Otsused majanduse elavdamiseks ja bürokraatia vähendamiseks

OTSUS: Transpordi ja hoonete süsinikumaksu edasilükkamine

Valitsus uuendas Eesti seisukohti EL uue süsinikuturu nõuete osas ja kinnitas, et Eesti soovib transpordi ja süsinikumaksu edasilükkamist nii, et direktiivi ei rakendataks enne 2029. aastat. Võimalusel tuleb taotleda uue süsinikuturu nõuete tühistamist. Kliimaministeerium peab alustama konsultatsioone Euroopa Komisjoni ja EL liikmesriikidega.

• Eesti toetab Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist, kuid peab oluliseks, et uued meetmed arvestaksid iga liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset reaalsust.
• Direktiiv kiideti heaks ajal, mil Venemaa agressioonisõja mõju ulatus Euroopa ja Eesti majandusele ning inimeste toimetulekule polnud veel teada. 
• Süsinikuturu uute nõuete rakendamine aitaks Eestis vähendada kasvuhoonegaaside heidet alla 0.1%. Samas paneb hoonete ja transpordi süsinikumaks surve alla nii kodumajapidamised kui ettevõtted.
• Süsinikuheite vähendamiseks tuleks edendada hoonete energiatõhusaid lahendusi ja arendada säästvaid liikumisviise. Näiteks investeerida sellesse, et suurtes linnades oleks transport paremini ühendatud ümbritsevate valdadega.

OTSUS: riik asutab lõhkeaine RDX ettevõtte aprilli lõpuks

• Äriühingu loomiseks tehakse esialgne sissemakse kuni 7,2 miljonit eurot, millest kaetakse nii insenertehniline projekti tellimine kui ka esialgsed tegevuskulud. Hinnanguliselt on insenertehnilise projekti läbiviimiseks vaja ca aasta. Äriühing asutatakse aprilli lõpuks. Paralleelselt käib tegevus strateegilise investori kaasamiseks.
• Arvestades sõda Ukrainas, on selge, et lõhkeainet tuleb Euroopas rohkem toota. Lõhkeainetehase rajamine kasvatab Eesti kui kaitsetööstuse asukohamaa atraktiivsust.
• See on osa plaanist kasvatada Eesti kaitsevõime kaudu ka Eesti majandust.
• Tehas hakkab tootma sõjalist lõhkeainet RDX. RDXi kasutatakse laialdaselt mürskudes, miinides, laengutes, raketi lõhkepeades, samuti teatud puhul raketikütuse ja püssirohu komponendina.

OTSUS: muuta töölepingusuhted paindlikumaks

• Valitsuse kokkuleppel algatatakse töölepingu seaduse muutmine, et oleks võimalik sõlmida kaasaegseid ja paindlikke tööleppeid.
• Muudatuse eesmärk on võimaldada täiendavat tööaja paindlikkust kõigile töötajatele, kes seda soovivad ja vajavad. 
• Paindliku tööaja kokkuleppe kohaselt saab edaspidi töötada tööajavahemikuga, mis sisaldab kokkulepitud tunde, mis on alati garanteeritud, ja lisatunde, mida võib, aga ei pea tegema. Näiteks lepitakse kokku, et töötaja tööaeg on 0,5-1,0 koormust.
• Paindlike tööaja kokkulepete eesmärk on motiveerida tööandjaid sõlmima võlaõiguslike lepingute asemel töölepinguid, mis pakuvad töötegijatele rohkem tööalast kaitset, nagu puhkuseõigus ja miinimumtöötasu.
• Paindlikke kokkuleppeid on võimalik sõlmida kõigis sektorites ning töötaja tunnitasu peab enamikul juhtudest olema vähemalt 1,2-kordne alammäär (nt 2025. aastal tunnitasu vähemalt 6,37 eurot). Ka paindliku tööaja kokkuleppe korral tuleb järgida kehtivaid töö- ja puhkeaja nõudeid ehk töötunnid ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega.

OTSUS: Kaitseministeerium leiab koos rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga rahastuse lõhkeainetehase tehnilise projekti tellimiseks.

