba tõhusalt tegeldud, juhtimisest alates.
Esiteks, Enefit Poweri juhatus ja nõukogu on välja vahetatud. Teiseks on tuletistehingute süsteem, mis oli suur läbikukkumine, ümberkorraldamisel. Praegu tuletistehinguid ei tehta.
Tagasi pööratud on elektrilevi jaotamine. See on siis selle connect’i loomine, see otsus, mis mõni aasta tagasi sai tehtud, on nüüd tühistatud.
Ja kus võib-olla kõige suurem pingutus on tulevikku vaadates? See on heite probleem. Sellele lahenduste leidmine on lühiajaline ja pikaajaline. Ja otsuseid tuleb langetada selles kohta, kas kõik investeeringud tulevikus pikaajalise käsitluse juures on mõistlikud.
Aga jah, ma peaks nimetama peale advokaadibüroo Sorainen OÜ ära ka Grant Thornton Baltic OÜ. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd küsimused, palun! Öelge nimi, toimetus ja kellele küsimus on suunatud.
Madis Hindre, rahvusringhääling
Endine rahandusminister Mart Võrklaev juhtis tähelepanu sellel, et temal juba ametiajal tekkisid kahtlused, kas ettevõtte nõukogu auditikomitee täidab piisavalt oma rolli. Jõudsin natukene peale vaadata ka sellele raportile. Siin mitmes kohas märgitakse, et ettevõtte nõukogu ei ole oma hoolsuskohustust või järelevalvekohustust täitnud.
Küsin Jürgen Ligi käest. Kuidas teie näete ettevõtte nõukogu ja ka praegust nõukogu, mille esimees astus ametisse 2022. aasta mais ehk kelle tegevus jääb ka selle auditi skoopi? Kas teie olete ettevõtte nõukogu tegevusega rahul? Täpsemalt, kas te olete rahul ettevõtte nõukogu auditikomitee tegevusega? Ja kas te näete, et nendes organites on vaja mingisuguseid muutusi? Aitäh!
Jürgen Ligi
Nagu sai öeldud, ma kaalun järgmisi otsuseid ka, aga enne on vaja informatsiooni seedida täpsemalt, et mis hetkel mingisugused otsused on langetatud. Sest enamik juhtimisalastest otsustest on tegelikult langetatud. Nüüd on küsimus loomulikult üldkoosolekule, et mis edasi.
Ja küsimus on muidugi ka ka valitsusele, kuidas siis selle määramiskomitee – või kuidas seda nimetatakse? –, nominatsioonikomitee, mis on tõlge rahvusvahelisse keelde, süsteem toimib.
Igal juhul on see meil tugev põhjus vaadata üle nii juhtimine kui ka juhtide määramine.
Madis Hindre
Kas ma saan teie vastusest aru, et ei jää nii, nagu ütleb Ernst Enno, kui ma ei eksi, et mis oli, see on läinud, ja mis tuleb, alles ees, ja praegu teeme siis kõigiga rahu, vaid ikkagi need, kes vastutavad, tuuakse ka selgelt välja – nii juhatuse kui nõukogu kui miks mitte ka üldkoosoleku tasandil?
Jürgen Ligi
Ma ei oska üldkoosolekut ausalt öeldes selles asjas süüdistada. Aga Ernst Ennoga ma olen muidugi nõus.
Kuid tuleb vaadata ka tulevikku, või tuleb teha ikkagi ka neid järeldusi, et minevik ja tulevik on omavahel seotud.
Sai juba algusest peale öeldud, et ka mul on vaja otsuseid kaaluda, aga täpselt, mis hetkel keegi mis koosseisus on, seda kõike selle raporti kinnitamise järel ei ole ma jõudnud selgeks teha, midagi ei ole parata, muid asjatoimetusi on ka olnud.
Aga jah, selle raporti enda järeldus on ikkagi see, et ettevõtetele otsest majanduskahju pole keskkonnaprobleemiga tehtud, tehtud on tuletistehingutega, tehtud on siis Elektrilevi jaotamisega.
