Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=mpXtPgyeFis&list=TLGG_1lmhCUF-LAxMjEyMjAyNA
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Valitsuse istung on läbi, alustame pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman, kliimaminister Yoko Alender ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Peaminister alustab. Palun!
Peaminister Kristen Michal
Nii. Jah. Head, austatud ajakirjanikud! Head kuulajad ja vaatajad! Päris mitu erinevat asja.
Kõigepealt on selline positiivne uudis, et Euroopa Komisjon on Eestile välispiiri seire võimekuse tõstmiseks eraldanud lisaraha veidi alla 20 miljoni euro –19,4 miljonit eurot.
Sama oluline nagu meile lisaraha eraldamine on kindlasti lisaraha eraldamine ka teistele Venemaa ja Valgevenega piirnevatele riikidele, selleks et idapiiri tugevdada.
Ja kui me arvestame seda, mis on toimumas maailmas, milline seis praegu on, ja kasvanud hübriidohte, eriti näiteks ränderünded, mis tulevad Venemaalt ja Valgevenet, siis selline piiri tugevdamine on väga oluline nii idapiiririikide vaatest kui ka Euroopa Liidu üldise julgeoleku tagamiseks.
Oluline on ka see, et Euroopa liidus jõuti eile poliitilisele kokkuleppele 15. sanktsioonipaketi suhtes. See puudutab ka siinkandis hästi tuntud varilaevastikku. Ja järgmine sanktsioonipakett, edasine suund võiks keskenduda sellele, mis Venemaad põhiliselt puudutab ja Venemaale mõju avaldab, ehk siis Venemaa energeetika eksport ja energeetikakandjad.
Nüüd mõni sõna selle kohta, mis on vahepeal toimunud. Ütleme nii, et tavaliselt ministrid ja peaministrid käivad tihti reisil, aga seekord on jah olnud selline pikem käik, et eelmise valitsuse pressikonverentsi järel kõigepealt sõitsin Pariisi, kus ma kohtusin prantsuse presidendiga. Seal me arutasime seda, mis maailmas toimub.
Eks peateema oli ikkagi julgeolek ja see, kuidas Ukraina toimuv agressioon võiks laheneda nii, et Ukraina seatakse tugevasse positsiooni, et Venemaa oleks sunnitud läbi rääkima, kuidas selleni jõuda.
Erinevaid mõtteid on, erinevaid arutelusid on, aga kõige olulisem on ikkagi see, et Euroopa kaitsevõime peab kasvama, Euroopa enda võime peab kasvama, et saada hakkama siinsete julgeolekuohtudega, Venemaaga. Ja Ukrainasse panustamine peab samamoodi olema selline, et Venemaa tunneks vajadust astuda sammu tagasi.
Ma tean, et Manuel Macron käib ka paljude teiste riigijuhtidega seda kava ja plaani arutamas. Praegu need arutelud Euroopas kuluaarides tasandil käivad, aga ilmselt järgmisel aastal muutuvad veel aktiivsemaks.
Esmaspäeval ja teisipäeval olin ma Kiievis, kus kohtusin Ukraina presidendi ja peaministriga, välisministrite ja paljude teiste asjasse puutuvate inimestega kuni kaitseministrini välja.
No ma ütleksin nii, et oluline on meil võib-olla tajuda seda, et see, kuidas Ukraina ikkagi vastu paneb, väärib imetlust. Nad on olnud aastaid sõjas, aga nad ei ole kuidagi kaotanud lootust, nad parandavad seda, mida Venemaa süstemaatiliselt ja kavakindlalt hävitab. Ütleme, elektri- ja küttetaristu täiesti kavakindel hävitamine on ikkagi võetud sellesama mõttega ette, et võtta inimestelt lootus, et riigis võiksid asjad korda saada. Selle hävitamise mõte on ka see, et inimesed saaksid signaali, et ei ole mõtet seal riigis olla – ma ei tea, kas ma tunnen ennast turvaliselt, kas sinna saab investeerida, kas seal saab peret luua.
Seda enam erinevate liitlaste kohalolu, seal käimine ning Ukraina nähtav ja häälekas toetamine on väga oluline, sest see, kuidas iganes see ühel hetkel lõpeb, viib ikkagi Ukraina tugevamasse positsiooni ja survestab Venemaad.
Ja meie positsioon on, jah, selles mõttes muutumatu, et meie oleme Ukrainas selles nimekirjas, kes on Ukraina suured toetajad – 0,25% SKT-st on meie toetuse iga-aastane pühendumus, pluss energeetika, soojavarustus ja generaatorid, transformaatorid ja turbiinid, mida me saame sinna saata, neid on väga vaja. Nii et me püüame seda kõike teha.
Üks teema, mis tõstatus nii Ukrainas kui ka Poolas – sest järgmisena ma läksime Poola, kus kohtusin Poola peaministri Donald Tuskiga –, on Eesti kogemus küberrünnakute tõrjumisel, Eesti kübervõimekus.
Eesti oli esimene riik, keda Venemaa 2007. aastal kübervaldkonnas rünnata võttis ja tegi seda väga agressiivselt. Ja praegugi, hoolimata sellest, et me iga päev toimetame, võivad IT-valdkonna inimesed öelda, et need ründed ei ole vähenenud, vaid on, vastupidi, kasvanud ja need on ajas arenenud. See tähendab seda, et Venemaa ikkagi otsib uusi võimekusi rünnata kõiki riike, tehes seda kas riikliku tellimuse alusel või kriminaalsete struktuuride abil ja toel.
See on Ukrainas suur teema, need ründed üritatakse kübermaailmast üle viia mõjuga füüsilisse maailma. See on kindlasti ka muudes riikides praegu üks peamisi teemasid.
Poola peaminister Donald Tusk – nagu ka Ukraina pool – tegi ettepaneku, et Eesti oma kübervõimekust ja küberrünnete tõrjumise kogemust jagaks, et me teeksime Poolaga süvendatult koostööd. Ja seda koostööd me hakkame tegema just selles valdkonnas, kuidas küberründeid avaliku ja erasektori koostöös tõrjuda, kuidas me saaksime olla selles võimekamad ja kuidas kogu seda hübriidohtude valdkonda paremini sõnastada.
Eestis on kasvõi seesama näide, kuidas meie IT-sektor on vabal tahtel oma panusega tulnud avalikule sektorile appi, sest ei saa olla nii, et igaüks oma võimekusega kuskil nurgad pusib ja parimad pead ei ole tingimata asjas koos. Nii et see on kindlasti üks kogemus, mida teistel riikidel sellisel kujul ei ole.
Kui ma seda Donald Tuskile kirjeldasin, siis neil oli väga suur huvi selle vastu. Neil oli ka palve, et me oma kogemusi ja teadmisi jagaksime ning et meie ettevõtjad läheksid ka sinna seda kontakti looma. Nii et see on kindlasti hästi oluline informatsioon, kui kogu tähtsam teave sellest visiidist kokku suruda.
Poola on nüüd järgmine Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Ma ütleks nii, et kui üldiselt ma olen pigem tuntud just selle poolest, et ma palun inimestel ootused madalal hoida, siis Poola suhtes ma pigem hoiaksin ikkagi ootused kõrgel, eriti arvestades, et Ungari eesistumine lõpeb.