• Kaalumisel on lõhkeaine RDX tehas, mille eeliseks on kohapealne võimekus toota põlevkivist ühte lähtekomponenti heksamiini.
• RDX on erinevate lõhkeainesegude peamine koostisaine. RDXi sisaldavaid lõhkeainesegusid kasutatakse laialdaselt mürskudes, miinides, laengutes, raketi lõhkepeades, samuti teatud puhul raketikütuse ja püssirohu komponendina.
• Sõjaline lõhkeaine on laskemoona ja lahingumoona tootmisel kriitiline komponent, mille tootmisvõimsusi tuleb Euroopa Liidus ja NATO riikides julgeolekuolukorda arvestades suurendada.
• Sõjalise lõhkeaine tootmine Eestis suurendaks Eesti atraktiivsust kaitsetööstuse asukohamaana ja looks peagi siin moona tootvatele ettevõtetele eeliseid rahvusvahelises konkurentsis.

Bürokraatia vähendamise OTSUSED:

• Kiirendame kliimaneutraalsete tehnoloogiate rajamist, kus sõltuvalt tehnoloogiast kestab loamenetlus maksimaalselt 9-18 kuud. Nagu näiteks energiasalvestustehnoloogiad, soojuspumbad ja maapõueenergia tehnoloogiad, süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogiad jms.
• Vähendame ettevõtjate aruandluskohustust läbi andmepõhise aruandluse. Aasta lõpuks standardiseerime 70 aruannet ning loome toetusmeetmed muudatuste juurutamiseks.
• Vähendame kestlikkuse aruandlust ja sellega kaasnevat bürokraatiat, et ettevõtted ei peaks juurde palkama uusi inimesi aruandluse tegemiseks, vaid saaksid võimalikult lihtsustatult sisestada vajaminevad andmed oma ettevõtte kohta.
• Kehtestame reegli, et iga uue halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada. Ettevõtete ja kodanike jaoks leeveneb halduskoormus ja bürokraatia.

Tööstuse ja innovatsiooni edendamise OTSUSED:

• Loome kaitsetööstusepargi ja laiendame ka kahese kasutusega (dual-use) tehnoloogiate testimisvõimalusi. Loome mehitamata õhusüsteemide, sh. õhuründemoona platvormide lennuala ja elektroonilise sõjapidamise testala teenuse kaitsetööstusele.
• Loome eksperimenteerimise raamistiku. Innovaatiliste toodete ja teenuste turule tulekuks on vaja esmalt testida, piloteerida ja katsetada kontrollitud keskkonnas. Sageli takistavad selle tegemist kehtivad regulatsioonid. Valmivad ettepanekud regulatsioonide muutmiseks ja paari valdkonna eeskujul kaasused, kus regulatsioonides luuakse juba eeldused testimiseks. Eesmärk on lisada valdkonnapõhiselt seadustesse eksperimenteerimise säte, mille tulemusel saab Eestist avaliku sektori toel regulatiivliivakast uute tehnoloogiate testimiseks.
• Kaasaegse taristuga tööstusparkide rajamiseks viime läbi tööstusalade eelkaardistuse, kus oleks kiirem lubade menetlus, toetuste võimalikkus ja taristu kättesaadavus.

Tööjõuga seotud OTSUSED:

• Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse parandamiseks loome välismaalaste seadusesse oskustööjõu erisuse. Erisust saaksid kasutada sektorid, kus on suur tööjõupuudus ning, mis on ekspordile orienteeritud ja kõrge lisandväärtusega. Välistööjõu kaasamiseks on kohustus töötajale maksta vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka. 
• Loome tööandjatele ja töötajatele võimalused sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid ja selleks muudame töölepingu seadust.