Ja need kõik on eraldi vaatenurgad. Rahaline kahju tuletistehingutest on ka numbriliselt välja toodud. See on suur summa, see on saamata jäänud tulu ennekõike. Ja seal sees on ka erinevad probleemid.
Aga ju te nende detailidega saate [ennast] kurssi [viia], nii et igal juhul on see hästi mitmeharuline järelduste kogum.
Huko Aaspõllu, rahvusringhääling
M jätkan. Ja võib-olla kommentaariks ütleksin siinkohal, et tuletistehingute puhul te tõenäoliselt nõustute, et seda kahju on niimoodi üheselt küll keeruline arvutada.
Aga ma tahaksin küsida korra selle nimetamiskomitee kohta. Te siin räägite natuke nagu linnukeeles sellest. Kas ma siis mõistan reaalselt, kui ma ütlen, et teil on mingisugune mõte või valitsusel on mõte, et senini kehtinud nimetamiskomitee süsteem tuleks Eestis üle vaadata, kuidas poliitikast sõltumatu komitee määrab riigifirmade nõukogud, kes omakorda siis valivad juhatuse ja tegelevad ka juhatuse järelevalve teostamisega? Kas see süsteem vajaks siis teie hinnangul muutust?
Jürgen Ligi
Kõigepealt, tuletistehingute kahju on siiski numbriliselt üsna hästi hinnatav, sealjuures otsesed vead on vaieldamatud. Ja süsteemi läbikukkumine ise on juhtkonna vastutus.
Nimetamiskomiteega on see vaade, et isegi koalitsioonilepingus – selle koalitsiooni eelmises lepingus, mida me siis oleme tänavu täiendanud –on mainitud kohustust süsteem üle vaadata.
Sõltumatusega on küll see asi, et omanikust sõltumatult määramine on tegelikult illusioon. Vastutuse küsimus sellega täiesti hajub. Ja selline poliitiline mull selle asja ümber tuleb ka kriitiliselt üle vaadata ja seda hinnata.
Aga ma ei ole siin ühtegi ettepanekut tegemas, mul on kohustus, nagu täna osutati, see teema ühel hetkel ka valitsusse viia. See on see baas.
Aga kiita, et see süsteem on hästi töötanud, ju ei saa. Kui riigiettevõtetes on ilmsed probleemid juhtimisega, siis tuleb hinnata, kas see kommitee on hästi töötanud, igal juhul.
Puhtalt ideoloogiline probleem on selles, et kes siis vastutab, kui juhid määrab keegi teine. Mis meie siin teeme siis? Mis see valitsus siis teeb, kui tal ei ole mingit juurdepääsu? Ütleb, et aga need määrasid juhid.
Te peaksite minult küsima, et mis te vahite seal, keegi teine määrab omaniku eest liikmeid, piltlikult öeldes. Aga olgu, see on utreering. See on uus valitsus ja uued kaalutlused. Aitäh!
Huko Aaspõllu
Aga peaminister?
Kristen Michal
Jah, rahandusminister tänase debati tulemusena sai ülesande, kuidas selle poliitika nimi ongi – riigi osaluspoliitika raames üle vaadata, kas selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses tulla ettepanekutega valitsuskabinetti, ilmselt koostöös ka riigikontrolli teiste osapooltega, et arutada, kuidas ikkagi riigile kuuluva vara hoidmine ja ettevõtete juhtimine on korraldatud.
Kristina seda meenutas ka valitsuses, et eelmise koalitsioonileppe sõlmimisel pandi sinna kirja, et see nominatsioonikomitee printsiip tuleb läbi arutada.
Probleem iseenesest ei ole ju nominatsioonikomitee mehhanismis, mis loodi umbes 2016 või 2017, kuskil sealkandis. Inimeste otsimine ettevõtete nõukogusse – eriti kui seal on piiranguks see, et kes iganes tuleb mõne ettevõtte nõukogusse, ei saa selle valdkonna tugev tegija olla – ongi keeruline. See ongi ilmselt keeruline.