See tähendab seda, et Euroopa Liidu laienemine, erinevad sanktsioonide paketid, erinevad otsused, mõtted ja sõnumid võiksid olla märksa jõulisemad. Nii et pigem on positiivsed ootused selle suhtes.
Nüüd valitsuse [istungi] enda juurde. Valitsus võttis vastu 23 otsust, päevakorras oli hulk erinevaid asju, mida kolleegid saavad siin pärast täpsemalt kommenteerida.
Riigikogule läheb teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu. Uut seadust on välja töötatud 2020. aastast ja esimest korda läheb riigi teadus- [ja arendustegevuse ning] innovatsiooni korraldus ühtsesse terviklikku regulatsiooni kokku. Kristina Kallas räägib sellest täpsemalt.
Kiitsime istungil heaks ja riigikogule läheb saartalitlusvõimega seotud seaduseelnõu. See tähendab seda, et see tagab Eesti energiasüsteemi stabiilsuse, et meil alates 2026. aastast oleks pidevalt olemas vajaminevas mahus elektritootmist. Kliimaminister Yoko Alender räägib sellest lähemalt.
Elektrituruseadus, sellelegi kiitsime heaks. See aitab tarbijatel võimaluse kiiremini ja soodsamalt ülekandevõrguga liituda. Kindlasti oluline õigusakt ja seegi jääb kliimaministrile täpsemalt kommenteerida.
Kehtestasime sisserännu piirarvu, mis on siis 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1298 inimest.
Ja majanduskabineti nõupidamine oli meil täna päris ulatuslik, sisuliselt valmis järgmise aasta majanduskabinettide töökava, tööplaan. Eks majandus- ja tööstusminister räägib sellest lähemalt, mis on parasjagu elav dokument, sinna me ootame eri ministeeriumite, ettevõtjate ja alaliitude täiendusi. Seal oli see juba 40 või 41 punkti, mida majanduskabinet järgmisel aastal hakkab ette võtma, alates oskustööjõust kuni digitaalsete lahenduste arendamiseni, energeetika, hinna ja valikuteni, samuti see, et tööstuse kasv ja töökohtade kasv oleks piirkondades samamoodi tagatud.
Ja lõpetuseks, järgmise nädala alguses on Eestis sisuliselt suurim tippkohtumine pärast seitset aastat, kui olime Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, ühendekspeditsiooniväe kogunemine siin. Kümme NATO riiki on siia oodatud: Holland, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Island ja Ühendkuningriik. Mastaap iseenesest on, veel kord, nagu öeldud, suurim pärast seitset aastat. Aga sisu on kindlasti veel olulisem. Arutame siis seda, mida me saame teha saame, et Eestis ja meie regioonis, Euroopas ja maailmas laiemalt tagada reeglitepärast maailma julgeolekut.
Kindlasti arutame ka seda ettepanekut, et NATO baas, mis varem on olnud soovituslikult 2% [SKT-st], kuhu kõik riigid veel ei ole jõudnud, võiks olla pigem 2,5%. On arutatud ka teisi tasemeid, aga sõnum on see, et kaitsekulutused igal juhul tänapäeva maailmas peaksid sellest baastasemest kõigil kasvama.
Eeskujuna Poola on NATO-s esimene kaitsesse panustaja, Eesti on teine, USA on umbes kolmas. Aga see tähendab ka seda, et teised riigid üle maailma peaksite järele jõudma, sest meie tagame liitlaste julgeoleku ja panustame kaitsesse, nagu nemad tagavad meile, ja üheskoos see töötab. See on õige, paras aeg ettevalmistust teha, järgmisel suvel, juunis on Haagis NATO tippkohtumine, nii et sellepärast on mõistlik praegu alustada selliseid debatte. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, palun!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Jaa, aitäh! Tere päevast! Minul on kaks uudist. Üks on valitsuse istungilt. Valitsus tõesti saatis riigikogu poole teele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonikorralduse seaduse.
Seadust on ette valmistatud neli aastat, ehk siis ettevalmistus algas 2020. aastal. Viimane katse jäi riigikogus pooleli ehk siis ei jõutud kokkuleppeni. Ja nüüd me loodame siiski seaduse jõustada juba 1. septembrist 2025, nii et lootus on, et riigikogus läheb see menetlus sujuvalt.
See muutus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamises on päris märkimisväärne. Kõigepealt, palju selgemini sõnastatakse ära see, mis asi on teadusasutus. See on teadus- ja arendustegevusega tegelev asutus.
Kuna siin on lähiajal olnud ka väga palju kriise ja selliseid ühiskondlikke olukordi, kus ennast teadus- ja arendusasutuseks nimetanud asutus võtab selle tiitli, esitab teatud uuringuid, mis ei ole tegelikult ei teaduseetikaga ega teaduspõhimõtetega kooskõlas.
Nüüd see uus seadus reguleerib palju selgemini ära selle, milline asutus on teadus- ja arendustegevusasutus. Tegemist on asutusega, kes on evalveeritud asutus ehk siis on kinnitatud, et ta tegeleb päriselt teadustööga.
Lisaks, esmakordselt seadustatakse ka innovatsiooni korraldamine. See seadustatakse teadus- ja arendustegevusega koos, nii et need ei ole kaks eraldi, lahus olevat asja, vaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioon toimivad koos.
Seadus muudab päris palju ka teaduse rahastamise süsteemis. Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine muutub püsivamaks. Edaspidi on tulemuspõhiseid 30% sellest tegevustoetusest, seni on olnud nii, et terve baasfinantseerimine on igal aastal ümber arvestatud ja see on tekitanud suure ebastabiilsuse just nimelt teadlaste poolel. See, et sa kunagi ei tea, mis su järgmise aasta rahastuse summa tegelikult on, [on halb], sest teadus eeldab pikaajalisi investeeringuid. Meil on olnud probleeme ka sellega, et teaduse rahastus on olnud väga lühiajaline.
Nii et [nüüd leiab aset] baasfinantseerimise põhimõtete muutmine.
Erasektori teadus-arendusasutused keda meil on õnneks ka kogu aeg juurde tulemas, ehk ettevõtted, kes saavad evalveeritud, kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega – nendele rakendub püsitoetus, mida hakkab maksma majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mitte haridus- ja teadusministeerium. See loob selgemad piirid sellele, et ettevõtluses toimuvat teadus- ja arendustegevust toetatakse ettevõtluse meetmete kaudu.
Uue rahastusinstrumendina sätestatakse süsteemi toetus. Teadus- ja arendustegevuse innovatsiooni toimimiseks on vaja alussüsteeme, näiteks teadustaristut, laboreid, raamatukogusid, teaduskollektsioone, mis on põhiliselt andmed. Tähtis on nende püsirahastusinstrumendi tagamine.
Seadusesse lisatakse ka EISA ning rakendusuuringute keskuse roll teadus- ja arendustegevuse süsteemis. Praegu nad on sellest süsteemist väljaspool.