Ressursside ja energeetikaga seotud OTSUSED:

• Ressursid ja energeetika

• Elavdame salvestamise ja tarbimise juhtimist ja suurendame otseliini pikkust 15 km-ni, mis soosib suurte ja energimahukate tööstuste loomist tootmise lähedale.
• Loome võimaluse ammendatud mäetööstusmaadel ja turbatootmisaladel kasutada alasid taastuvenergia tootmiseks.
• Loome maavarade kasutamise ühiskondliku hüve instrumendi, mis annab kohapealsetele elanikele ja kohalikule omavalitsusele lisatulu maavarade väärindamisest.

Kogu majanduskasvukavaga saab tutvuda siit: https://mkm.ee/majanduskasvuplaan-2025#1-investeeringud-ja

OTSUS: Suunata EL 2014-2020 perioodi ettevõtlusele antud laenude ja käenduste tagasilaekuvad vahendid taas väikese ja keskmise suurusega ettevõtete finantsinstrumentidesse, et toetada nende kasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõimet.

• Kõik väikestele ja keskmistele ettevõtetele (VKE) ettenähtud vahendid said 2014-2020 aastatel lepingutega kaetud ning järgmistel aastatel laekub nendelt laenudelt ja käendustelt riigieelarvesse tagasi hinnanguliselt kokku üle 10 miljoni euro.
• Aastatel 2014-2020 suunati Euroopa Liidu struktuurivahenditest kokku 99 miljonit eurot. 49,5 miljonit eurot läks laenudeks ja käendusteks (EIS kaudu); 49,5 miljonit investeeriti EstFundi kaudu VKE-de omakapitali.
• EIS-i laenude ja käenduste raames toetati 2014-2020 aastatel 691 ettevõtet, sõlmiti 962 lepingut ja kättesaadavaks tehti 178 miljonit eurot (käenduste võimendusefekt). EIF-i EstFundi raames loodi 3 allfondi ja fondide investeeringute maht moodustas kokku 61,53 mln eurot.
• Civitta ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuse uuring näitas, et toetust või laenu saanud ettevõtete lisandväärtuse kasv oli ca 40 protsenti.

OTSUS: Kaitseminister alustab Ukraina sõjalise abi toetusmeetme elluviimist, et tellida igal aastal ca 100 miljoni euro eest Eesti kaitsetööstuse tooteid ja teenuseid ja annetada need Ukrainale. Meede kuulutatakse välja aasta lõpus.

• Toetusmeede hakkab olema ettevõtete jaoks konkurentsipõhine ja sellest saavad osa võtta nii kaitsetööstusettevõtted kui ka organisatsioonid väljaspool kaitsejõude, kes on nö laiema riigikatise tagajad.
• Kõik Eesti ettevõtted saavad toetusmeetme saamiseks pakkuda oma kaitse- ja julgeolekuvaldkonna tooteid (k.a tarkvaralahendused) ja teenuseid. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus teeb sellest kataloogi, millest Ukraina valib välja, mida neile vaja on.
• Ukraina valiku põhjal korraldab riik hanked ning RKIK sõlmib tootjatega lepingud.

OTSUS: 22 riigiasutust peavad IT-arendustes seadma esikohale automaatse andmevahetuse välja arendamise.

• Asutuste valmisolek automaatseks andmevahetuseks võimaldab ettevõtetel vähendada aruandluskoormust tänasega võrreldes kuni 90 protsenti.
• Automaatne andmevahetus edendab reaalaja majandust, vähendab bürokraatiat ja muudab riigile andmete esitamise ettevõtjate jaoks lihtsamaks.
• Aasta lõpuks standardiseeritakse 400-st aruandest 70, mille tulemusel väheneb hinnanguliselt andmeväljade arv 3000-lt 81-le.

Lihtsustame ja kiirendame nii keskkonnamõju hindamist kui lubade väljastamist

• Kliimaministeerium esitab märtsis valitsusele seaduse muudatused keskkonnakaitse bürokraatia vähendamiseks ja keskkonnamõju hindamise lihtsustamiseks.

Anname KOV-idele ja kogukondadele rohkem võimalusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks

• Päikeseparkide ja hoonete arendamiseks töötada regionaal- ja põllumajandusministeeriumi juhtimisel välja kohaliku kasu instrument.