Aga praegusel juhul jälle selle Eesti Energia kaasuse puhul – ja me alles ja tutvume selle raporti kokkuvõttega, raporti ise saab ju täna avalikuks täies ulatuses, te jõuate läbi lugeda, meie loeme läbi, tutvume sellega –Andrus Durejko, kes on uus juhataja, kirjeldas ikkagi eelmist mehhanismi, et võimalik saamata jäänud tulu, mis on seal kirjeldatud, 176 miljoni euroga, mis ei ole mingi 5.50, eks ju, on ikkagi tohutult suur summa. Ja pigem on süsteemse juhtimise viga ettevõtte sees. Aga see ongi küsimus, et mis siis ettevõtte nõukogu tegi, kas see jõudis ettevõtte tippjuhtkonnani, kas see jõudis nõukoguni ja nii edasi.
Ma arvan, et siin on põhjust arutada küll, kuidas Eesti riigi vara on hoitud. Ja teine asi, ikkagi tuleb pürgida ka selle poole, selles kohas, kus turg toimib, et Eesti riik ei peaks tingimata ettevõtluses osalema. Meil on erinevad ettevõtted erastamisel, on erastamise plaane, nii et selles suunas tasuks ka liikuda, et see kõik ikkagi selge pilguga üle vaadata.
Jah, siin on suur hulk tööd ees. Ilmselt rahandusminister, riigikontroll ja paljud osapooled peavad siin panustama. Siin ma olen muidugi Jürgen Ligiga nõus, et /…/ see Nordicaga toimunu oli umbes aastast 2019 ja nii edasi, mis oli selline väga segane valitsuse periood, Ratase ja Isamaa valitsus, ja see aeg on jälle täpselt samast perioodist, ma veidi kahtlen, kas see vastutus on üldkoosolekul. Pigem on küsimus selles, kuidas neid ettevõtteid on juhitud, kuidas nõukogude pädevus on tagatud.
Nii et selles peaks riik ilmselt ikkagi paremini vähemalt püüdma ja paremini hakkama saama, nii et tööd meil sellega on teha küll.
Kristina Kallas
Mina ka täiendan. Ma tõesti tõstatasin selle teema arutelu juures, et see on meil iseenesest juba üle aasta valitsuses aeg-ajalt jälle üles kerkinud, sest neid probleeme on ka varem tunnetatud, et omaniku järelevalve ja vastutus on kadunud selles uues olukorras, mis aastast 2016 on kehtinud.
Nii Nordica kui ka Eesti Energia puhul on praegu ju reaalsed tagajärjed, millest tuleb teha oma järeldused, ka selle kohta, mis on seotud nimetamiskomitee süsteemiga.
Meie tunnetus on küll selline, et me peame selle tõsiselt üle vaatama. Ja täna sai valitsuses ka protokolliliselt otsustatud, et selle aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks tullakse välja konkreetse analüüsi ja ettepanekutega, et otsustada, kas seal on vaja teha muudatusi.
Huko Aaspõllu
Ma korra veel täpsustaksin. Kas siis valitsuses on põhimõtteliselt konsensus olemas, et tuleks liikuda sinna 2016. aasta eelse aja poole, kus riigifirmade nõukogusse nimetati inimesi poliitiliselt?
Kristen Michal
Ei. Täpsustame selle ära. Vastus on ei, sellist konsensust ei ole.
Küll on konsensus selles, et tuleb üle vaadata, millest on tingitud probleem, kui vastutajatest sõltumata, nagu rahandusminister kirjeldas, nimetatakse nõukogudesse inimesi, kes siis hiljem, nagu selgub, ei ole vähemalt mõnes kohas saanud ülevaadet, kas see on nimetamise probleem, kas see on nõukogude kvalifikatsiooni probleem, kas on süsteemse järelevalve probleem või mingite muude nõuete probleem, mitte katse poliitikuid – või ajakirjanikke – sinna nimetama hakata.
Jürgen Ligi
Ma osutasin siiski selle 2016. aasta retoorika butafoorsusele, et algusest peale ehitati seda süsteemi … Eesmärk oli, et jumala pärast omanikul sellega mingit seost ei ole. See nii ei tööta. Seda sidet tuleb vaadata, kas see on üldse toimiv.