Palju selgemaks muutub ka teaduspoliitika juhtimine, aga võib-olla sellest ma nii detailselt siin ei räägi. Oluline on riikliku teaduseetika komitee loomine. Praegu on teaduseetikakomitee olemas Tartu Ülikoolil. Tartu Ülikooli teaduseetikakomitee hindab teadlaste koostatud eetikapõhimõtete alusel peamiselt inimuuringutega seotud uuringute eetilisust, aga seadus kehtestab nüüd riikliku teaduseetikakomitee loomise ja sellele kohustuslikus korras inimuuringute osas punktides siiski eetikakomitee nõusoleku saamise uuringute tegemiseks.
Riiklik teaduseetikakomitee luuakse teadusagentuuri juurde.
Väga märkimisväärselt vähendatakse teadus- ja administreerimisbürokraatiat. Praegu meil hinnatakse või akrediteeritakse ülikoole ja teadustööd eraldi ja õppetööd eraldi. Ülikoolid viibivad permanentses hindamisprotsessis, kogu aeg peab ette valmistama igasuguseid akrediteerimise hindamise dokumente. Küll hinnatakse rahvusprofessuuride teadustööd, siis hinnatakse mingit teist valdkondlikku teadustööd, siis akrediteeritakse kõrghariduse õppekavasid.
Uus seadus viib õppetöö ja teadustöö hindamise üha ühte kohta, nii et kui ülikooli akrediteeritakse, siis selle akrediteeringuga koos hinnatakse ära ka tema teadustegevus, nii et ei pea püsivalt ja kogu aeg tegema uuesti teaduse evalveerimist.
Teadus-ja arendusasutuste ning kõrgkoolide ülesannete hulka lisatakse ka teaduse edendamise ja ühiskonnas oluliste teemadega tegelemine. Nii et need on suuremad muutused, mis teaduse- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses tulevad.
Teise uudisena ütlen, et kinnitasin täna ametisse haridusministeeriumi keelepoliitika asekantsleri. Keelepoliitika on Eesti riigi põhiseadusest tulenevalt üks olulisemaid poliitikavaldkondi, mis on haridusministeeriumi vastutusalas olnud loomulikult Eesti Vabariigi taasiseseisvumise algusaegadest peale. Aga selle struktuuri sees on selle poliitika juhtimine olnud kantsleri üks väikeosakond, kust on seda juhitud.
Olen näinud nüüd ministrina ametis olles – pooleteise aasta jooksul –, et selle [tagajärg] on see, et keelepoliitika kipub jääma n-ö kõige väiksemaks vennaks. Pean väga oluliseks, et selle juhtimine kujuneks siiski oluliselt tugevamaks. Meil on eestikeelsele õppele üleminek. Meil on uusimmigrantide, Ukraina sõjapõgenike ja väga paljude täiskasvanute eesti keele õppe korralduse küsimused üleval. Me ei ole suutnud riigina tagada ikkagi piisavalt võimalust Eestis keelt ära õppida.
Meil on keelekorralduses väga palju küsimusi üleval, millises ruumis, kus eesti keelt tegelikult kasutatakse ja millises mahus. Ja meil on samamoodi keele arengu, keelekorpuse arendamise, keeleteaduse arendamisse ja eesti keele vaatest väga olulised aspektid. Sinna alla läheb tegelikult ka murdekeelte arendamise toetamine.
Nii et väga suur portfell on uue asekantsleri. Uueks asekantsleriks saab Kairi Kaldoja, kes on seni aastast 2013 töötanud prokuratuuris. Tema töökoht tuleb Tartusse, nii et uus asekantsler keelepoliitika valdkonnas asub tööle veebruarikuust. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman, palun!
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman
Tere päevast! Alustan nädala alguses toimunud põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu teemast. Nimelt võeti seal vastu kaks olulist otsust.
Üks on hea uudis, nimelt see, et Loode-Atlandil avatakse uuesti tursapüük, pärast 30 aastat. Ja olenemata sellest, et see on väga kauges piirkonnas, on ka Eestil osa sellest kvoodist. Ehk see osa, mis antakse Euroopa Liidu riikidele, on meil 4% ja meie aastane püügivõimalus on 30 tonni.
Teine oluline otsus, mis nõukogus pärast pikki arutelusid tehti, oli see, et lepiti kokku, kuidas me põllumajanduse tulevikku näeme ja mis toimub edaspidi.
Praegu me rakendame aktiivselt olemasolevaid meetmeid, aga juba käib ettevalmistamine selleks, mis saab 2028. aastast edasi. Nüüd jõudsid ministrid nõukogus lõpuks ühiste järeldusteni. Kõige olulisem Eesti jaoks on see, et meie üks põhifookus on olnud see, et Eesti põllumehed peavad olema võrdselt koheldud Euroopa põllumeestega ja otsetoetuste võrdsustamine on üks nendest punktidest, mis järeldustes kinnitati. Nii et loodame, et järgmisel perioodil on meie põllumehed oluliselt paremas seisus kui sellel perioodil.
Nüüd, valitsuses kinnitati järgmise aasta kutselise kalapüügi võimalused, need, mis on siin Eesti lähedal ja ka meie siseveekogudes.
Oluline punkt, millest me juba jõudsime valitsuses natukene rääkida, on meie riigiasutuste esindatus piirkondades. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi nimel esitasime konkreetse memorandumi, mis sisaldab eri ministeeriumite ja asutuste plaane järgmise kolme aasta jooksul ehk ülevaadet sellest. Ja teine pool sisaldab ettepanekuid selle kohta, mida me tahame teha selleks – või mida me näeme, et on vajalik teha selleks –, et takistada riigisektori väljakolimist regioonidest.
Me avasime selle arutelu, aga jätkame seda. Arutelu tuleb kindlasti väga kirglik. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi eesmärk on kindlasti see, et regioonides avalike teenuste kättesaadavus ei halveneks, aga teisalt säiliksid riigi töökohad, st et ka Põlvast, Võrust või Raplast on tegelikult võimalik teha seda tööd, mida me teeme Tallinna inimeste jaoks, Tartu inimeste jaoks jne.
Loomulikult, meie eesmärk on ka see, et riigisektoris olevate inimeste proportsioon ei muutuks kahjumlikuks regioonide mõttes. See tähendab, et kui meil on vaja koondada, siis vaatame pigem suuremate linnade võimalusi, sest ma arvan, et kui siit mõni töökoht koondada – regionaal-ja põllumajandusministeerium on pidanud koondama 30 inimest ministeeriumist –, siis see mõju ei ole nii suur kui sel juhul, kui me läheme kuskilt Põlvast, Võrust või Pärnust kedagi koondama.
Ja loomulikult, me näeme ettepanekutena seda, et kui selliseid otsuseid tehakse, siis tuleb seda regionaalset ja sotsiaalset mõju kindlasti hinnata. Meil on ka palve, et kas valitsus või regionaal- ja põllumajandusministeerium need muudatused, mida ministeeriumid ja allasutused teevad, ka kooskõlastaksid, et need ei toimuks kergekäeliselt ja regionaalset tähelepanu mitte hinnates.