Ja teine asi, mis mulle jääb kõrva, on see, justkui oleksid need siseauditid läbi kukkunud. Mul seda muljet ei ole, minu arust siseauditid on hästi töötanud. Võib-olla ma pean targemaks saama, pole veel kõike haaranud esimeste päevadega sellest raportist muude asjade vahel.
Aga kogu see erikontrolli raport põhineb ikkagi siseauditetel. Ja praegu ei ole küll minuni jõudnud seda, et nemad on midagi maha maganud. Mis hetkel ja kui tugevalt nad oleksid pidanud siis nõukogudele viima auditikomiteede tähelepanekuid? See on niisugune kaalumise koht praegu.
Iseenesest oli nõukogu ju esindatud auditikomiteedes ja see on niisugune tundeküsimus praeguse seisuga.
Aga ei saa öelda, et auditikomiteed oleksid läbi kukkunud. Küsimus on, kui tugevasti nõukogu teadvustas endale neid ja kui tugevasti need liikmed viisid nõukokku neid probleeme.
Aga kuna tegemist ka umbes nelja firmaga – ma pean üle lugema, ühte enam ei ole –, siis kogu pilti ei ole ees. Aitäh!
Madis Hindre
Aitäh! Ma küsin nüüd konkreetsemalt, kuna te nõukogust nõnda kaua olete rääkinud, ja ma saan aru, selle näite varal suisa soovite siis nõukogu nimetamise korda ümber vaadata.
Ühelt poolt ma saan aru, et siin selge kriitika Väino Kaldoja suunas, aga kas ainult tema suunas? Kas Anne Mere on oma rollis hästi toime saanud? Aitäh!
Jürgen Ligi
Ei no veel kord: mitte ümber vaadata, vaid üle vaadata, kontrollida. Meil on kohustus, kui vead tulevad, kuidas kõik protseduurid toimivad. See on ka selle erikontrolli kogu paatos.
Lihtsalt praegu on institutsioone juurde tulnud. Keskkonnaameti tegevus, eks ole, tuleb vaadata, mida nad täpselt siis on [teinud], sest nad on ju ka algatanud üht-teist, ja miks ei ole. Mul need detailid ei ole nii selged.
Ja eks see üldkoosolek on sihuke üldine vastutus selle põhjal, mida teised institutsioonid on ette kandnud. Ega ma nii kõhutunde pealt praegu neid reaktsioone ei jaga.
Sulev Vedler, Eesti Ekspress
Mul on küsimus peaministrile ja rahandusministrile. Kui see sisekontrolli töö näitab, et need jaamad saastavad keskkonda, siis mis neist saab? Kas neid võib nagu edasi käimas hoida? Firma ju kahju ei saa, aga keskkond saab.
Jürgen Ligi
Kui peaminister lubab.., siis meil on mitu põhjust ikkagi neid jaamu alles hoida. Majanduse üldine olukord, töökohad, kogu see ressursihaldus, aga ka varustuskindluse tagamine. Igal juhul on meil eesmärk, kuigi oleme suures võrgustikus, ka juhitavaid võimsusi omada.
Selle tagamise otsus on küll osutunud väga poolikuks, sest on palju raporteeritud, et meil siin 1000 megavatti on tagatud, tegelikult ei ole seda nii väga olnudki. See töökindlus ja see jätkusuutlikkus on seal olnud selline, nagu ta on olnud.
Loomulikult, sellel on keskkonnamõju ja võimalus turule pääseda on hästi rabe. Kui need [jaamad] töötavad nii, et paar kuud aastas jõuavad üldse turule, siis tuleb ka nende majanduslik tasuvus üle vaadata ja teha järeldusi.
Seda me ju algusest peale selles uues valitsuses või vähemalt rahandusministeeriumis oleme kohe ka luubi alla võtnud, see ei ole mingisugune selline asi, et raport pani meid seda tegema.
Igal juhul, varustuskindluse tagamine, juhitavad võimsused, ka kontserni ülesehitus, kõik on sõltumata sellest raportist meil vaatluse all.
Ja keskkonnamõju kahjuks inimtegevusel on. Õnneks see valitsus, ütleme, toetub selle parlamendi rohelisele enamusele, kui ma nii tohiks öelda.