Ja mul on väga hea meel, et kohe räägib minister Erkki Keldo ka sellest, kuidas me majandust elavdame. Ka selle kava puhul me tegelikult otsustasime seada ühe eesmärgiks just selle, et see peab aitama kaasa sotsiaalse ja regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele. Sest kui me sellega teadlikult ei tegele, siis on nii, nagu on näha eelmistest perioodidest: eelmise perioodi ettevõtlusega seotud meetmetest ainult 90% liikusid Tallinnasse ja Tallinna ümbrusesse ja kuldsetesse ringidesse ning 10% liikus väljapoole.
Kui me nüüd oleme valitsuses teinud ülevaate, siis see protsent on juba oluliselt parem, sest me oleme sellega teadlikult tegelenud. Eelmisel korral oli see üle 30%.
Ja viimane teema, millest ma räägin, on see, mis eile ka avalikkuses kõlama jäi, nimelt piirkondlikud esindajad. Oleme valitsuse tasandil kokku leppinud, et meil ei tule eraldi Ida-Virumaa esindajat.
Me näeme tegelikult seda, et piirkondadel on hästi suur huvi, et nende ootustega rohkem arvestataks, ja me näeme, et küsimus ei ole mitte ainult Ida-Virumaas, vaid ka teistes Eesti piirkondades.
Praegu oleme tulnud välja ettepanekuga leppida kokku neli piirkonna esindajat, kes aitaks koha pealt just nimelt majanduse ja ettevõtlusega seotud teemadele rohkem tähelepanu pöörata. Kui me erinevaid meetmeid välja töötame, siis nemad peaksid tooksid oma piirkonna huvi ka meieni, et me poliitika kujundamises ministeeriumite tasandil sellega rohkem arvestaks.
Ida-Virumaa esindaja oli tegelikult hea näide sellest, kuidas ta suutis selle maakonna huvisid esindada, tänu tema tegevusele, tänu EISA tegevusele ja teiste ministeeriumite tegevusele meil praegu ikkagi on õiglase ülemineku fondist meetmete rakendamiseks olemas vajalikud ettevõtted, kes on valmis Ida-Virumaale tulema.
Nii et me näeme, et seda abi ja tuge – mõelda rohkem ettevõtluse peale, mõelda selle peale, kuidas me ministeeriumites rohkem piirkondade huve kajastaks, on ka teistes piirkondades. Nii et uue aasta alguses me kuulutame need konkursid välja. Loomulikult sõnastame täpselt ära ka selle, missugused on meie ootused, mida me nendelt inimestelt ootame, et konkreetne muutuse esile kutsuda. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Enne majanduskabineti juurde minekut räägib olulistest istungi teemadest veel kliimaminister Yoko Alender. Palun!
Kliimaminister Yoko Alender
Aitäh! Ma jätkan ka kaladega. Kõigepealt tahtsin lihtsalt anda edasi õnnitlused RMK allasutusele, Põlula kalakasvatusele, kuna nendel on täna 30. juubeli konverents. Nemad tegelevad just nimelt sellega, et tuura, lõhe ja siia populatsiooni parandada ning ühtlasi meie ainsa selgrootu loomaliigi ehk ebapärlikarbi taaskasvatamisega.
See on väga oluline tegevus. Ma arvan, et võib-olla ka paljud meie kuulajatest-vaatajatest ei tea, kui palju ja olulist tööd RMK teeb, seda mitte ainult metsas, vaid ka mujal looduses. Palju õnne! Ja aitäh neile hea töö eest!
Aga nüüd valitsuse punktide juurde. Tõepoolest, kaks olulist eelnõu energeetika valdkonnast. Kõigepealt selline teema nagu saartalitlus, mis eesti keeli tähendab seda, et Eesti suudab ka sel juhul, kui välisühendustega peaks mingite kriiside või olukordade tõttu olema probleeme, elektrivarustuse tagada.
Ühendame ennast peatselt lahti Venemaa ja Valgevene sagedusalast. See on väga oluline samm energiajulgeoleku jaoks. Aga fakt on see, et põlevkivienergeetika enam ei ole kasumlik. Seetõttu on vaja siiski tagada see, et meil oleksid olemas hetkel suuresti põlevkivil baseeruvad juhitavad võimsused.
Ehk seni on seda kahjumit kantud justkui maksumaksjal läbi Eesti Energialt kahjumi, aga nüüd pakume välja lahenduse, mis tegelikult aitab hoida võimsused reservis ja tuua neid võimsusi ka turule. See omakorda aitab märkimisväärselt hinnatippusid alla tuua. Ehk siis saartalitluse meede just nimelt selleks ongi välja töötatud ja 2026. aastast see käivitub.
Tarbijatele toob see kaasa siis kulu circa 2%. See on see, mis on elektriarve peal just juhitava võimsuse hoidmiseks. Aga teisalt, kasvõi selle aasta pealt hinnates, on nende reservide turule pääsemine aidanud märkimisväärselt rohkemas mahus kokku hoida kulusid elektrile, sest hinnatipud tuuakse alla.
Teine eelnõu puudutab põhivõrku, selle kasutamise optimeerimist ja liitumistasusid. Selleks, et meie võrgud oleksid piisavalt välja arendatud, et need oleksid välja arendatud seal, kuhu on ka tarbimist tulemas, ning et ettevõtetel ja ka liitujatel oleks kindlus, milliseid kulusid elektrivõrguga liitumine kaasa toob, on tehtud järgmised ettepanekud: võrgu ettearendamise kohustus ja ka liitumistasude fikseerimine, nii et pool kulust kaetakse Eleringi kaudu ja teise poole katavad võrguga liitujad.
Samuti oluline teema, mis on siis selles elektrituruseaduses sees, puudutab õigust ehitada tarbija ja tootja vahele otseliin. Hetkel on selle maksimaalne lubatud pikkus kuus kilomeetrit. Edaspidi, kui riigikogu selle seaduse heaks kiidab, on see 15 kilomeetrit. Selle muudatuse eesmärk on soodustada energiamahuka tööstuse ja energiatootjate vahelist elektriostu.
Jällegi, kui meile tuleb juurde suuri tarbijaid, siis tegelikult elektriühikukulu kahaneb. Ehk siis inimeste jaoks hakkab arve olema väiksem. See on edaspidi võimalik. Suur tänu!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd palun, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Jaa, suur aitäh! Enne, kui detailselt majanduskabineti teemade juurde lähme, annan edasi infot rubriigist „Positiivseid uudiseid majanduses“.
Nagu te, ma usun, teate, Eesti majandus on väga eksportiv majandus, Eesti majandus koosneb lausa 80% ekspordist. Eriti hea meel on näha, et oktoobris kasvas kaupade eksport 12% ehk 180 miljoni euro võrra. Ja mis veel oluline, nii nagu Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai ütles, eriti märgiline on see, et Eesti enda kaupade – nende, mis on siin, Eestis toodetud, mitte transiitkaupade – [osakaal] kasvas lausa 17%.
Ehk siis me oleme pikalt olnud ekspordi mõttes n-ö kännu taga, aga nüüd on esimesi positiivseid uudiseid näha. Ja mis seal salata, Skandinaavia suunal on seis endiselt nõrk, aga positiivne on see, et tubli kasv on toimunud just [ekspordis] mitmetesse läänepoolsetes Euroopa riikidesse. Võib öelda, et mitte isegi ainult Euroopasse, vaid suurima tõusu tegi just kaubavedu USA-sse.