Ma arvan, et seda on öelnud ka keskkonnaorganisatsioonid, et me oleme rohepoliitikas olnud üsna agressiivsed selle poolest, et arendame ka võimalusi roheenergeetika arenguks või tegeleme sellise arenguga, on juba planeeringualad kinnitatud ja nõnda edasi.
Nii et me tegeleme selle asjaga laiemalt kui vanade jaamade konserveerimine ja ootamine kuskil varus. Aitäh!
Kristen Michal
Ma nii palju võib-olla lisan sellele küsimusele, õigemini Jürgeni vastusele, et valitsuses andis praegune juhtkond ka ülevaate erinevate probleemidega tegelemisest.
Vahetatud on Enefit Poweri juhatus ja nõukogu, tuletistehingute süsteem on ümber korraldatud, ühesõnaga, sellise tulevase kahju minimeerimise ja vähendamise põhimõttel.
See, mida nad meile kirjeldasid, oli ikkagi pehmelt öeldes kole. Nii et eks siis saate ise seda raportit vaadata ja hinnata. Sedasi asju Eestis ei peaks ajama.
Elektrilevi jagunemine on tagasi pööratud ja heiteprobleemiga samamoodi praegune juhatus ja nõukogu tegeleb. Ilmselt tuleb ka keskkonnaametiga üle suhelda selles küsimuses, kuidas sellega hakkama saada, sest selles on, ma arvan, Jürgenil õigus, et Eesti valik siiski on liikuda puhtama energeetika poole.
Selles olukorras, kus me teame, et tervisevaldkonna andmestik näitab, et Ida-Virumaal sündinud lapsel on viis aastat lühem oodatav eluiga kui Tallinnas ja Tartus, ja siis me avastame, et riigile kuuluv ettevõte on keskkonnanormidega kuidagi neid asju ilustanud, on see kindlasti ka päris paha uudis saamata jäänud tulude ja kõikide muude asjade kõrval.
Pehmelt öeldes ei saa see kõik ju okei olla, see ei saa olla vastuvõetav. Nii et eks siis juhtkond toimetab ja püüab hakkama saada.
Ja selles valguses ma nüüd ütlen, ehkki see on veel eraldi rubriik, et eile või üleeile toimus riigikogus – kuidas seda komisjoni nimetatakse, mida Reinsalu peab? – riigieelarve erikontrolli komisjon, kus nad arutasid pikalt, kuidas saaks rohkem põlevkivienergeetikat ja kuidas saaks Auvere 2 ja 3 ehitada.
Ma arvan, et see raport oleks trükitähtedega ümber trükkida ja neile saata, et nad mõistaksid, mis see täpselt tähendab, eks.
Sulev Vedler
Üks küsimus oleks ka taristuministrile, ajaloo ilu huvides. Kas Estonian Airi samasugune raport on ka kavas avalikustada ja ka näiteks majandusaasta aruanne? Oi, vabandust! Nordica ikka. Nordica.
Vladimir Svet
Jaa, aitäh! Nagu on teada, veel minu eelkäija, endise kliimaministri ajal sai selline raport tehtud. Olen ise selle raportiga ka põhjalikult tutvunud, see on täis igasugust infot nende lepingute kohta, millega praegu hakkab tegelema ilmselt pankrotihaldur, on igasuguseid nõudeid Nordica suhtes ja Nordica enda esitatud nõudeid.
See raport oli veel eelnevalt tehtud kättesaadavaks kõigile riigikogu liikmetele, arvestades mõistlikke piiranguid, ja ma arvan, et iseenesest me peame laskma lihtsalt juristidel hinnata, mis osa me sellest raportist saame avalikustada ilma, et me kahjustaks kuidagi tulevikus seda pankrotimenetlust ja võlausaldajate huve.
Ma tuletan meelde, et riigile veel endiselt kuuluv Transpordi Varahaldus on üks nendest võlausaldajatest.
Aga mõistagi, meie huvi on avalikustamine, lihtsalt küsimus on, kunas ja kuidas.