See tähendab turgude asendamine Eestis ilmselt toimib. Suur tänu ettevõtjatele, kes on väga-väga paindlikud ja kes on keerulises olukorras leidnud uusi sihtturge, mis on Eesti majandusele äärmiselt olulised.
Kui rääkida veel ekspordist, siis muidugi ka turism on eksport. Oktoober oli väga hea kuu ka turismis. Turiste ööbis oktoobris Eestis pea sama palju kui juba enne kriisi. Statistikaameti teatel peatus oktoobris meie majutusettevõtetes lausa 275 000 turisti. Seda on 9% rohkem kui aasta tagasi ja ainult 5% vähem kui 2019. aastal, mis oli täielik rekordaasta.
Ja veel, kui me näiteks vaatame konkreetselt kolmandat kvartalit, siis näeme, et toitlustussektoril oli ajaloo parim tulemus kolmanda kvartali jooksul.
Ehk siis majutuses oli käive suurim ja kasum parimate kolmanda kvartali tippude lähedal. Toitlustuses oli kolmanda kvartali võrdluses täielik tipp. See on väga-väga positiivne uudis.
Ja nüüd tulengi tänase majanduskabineti teemade juurde. Üks punkt, mida me otsustasime valitsuses toetada, on äridiplomaatia, just selle pärast, et, nagu ma alguses ütlesin, Eesti majandus on väga eksportiv majandus ning igal valitsuse liikmel ja tippametnikul on hea võimalus ja teistpidi ka, ma julgeks öelda, isegi lausa kohustus Eestit väljaspool ehk teistes riikides müüa.
Ekspordi tugi riigi tasandil on ettevõtjate jaoks äärmiselt oluline. Mõni nädal tagasi me kinnitasime ekspordi potentsiaalse toe erialaliitudele. Täna rääkisime, kuidas iga valitsusliige ja tippametnik väljaspool Eestit saab heas mõttes Eestit müüa.
Ehk siis selline äridiplomaatia hea tava, millest on võimalik kõigil juhinduda. Ei pea kartma, et Eesti ettevõtjaid ja Eesti edulugusid väljaspool Eestit positiivselt [kajastada ja] müüa. See on kõigile meie ühiskonnas kindlasti väga tervitatav ja pikemas vaates majandusele ka selgelt kasu.
Aga nüüd, tulles siis tänase päevanaela juurde, kui nii võib öelda – sellele on siin juba mitu korda viidatud –, tõesti on hea meel, et majanduskabinetis anti roheline tuli 2025. aasta majanduse kasvukavale. Nimetame seda siis nii.
Ehk nagu ma olen igal pool rõhutanud, Vabariigi Valitsuse ja üldse riigi ülesanne on luua keskkond, kus meie ettevõtjad saaksid areneda ja kasvada ning mis oleks konkurentsivõimeline.
Ehk konkreetne kava puudutab juba praegu 45 punkti – tegevust, seaduse muutmist, määruse või meetme ülevaatamist, ümbertegemist, selleks et muuta meie ettevõtluskeskkonda konkurentsivõimelisemaks.
Järgmisel aastal, nii nagu juba mainitud, konkreetselt toetame eksporti, soodustame investeeringute tegemist, alustades suurinvesteeringute meetmest, aga samamoodi vaadates ka kapitali kättesaadavust väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
Aitame erinevate programmidega ettevõtjatel tootlikkust tõsta, just suunates rohkem raha teadus- ja arendustegevusse ning enda toodete kõrgema lisandväärtuse loomisesse.
Ja muidugi riik vähendab aruandluskoormust. Kõik need punktid on seal sees, see kava läheb avalikult üles, kõik ajakirjanikud saavad seda lugeda, avalikkus saab üksipulgi kõigega tutvuda.
Mul on eriti hea meel selle üle, et kogu selles protsessis on kaasas olnud ettevõtjad ise. Erialaliidud ja ettevõtjad on andnud tagasisidet. See tagasiside on veel oodatud, just eelmisel reedel lõpetasime 30 erialaliidu ja ettevõtjaga koos selle kava tutvustamise. Oldi väga positiivsed ja konstruktiivsed.
Kindlasti on see väga hea koht, kus luua 2025. aastal, aga ka sealt edasi väga konkurentsivõimelist majanduskeskkonda Eestile. Sealt pikemas vaates kindlasti areng ja majanduskasv tuleb. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd palun küsimused.
Sven Soiver, TV3
Küsimus elektri hinna kohta. Mait Klaassen ütles eile, et kui elektri hind ei lange, siis majandus kiiresti kasvama ei hakka. Elektri hinna all ta mõtles siis nii elektri hinda, võrgutasusid kui ka kõiki sellega seotud tasusid ja makse. Küsimus on kliimaministrile ja peaministrile ning ilmselt teile: kas elektri hind hakkab mingil hetkel langema või mitte?
Kristen Michal
Yoko alustab.
Yoko Alender
Jaa, no elektri hind, enamasti saab ERR-i portaalist küll lugeda seda, kui elektri hind tõuseb, aga … (Keegi kommenteerib midagi.)
Siiski, jah, võib öelda, et Mait Klaassenil on kindlasti õigus ja elektri hind ühe olulise sisendkomponendina majanduse arenguks on loomulikult üks suur eeldus. Ja see, mis aitab elektri hinda alla tuua, on loomulikult taastuvenergia võimsuste kasv. Praegu on meie piirkonnas jätkuvalt selle puudujääk.
Seda me näeme ka sellest, et kui on ühendustega muresid, siis meie hinnad lähevad üles. Need eelnõudki, mida me täna tutvustasime, aitavad taastuvenergial kiiremini turule tulla.
Samal ajal arendame salvestust ja tarbimise juhtimist. See aitab just tipuhindasid alla tuua. Samuti on majanduse kasvuks loomulikult oluline ka otseliini teema, liitumise teema, et nende kulud oleksid prognoositavad.
Ja ka suurtarbijatele, noh, järgmise teemana kindlasti võib-olla majandusminister tahab rääkida sellest, et paljudes riikides tehakse suurtööstustele ka diferentseeritud ja odavam hind. Loomulikult toob see kaasa selle, et tuleb kuidagi kompenseerida need kulud ülejäänud tarbijatel, aga paljud riigid seda majanduse elavdamiseks teevad. Aitäh!
Erkki Keldo
Jaa. Kuna tõesti energia hinna teine pool, nii nagu ka kliimaminister väga õigesti mainis, on tarbimine, siis Eestis me oleme võtnud selge suuna: me tahame siia tipptasemel tarka tööstust, millel on kõrge lisandväärtus, kõrged palgad, nii ka regioonides ja erinevate, ütleme, oluliste taristuobjektide juures, sh näiteks sadamad.
Ehk siis kui me tahame näha neid, siis on vaja väga konkurentsivõimelist energia hinda. Ja selleks on, punkt üks, kõigepealt vaja tootmisvõimsusi.
Arutelu käib tuuleenergia vähempakkumiste üle. Toome väga lihtsa näite. Väga paljud investorid ja ettevõtjad on huvitatud olnud näiteks meretuuleenergiast, et saada seda otseliinina. Ehk kui me räägime energia vähempakkumistest, siis selle mündi teine pool on kindlasti see, et suured tarbijad tulevad sinna taha. Ja selleks, et need suured tarbijad tuleksid, on vaja energia hinda – just seda lõpphinda – muuta kõiki komponente arvestades konkurentsivõimelisemaks.
Peaaegu kõik meie naaberriigid teevad sedasama. Ja me peamegi vaatama, kuidas me positsioneerumine just naaberriikidega. Ma usun, et kohtus kliimaministeeriumiga uue aasta alguses, esimestel kuudel sooviks majanduskabinetti tuua selle arutelu, mida teha energiahindade diferentseerimisega, et me oleksime konkurentsivõimelised.
Kristen Michal
Lisaks lihtsalt nii palju kliima- ja majandusministrile, et kui me vaatame neid võrdlusi ja seda, kus me asume maailmas, siis näeme, et energia hindade ja elektri hindade poolest me asume maailma kõige soodsama piirkonna kõrval. Põhjamaad on, ma arvan, esimesed neli-viis kõige soodsamat piirkonda, Baltimaad tulevad kohe nende järel.
Elektri hinna poolest me olime veel mõni aasta tagasi umbes seitsmendal kohal, lõpphinna poolest umbes üheksandal kohal Euroopas.
Eesmärk peaks olema ikkagi soodsama hinna poole liikuda. Sest see on oluline sisend nii kodumajapidamistele kui ka tööstusele.
Nii et kui küsida, kas Mait Klaassen on õigel teel, siis tuleb vastata, et Mait Klaassen on kindlasti õigel teel, ta saab asjast täitsa õigesti aru.
Ja ilmselt osa sellest lahendusest on, nagu kliimaminister ja majandusminister juba kirjeldasid, uute võimsuste loomine. Need suudavad soodsamalt pakkuda teiste riikidega konkurentsi. See tähendab seda, et ka näiteks puhaste energiatootmisvõimsuste arendamine on oluline nii ekspordile kui ka hinna mõttes. Keskmise hinna toovad nad ju alla.
See tähendab omakorda jälle seda kurba uudist, et fossiil[kütused] alati ei pääse enam turule. Fossiil[kütuse]d jäävad tulevikus tagama reservvõimsusi. Juurde tuleb salvestus[tehnoloogia], mis veidi hinda ühtlustab, jne. Tulevikus ehk on ka tuumavõimalused. Need kõik on osa sellest paketist.
Aga ilmselt järgnevatel aastatel või tegelikult juba järgmise aasta alguses tuleb meil arutada, mida me saame teha, et meie tööstused ja ettevõtted oleksid konkurentsivõimelisemad. Aga siin tuleb ka ausalt ära öelda, et lõppkokkuvõttes elektrihinna katel on ikkagi üks katel suures pildis. Kui sa tahad, et tööstustele oleks see soodsam, siis see tähendab seda, et tarbijad maksavad mõne sendi juurde. Nii see mujal riikides ongi.
Nii et igal asjal on alati mõlemad pooled ja need tuleb siis ausalt ühiskonnas ära rääkida, selle kõige üle tuleb debateerida, nii et eks me seda debatti siis hakkame pidama.
Madis Hindre, rahvusringhääling
Mul on kohe küsimus peaministrile teisel teemal. Aga ma korraks kontrollin üle, kliimaminister Yoko Alender, kas ma sain õigesti aru. Kas teie toetate seda mõtet, et suurtööstustele muutuks elekter odavamaks, aga näiteks minule tarbijana muutuks kallimaks?
Yoko Alender
Meie üldiselt majandus- ja tööstusministriga oleme tema ettepaneku tõesti läbi vaadanud. Kui see toob kaasa selle, et me saame tarbijaid, uut, puhast tööstus siia selle arvel juurde, siis omakorda tarbimise kasv teisest otsast aitab elektriühiku hinna alla tuua.
Vaatame neid hindu ja otsustame, mis on see piir, mida ühiskond jõuab kanda, ja mis on see kokkulepe, mida koalitsioon siin saab teha.
Erkki Keldo
Jaa, ma veel täpsustan, igaks juhuks. Nagu ma alustades ütlesin, kui me soovime siia uusi võimsusi, millega pikas vaates läheb energia hind kõigi tarbijate jaoks soodsamaks ja alla, siis selleks, et võrgukulud hüppeliselt ei kasvaks, on vaja suuri tarbijaid siia võrku saada. Sellepärast, et energia lõpphind koosneb ju mitmest komponendist: see koosneb energia hinnast endast, võrgutasudest, taastuvenergia tasust, aktsiisist jne.
Ehk siis tuleb vaadata seda suuremat kogumõju. Nii nagu ka peaminister viitas, väga paljud meie naaberriigid, konkurendid, kes konkureerivad ettevõtete ja töökohtade pärast ka meiega, kasutavad selliseid erinevaid skeeme.
Me kindlasti vaatame seda kogupilti. Aga mis isegi veel olulisem, tuleb n-ö gramm tagasi tulla – kõigepealt on meil vaja üle Eesti kõrge lisandväärtusega töökohti, kus saab inimestele maksta senisest kõrgemat palka. Kui me näiteks vaatame just seda, et regioonides on madalamad palgad kui Tallinnas-Tartus ja kuldsetes ringides, siis paljud tehased tulevad väljastpoolt seda, need uued tööstused.
See tähendab, et inimeste sissetulekud tegelikult suurenevad. Ehk me peame riigina vaatama, kuidas me pikemas plaanis saaks kõrgemat lisandväärtust luua ja kuidas tänu sellele inimeste sissetulekud tõusevad.
See on see pilt, mida me koostöös kliimaministeeriumiga, aga ma usun, et kogu valitsusega majanduskabinetis arutame.
Madis Hindre
Hüva. Aitäh! Aga ma tegelikult tahtsin küsida, peaminister Kristen Michal, teie käest.
Te mainisite oma sissejuhatuses kohtumiseni nii Donald Tuskiga kui ka Emmanuel Macroniga, samuti käiku Ukrainasse. Täna, kui ma ei eksi, kohtuvad nad omavahel – Politico kirjutab, et täna kohtuvad Donald Tusk ja Emmanuel Macron – ning nad arutavad muuhulgas seda, et kui sõda Ukrainas külmutatakse nendel piirides, kus ta praegu on, siis kas ja kuidas saata Ukrainasse rahuvalveväed lääne poolt. Nad kõnelevad umbes 40 000 mehe-naise saatmisest.
Kas Eesti sellises rahuvalveoperatsioonis peaks osalema? Ja veel enam, kas teil on sellest Donald Tuski ja Emmanuel Macroniga juttu olnud?
Kristen Michal
Aitäh! Meil on juttu olnud Emmanuel Macroni ja Donald Tuskiga, samuti Ukraina presidendi ja peaministriga sellest, kuidas Ukraina saaks olla tugevamas positsioonis, et Venemaa oleks sunnitud läbi rääkima.