Ja ma tuletan veel ühte asja meelde. Selle raporti alusel, mis sai tehtud Nordica eelneva juhatuse ajal sõlmitud lepingute ja tehingute suhtes, on ka prokuratuur alustanud oma toiminguid. Nii et ma loodan, et natuke ka minu kidakeelsust siin aktsepteerite, sest ma ei taha kuidagimoodi mõjutada prokuratuuri tööd ja loodan, et mingil hetkel ka nemad oma hinnangu kogu sellele olukorrale annavad.
Ja kui juba sõna sain, siis tahan rõhutada, et ka sotsiaaldemokraatidele on väga oluline kogu selle Eesti Energia küsimuses just keskkonnaalane aspekt. Me peame olema väga tähelepanelikud just selles suhtes, mis on see mõju inimestele, kes seal elavad, igal juhul.
Kristen Michal
Korra lisan lihtsalt kaks sõna. Jah, selle raporti puhul oli nii, et selle erikontrolli mina tellisin pärast seda, kui eelmine juhtkond seal pani jooksu, otse öeldes, ja ütles, et ainuke ettepanek oleks maksumaksja raha juurde anda, millest mina keeldusin ja millest valitsus ongi keeldunud ja mis on siis viinud selle tagajärjeni.
Sest tegemist ei ole strateegilise ettevõttega, mis tegeleb etteveoga kuskil muudel turgudel. Seda ta kindlasti ei ole.
Selle erikontrolli täismahus me jagasime välja erinevatele asutustele ja riigikogu liikmetele, kõigile oli see kättesaadav. Ja tulevikus, kui seal on vähegi võimalik mingisugused ärisaladuse detailid ära katta, siis mina soovitaks seda küll ka väljapoole jagada.
Palusin muuseas saata selle juba ammu nominatsioonikomiteele tutvumiseks, just sellepärast, et tekiks arusaamine, kuidas asju ei tohi ajada.
Nordica häda ju tegelikult oli ka see, et eelmine juhtkond täiesti süstemaatiliselt ja teadlikult eiras riske, mis on tulemas. Kõik see viis nende tagajärgede ja olukorrani, kus me nüüd oleme, ja üritati seda asja veel lõpuni kokku pakkida.
Ma täitsa tunnustan taristuministrit ja kollektiivi, kes üritas selle erastamisele viia ja oli väga lähedal tegelikult õnnestumisele. Nii see on. Kõik sellised erikontrollid tasub avalikkus teha.
Ja Nordica puhul, ma meenutan, siiski jah, on käimas ka kriminaalmenetlus, mis ei lõpe selle pankrotiga. See tähendab seda, et prokuratuurist ehk saame Eesti elu põhiküsimusele ka vastuse. Ehk: kes on süüdi?
Sulev Vedler
Jaa. Ma küsiksin tegelikult ühe küsimuse veel Eesti Energia kohta.
Valitsuse liikmed on saanud selle raporti sisuga võib-olla – no mis võib-olla – põhjalikumalt tutvuda, kui mina olen saanud, sellepärast et …
Kristen Michal
Ei ole. See täna hommikul alles tuli. Ei ole.
Jürgen Ligi
Eile õhtul.
Kristen Michal
No meile tuli täna hommikul.
Sulev Vedler
No vot, mina olen sellega suutnud viis minutit võib-olla siin pressikonverentsi ajal tutvuda.
Kristen Michal
Meil oli valitsuse istung, me pole jõudnud ka veel vaadata …
Sulev Vedler
No ma siiski kujutan ette, et äkki teil on mingi ülevaade antud sellest, mis on seal juhtunud, mis on järeldused.
Jürgen Ligi
Täna anti. Me oleme ju on, kuidas seda öelda, niisuguse ajasurve ees, et kogu aeg on tunne, nagu midagi varjataks, eks ole. Aga tegelikult saab valitsus ka esimesel võimalusel selle ja esimesel võimalusel me kanname ette.
Kogu sellest raportist mul on vaadatud ka, ma ei tea, 16 lehekülge märkusi vist, kui mu silmamälu mind ei peta, millele on raporti tegija vastanud. Nii et no 90% juhtudel, võib-olla 95% juhtudel on ta nõus – ta on parandanud midagi seal, eks ole.