Sest tänaseni pole ju minu meelest veel läbi hammustatud seda küsimust, mis peale jõu sunniks Putinit muutma oma eesmärke. Kellelgi sellele ju tegelikult lõplikku vastust ei ole.
See, mida meie peame arukaks lähenemiseks, on see, et inimesed ei sureks sõjas, aga Venemaa jaoks ei ole see midagi muud kui nõrkuse märk. Nii et see on põhiteema, mida arutatakse.
Ja arutatakse kõiki erinevaid võimalusi, kuidas tulevikus jõuda Ukraina jaoks, Euroopa jaoks ja reeglitepärase maailma jaoks võimalikult hea tulemuseni.
Kõik needsamad viited võimalikele ühisoperatsioonidele, on esialgu, ma ütleksin, arutelud. Aga selles Ukraina konfliktis me vast oleme juba õppinud – ma loodan, et ka Eesti ajakirjandus on õppinud –, et me ei aruta asju, mida me ei tee, vaid arutame seda, kuidas Ukraina võiks võidule saada. Nii et seda me põhiliselt arutame.
Madis Hindre
Ma ei saanud sellest vastusest aru. Ma küsin siis uuesti. Taoline julgeoleku garantii andmine, mida lääneriikide juhid arutavad – ma saan aru, et varem oli ka Eesti nende oluliste arutelude juures laua taga –, kas Eesti on valmis seesuguses julgeolekugarantii andmise operatsioonis osalema, kui see vajalikuks peaks osutuma?
Kristen Michal
Ja ma veel kord kirjeldan jälle üle, et erinevaid arutelusid toimub erineval tasandil. Kõiki hingi ei pöörata alati pressikonverentsil pahupidi. Ja kindlasti ei anta pressi kaudu teada, millest me täpselt ei osale või kuidas me osaleme.
Kui me selleni jõuame, siis me seda kindlasti arutame. Ja me teeme kõik, et Ukraina mistahes rahualgatuse või rahuarutelu ajaks oleks võimalikult tugevas positsioonis.
…
Ma küsin ikkagi – kolleegi palvel – selle elektrihinna jutu üle.
Kui ettevõtjad saavad soodsa fikseeritud tasu ja siis see pikk jutt, et tulevikus on kõik hea, siis kas konkreetselt kohe, kui see kehtima hakkab, meile sinuga võrgutasu tõuseb?
Yoko Alender
Hetkel nüüd ei ole seda diferentseerimist veel otsustatud, selle juurde me jõuame alles uuel aastal.
…
Aga tasuta lõunaid pole ju olemas.
Yoko Alender
Loomulikult, jaa. Aga ehk räägime sellest siis, kui faktid on meil kõigil ühed ja saame samadel alustel arutelu pidada.
Kristen Michal
Võin öelda jah, et ajalugu on selline, et seesama eelnõu, selline võimalik diferentseerimine on olnud mitu korda ka riigikogu menetluses. Alati on see jäänud erinevate detailide taha.
Kui me tahame lahenduseni jõuda, siis kõigepealt toimub ikkagi valitsuskabineti arutelu, mismoodi see võiks toimuda, milline on see tasakaal, kuidas see näeb välja üle kogu Eesti, kuidas see mõjutab inimesi ja majandust.
Praegu on meil põhimõtteline arutelu valmidus, valmisolek selle üle arutleda, aga konkreetset eelnõu ju veel ei ole. Nii et seetõttu, kui keegi pakub seda mainitud tasuta lõunat, siis tasub kohe teada.
Maria-Ann Rohemäe, „Aktuaalne kaamera“
Mina esitaksin küsimuse hoopis haridusministrile ja teised võivad ka rääkida, kui tahavad. Aga küsimus on selles, et kas see tõuge, et õpetajad annaksid tunde veebis, on siis lahendus kuidagi õpetajate kriisile. Ja kas see on tegelikult mõistlik?
Kristina Kallas
Jaa. Lugesin minagi tegelikult täna hommikul lehest seda uudist. Vabandust, et ma eile „Aktuaalset kaamerat“ hilja õhtul ei vaadanud!
Aga ma saan aru, et see on katsetusprojekt. Ma arvan, et selliseid katsetusi tuleb kindlasti hariduses teha, selleks et teada saada, milline õppimisprotsess sellise õppimismetoodika juures tegelikult toimub.
Kas ta toimib või mitte? Kui me ei tee [katseprojekti], siis me seda kunagi ka teada ei saa.
Kui nendes vanuserühmades – seal oli VII–IX klass, põhikooli kolmas aste – on võimalik veebiõpetajaga matemaatikat õppida, siis ma arvan, et see võiks kaalumisele tulla.
Aga enne, kui me oleme tegelikult selle katseprojekti ja analüüsi ära käinud, mina küll ei hõiskaks, sellepärast et iseenesest pandeemiaaeg on meile ju näidanud, et hübriidvormides õppimine ei ole alati kõikidele lastele kohane, see sõltub väga palju lapse õpioskustest ja eelnevatest baasoskustest.
Nii et ma selles mõttes enne veel ei hõiskaks, aga ma ei pane kindlasti ka kätt ette sellele, et me mõõdaksime ära sellise [õppimisvormi] potentsiaalsed mõjud.
Maria-Ann Rohemäe
Ja siis on mul üks küsimus veel. See on peaministrile, regionaalministrile ja majandusministrile ning see puudutab erinevaid piirkondlikke esindusi ja nende kinnipanemist.
Regionaalminister on öelnud, et ei tohiks seda teha, aga tundub, et keegi teine teda ei kuula. Miks te siis ei kuula?
Kristen Michal
Kas sa tahad alustada?
Erkki Keldo
Mina kuulan alati inimesi ja seda, millest nad räägivad.
Piret Hartman
Selles mõttes, et täna me seda teemat ju valitsuses käsitleme. Ma loodan, et ministrid kuulavad ja kuulevad ja mõistavad ja mõtlevad kaasa ning et me leiame siin ühiseid lahendusi.
Eks see olukord on väga keeruline ka teiste ministeeriumite vaatest. Ma ei heida siin mõnes mõttes midagi ette. Aga teisest küljest tehakse väga palju ka investeeringuid piirkondadesse ja aidatakse kohapealsete [esinduste toimimisele] kaasa.
Aga minu küsimuse fookus on eelkõige see, kuidas on meil riik avalike teenustega kaetud ja kui palju on meil avaliku sektori töökohti kohapeal olemas.
Kui me peame kokku tõmbama, siis me ei tohiks tõmmata kokku väikestest kohtadest, sest seal on see eriti valus. Ja kuigi mulle tundub, ka piirkondades käies [olen seda näinud], et pärast esimest emotsiooni inimesed ütlevad, et elu on läinud paremaks, siis teisest küljest mulle teeb muret, et tegelikult usaldus kogu keskvalitsuse ja üldse riigisektori vastu on hakanud taanduma. See on see, mis on hetkel minu mure.
Kindlasti, kui sellised uudised jõuavad, et Põlvas pannakse mitu erinevat asutust kinni, siis see ei tõsta seda usaldust. Aitäh!