Nii et see töö on olnud niisugune dialoog, kus kogu aeg on tunne, nagu väljaspoole võib jääda mulje, et midagi mätsitakse, aga ka tegelikult on püütud see võimalikult korrektseks vormistada enne ja võimalikult ruttu valitsusse viia.
Sulev Vedler
Ma ei kahtlustanud midagi kuskil mätsitakse, vähemalt mitte siinkohal, aga pigem mul oli see küsimus, mis nüüd edasi juhtuma hakkab. Siin sellest nimetamiskomitee ülevaatamisest te juba rääkisite ...
Jürgen Ligi
Ei, ärge seda nüüd põhiteemaks pidage, see oli lihtsalt veel kõige lõpuks. Me peame kuni lõpuni selle ahela, kuni üldkoosolekuni lõpuks jõuame, kes ju tegelikult igapäevaselt asja juures ei ole, aga kes ise korraldas selle erikontrolli.
Aga kogu süsteem läheb ülevaatamisele, selle üle valitsus omavahel seal neid mõtteid vahetas. Täna on see seis.
Sulev Vedler
Meil on pooltuhat lehekülge raporteid, meil on 36 märkust, küll sisekontrollist lähtuvalt, aga mis siis nüüd juhtub edasi?
Jürgen Ligi
Ma proovisin sellest natukene rääkida, et enamik asju on juba juhtunud …
Sulev Vedler
Midagi ei juhtu, ühesõnaga?
Jürgen Ligi
… käivad tegevused. No selles mõttes, et organisatsioonilised, juhtimisalased, Elektrilevil, eks ole, uuesti on ettevõte tervikuks viidud.
Tuletistehingud on peatatud juba tükk aega, see süsteem on ülevaatamisel, õigemini mitte ülevaatamisel, vaid remontimisel. Ma isegi ei tea, mis võiks olla tulemus, kas lähiajal üldse jätkatakse neid tuletistehinguid.
Ei ole nii, et nüüd täna hommikul sai peaminister lõpliku teksti ja sellise ja siis hakkame mõtlema, et äkki teeks ka midagi. Juba käivad tegevused, juhtkonnad on vahetatud.
Me peame täpselt viima kokku need otsad, kus on need vastutused ja möödalaskmised ja raskused ning kui palju veel tegemata on. Tõesti, see on kuni viimse hetkeni …
Sulev Vedler
Kuni tsiviilnõueteni välja?
Jürgen Ligi
Jah, tsiviilnõueteni välja. Viimse hetkeni toimunud tegevused, ilma et konkreetne ajakirjanik süüdistaks … Avalikkuses on kogu aeg see risk, et keegi kuskil avalikkuse silmis … Ma ei tea, etteheide, võib-olla siis on kellegi silmis see, et me kuskil kuidagi varjame midagi. Ei. Ei!
Esimesel võimalusel tulime valitsusse, esimesel võimalusel tulime ja teie ette.
Kristen Michal
No jah, ma ütlen, et see ülevaade, mis me täna saime – ja ma rõhutan, et meie saime selle ülevaate tegelikult samal ajal, kui ka avalikkus selle sai, eks, ja see ei ole mingi etteheide, see näitab, kui läbipaistev Eesti on –, [ütleb, et] Enefit Poweri juhatus ja nõukogu on vahetusse läinud; tuletistehingute süsteem, mis põhilise kahju tootis, on ümber korraldatud; kahjude tekkimine on peatatud; Elektrilevi jagunemine on tagasi pööratud ja heiteprobleemiga tegeletakse.
Ja see ülevaade, mis meil valitsuses oli Jürgeni ehk rahandusministri ja Eesti Energia erinevate osapoolte vahel, näitab ikkagi ka seda, et seal on võimalikud tsiviilnõude nende vastu, kes on selle kahju tekitamisega seotud.
Juhataja
Lõpetame pressikonverentsi – aeg on kahjuks läbi –, et jääks aega teha intervjuusid. Ja Eesti Energia peakontoris on kell 14.15 eraldi pressikonverents.