Erkki Keldo
Jaa. Ma alustan sellega, et ma mitte ainult ei kuula – seda ma teen alati hea meelega, kui on uut informatsiooni saada –, vaid ka küsin küsimusi. Ma olen juba järjekorras, kui ma ei eksi, pärastlõunasel kabinetinõupidamisel.
Esiteks, punkt üks, väga õige on see, mida ka kolleeg Pireti ütles, et me ju riigina investeerime väga palju regioonidesse. Alles äsja – [ma ei mäleta, kas] see oli eelmisel või üle-eelmisel nädalal, aeg läheb nii kiiresti – leppisime kokku, et me suuname täiendavalt 99 miljonit, mis eelmiste struktuur fondi rahadega oli, just maapiirkondadesse, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
Teine teema on teenuste kättesaadavus. Ma saan ise tuua näite, et kuna ka üks meie allasutus, töötukassa, esiteks, kokkutõmbamine tuleb samade parameetrite alusel, kui palju töötab keskkontoris või nimetame siis seda nii, et Tallinnas, ja kui palju töötab piirkondades. Ehk siis üks kolmandik ja kaks kolmandikku.
Aga teine, mida ma ka töötukassalt, kui nad need ettepanekud tegid, kohe küsisin, oli see, et paljudes kontorites füüsiliselt inimesed enam ei käigi kohal. Miks? Sellepärast et juba COVID-i ajast on väga palju telefoninõustamist, kaugnõustamist.
Ehk me ühtepidi avalikkuses ootame, et riik muutuks efektiivsemaks, et avalik sektor tuumaks tõmbaks ennast kokku. Jah, ma olen nõus, et töökohtade puhul me peaksime vaatama, et näiteks ka Põlvas saaksid inimesed teha kaugtööd Tallinna jaoks. Minu arust see on väga mõistlik mõte, mida tasuks arutada.
Aga üldiselt tuleme tagasi algse mõtte juurde, millest ma ka selle valitsusega alustasime: riik peab maksumaksja jaoks muutuma efektiivsemaks niimoodi, et teenused võimalikult vähe negatiivselt mõjutatud saaks.
Ehk see on see vaade, millest me [lähtume] ja selles me teeme kindlasti koostööd regionaalministeeriumiga, aga üldine [siht] on see, et maksumaksja sama raha eest, mis ta maksab, saaks paremaid ja efektiivsemaid teenuseid erinevaid kanaleid pidi. Aitäh!
Kristen Michal
Jah. Nii palju mul on kolleegide jutule lisada, et ma võin kinnitada: Erkki kuulab Pireti juttu ja teised kolleegid ka. Selles pole kahtlust. Ja vastupidi ka kusjuures on juhtunud, jah. Enne rääkis Erkki palju majanduskabineti teemadest ja Piret kuulas. Nüüd on vastupidi.
Eks see probleem on ju, ma arvan, kõigile arusaadav. Kui sul on ühtäkki vähem raha teatud teenuste jaoks, siis sa pead kuskilt kokku [tõmbama]. Ja see arutelu meil käib, kuidas seda teha, sest nagu mainitud, maksumaksjad ju ootavad ka, et sama raha eest teenust pakutakse Eestis. Ütleme, tihtipeale seal muutub moodsamaks, digitaalsemaks. Ja sellekohast analüüsi me peamegi tegema. Eks see arutelu nüüd jätkub.
Sest lõppkokkuvõttes, kas sul on nüüd vaja postkontoreid või maksuameti esindust kuskil või on sul vaja on-line'is head juurdepääsu, kvalifitseeritud kvaliteetset teenust tegelikult kiiresti? Ma ütleks, et pigem seda teist, sest teenused peavad olema kättesaadavad igal pool ühesuguse kvaliteediga, aga ruutmeetreid paratamatult tuleb nii pealinnas, suurtes linnades kui ka maakondades koomale tõmmata. See on kahjuks möödapääsmatu.
Veel mingi aeg tagasi arutati, et valitsus ei tee kärpeid, nüüd öeldakse, et tehakse kärpeid liiga palju, eks ju. Ja paha lugu on veel see, et siin ei ole Jürgen Ligi, kes ütleks, et need kärped jätkuvad. Järgmised kaks aastat me ikkagi kärbime veel päris hoolega erinevaid avalikke teenuseid, ruutmeetreid tõmbame koomale jne.
See tähendab ka töötajate arvu vähendamist. Loomulikult on hea, kui me saame seda teha suurtes piirkondades, kus tööjõu järele on rohkem vajadust, aga kahetsusväärselt tuleb seda teha ilmselt ka mujal, kus on mingitel teenustele jälle vähem kasutajaid.
Nii et seda tasakaalu me otsime. Seetõttu jah, loomulikult, kõik püüavad arvestada seda mõistlikku tasakaalu teenuste, ruutmeetrite ja inimeste vahel, aga ilmselt tuleb ühiskonnal arvestada ka sellega, et kui sa tahad ühtäkki, et riik vähem raha kulutaks millelegi, siis see võib tähendada seda, et ühe leti taga kedagi ei ole kokkuvõttes.
Postkontorit kui sellist pole enam vaja kirja saatmiseks, eks, sest sa saadad jõulukaardi korra aastas [ja kogu lugu].
Piret Hartman
Ma ka siin täiendaksin. Loomulikult, küsimus on selles, et teenused muutuvad mobiilsemaks, lähevad on-line’i ja nii edasi.
Aga mure on ikkagi selles, kus meil need töökohad asuvad. Ja lõpuks on tihti nii, et inimesed jäävad alles, aga töökohad lihtsalt kolivad [suurematesse] linnadesse. See on see, mida me tegelikult väga selgelt takistada tahame.
Hästi suur murekoht on see, et neid otsuseid tehes me [ei ole alati] laiemalt analüüsinud nende mõju. Kindlasti on olemas kohad, mille puhul ongi mõistlik [sulgemis]otsuseid teha ja sellele ei tasu ka vastu seista. Aga kindlasti on kohti – ise Ida-Virumaalt tulles [võin öelda, et] seesama Jõhvi kohtuhoone, mis tegelikult alles mõned aastad tagasi korda tehti, kus meil on 60 000 inimest või potentsiaalset sihtrühma –, kus tegelikult jah, võib-olla justiitsministeeriumi valdkonnas eelarve väheneb, aga inimeste taskutest võetakse see [raha], PPA arvel tehakse see kärbe, sest PPA peab viima neid vange, kes seal kõrval on, kas siis Rakverre või Narva, ja seda poolt ei ole analüüsitud.
Isiklikult olen sellel seisukohal, et kui me peame siin otsustama, kas me paneme piirkondlikud kohtud kinni või mitte, siis võiks pigem vaadata Tartu vangla küsimust ja mõelda selle peale, et meil on neid valikuvõimalusi.
Mul on väga hea meel, et me täna valitsuses tõsiselt nendel teemadel räägime.
Kristina Kallas
Ma tahtsin midagi lisada, aga [kuna praegu ei jõua,] siis ma [räägin] pärast intervjuud andes sellest veel. Selles mõttes, et Tartu vangla kinnipanemine on ju olnud juba enne teema …
Juhataja
Aitäh! Nüüd on ametlik osa läbi ja aeg intervjuudeks.
