Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=xLJJjnJqkt8&list=TLGGHOneI9UEgGYyNDEwMjAyNA
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Pressikonverentsil on peaminister Kristen Michal, justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, terviseminister Riina Sikkut ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Palun, peaminister!
Peaminister Kristen Michal
Jaa. Tere päevast, austatud ajakirjanikud ja austatud vaatajad! Võime vaatajatele öelda, et ajakirjanikud on otsustanud minna koolivahega tähistama. See on igati mõistlik. Soovime neile siis head koolivaheaega ja kõigile teistele ka, kes koolivaheajal on.
Valitsus sellest hoolimata teeb tööd. Täna sai suur hulk erinevaid otsuseid tehtud. Kõigest järgemööda.
Kõigepealt, lisaks sellele, et erinevad eksperdid on hinnanud, et Eesti majandus hakkab taastuma ja oodata on kasvu, on ka majandusvaldkonnas Eestile tulnud taas tunnustus, mis on hinnanud Eesti maksusüsteemi väga konkurentsivõimeliseks. Me oleme maailma tipus. Ja seal on hinnatud maksupoliitikas kahte aspekti: üks on konkurentsivõime ja teine on neutraalsus.
Konkurentsivõimeline ja neutraalne maksusüsteem toetab majanduskasvu ja soodustab investeeringuid, tuues ka riigieelarvesse piisava tulu. Nii et Eesti on saanud ka maksuvaldkonnas taas – juba 11. korda järjest – tunnustatud kui väga konkurentsivõimelise maksusüsteemiga riik.
Mõned punktid välissuhtlusest. Sellel nädalal on välissuhtlust tõesti palju olnud ka Eestis. Meil käis külas Ukraina Ülemraada esimees Ruslan Stefantšuk.
Talle kinnitasin valitsuse nimel, nagu ilmselt ka parlamendi liikmed kinnitasid, Eesti toetust Ukraina võiduplaanile, mida Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Euroopa Ülemkogul ka esitles.
Seejärel oli mul au võõrustada Eestis NATO uut peasekretäri Mark Ruttet, kelle jaoks Eestisse tulek oli vist üks esimestest välisvisiitidest või vähemalt viie esimese välisvisiidi hulgas. Nii et kindlasti on see märgiline.
Põhilised teemad, nagu me ka pressikonverentsil kirjeldasime ja erinevates meediapunktides on kirjeldatud, on ikkagi need, kuidas NATO edasi areneb ja kuidas see heidutus püsib.
Tuleviku vaatest, kui me vaatame kaitsevaldkonda, siis Eesti on ju NATO riikidest esimese kolme hulgas oma kaitsekulutuste ja kaitsepanuse poolest. See tähendab seda, et esimene on Poola, teine on Eesti ja kolmas on Ühendriigid.
Meie panus tõenäoliselt ajas veidi kasvabki sellepärast, et me oleme otsustanud ka aastatel 2025–2031 hankida 1,6 miljardi euro eest täiendavat laskemoona. Selleks me oleme valitsuses ju ka kokku leppinud, et kaitseminister, kaitseministeerium saab võimaluse üle riigieelarve planeerimise perioodi need otsused ära teha, st need hanked saab täna ära korraldada ja saab hakata planeerima moona saabumist.
Ilmselt tulevastel erinevatel NATO üritustel, tippkohtumistel ja omavahelistel kohtumistel tuleb teemaks see, et teised riigid võiksid samamoodi panustada rohkem – need, kes praegu vaikselt kasvatavad oma panust. Ilmselt sellest varasemalt piisavaks peetud 2%-st, mille meie oleme ammu ületanud, enam ei piisa.
Maailm on kahjuks muutunud keerulisemaks. Meie oleme oma idanaabrit pikalt teadnud. Teised riigid on [nüüd] ka näinud, missugune idanaabri pale on.
Nii et selleks, et NATO püsiks, et plaanid oleksid adekvaatsed ja asjad saaksid tehtud, on ilmselt vaja kõigil rohkem panustada.
NATO peasekretäri tänasin kogu alliansi poolt, samuti allianssi selle eest, et meid toetatakse ja et liitlassõdurid siin kohapeal on ja toimetavad. See on väga kõrgelt hinnatud.
Ja välissuhtluse plokis lihtsalt veel üks info. Järgmisel nädalal olen ma meie sõbralike naabrite juures Lätis, kus me saame arutada, kas elu Lätis on parem, nagu öeldakse, või on Eestis parem.
Aga me räägime ka ilmselt erinevate taristuprojektidega seotud küsimustest, nagu Rail Baltic, regiooni julgeolek ja see, kuidas me koos näiteks saame Ukrainat toetada.
Eile toimus üks väga tore tänuüritus, kus mul oli au valitsuse ja Eesti riigi nimel tänada inimesi, kes käisid olümpial, meie delegatsiooni ja paraolümpial osalejaid.
See on väga inspireeriv, kuidas igapäevased pingutused toovad väga positiivsed tagajärjed. Mina arvan, et tulevikus me näeme paljudelt sportlastelt ja treeneritelt koos erinevaid suuri saavutusi. Nii et täname kõiki neid inimesi, kes pingutasid, kes andsid meile põhjust ekraani taga olla ja kaasa elada.
Nüüd tänase valitsuse istungi juurde. Valitsuse istungil me võtsime vastu 16 otsust.
Otsustasime lõpetada kõigepealt kolme valitsuskomisjoni töö. See käib nii, et ministrid vaatavad üle ja hindavad, milliste komisjonide jätkamist ja ja edasi [tegutsemist] valitsus vajalikuks peab.
Me lõpetasime kolme komisjoni töö: majanduse ja rahvusvahelise konkurentsivõime komisjoni, säästva arengu komisjoni ja maksupettuste tõkestamise abinõude väljatöötamise ja rakendamise valitsuskomisjoni tegevuse.
Kahest komisjonist kolm on loodud juba 1996. aastal ja oma põhieesmärgid täitnud. Maksupettuste vastaseid abinõusid töötavad välja rahandusministeerium, maksu- ja tolliamet ning eraldi valitsuskomisjoni selleks tänapäeval enam ei ole vaja hoida.
Majanduskasvu ja konkurentsi teemade puhul ei ole ka seda komisjoni, kuhu minagi varasemalt ministriametites olen kuulunud ja panustanud, enam vaja ministrite komisjonina hoida, sest me oleme loonud just majanduskabineti formaadi, mis tänagi toimus.
Sellest räägime veidi pikemalt. Majandus- ja tööstusminister ning ka teised kolleegid saavad seda pärast kommenteerida. See on tõusnud n-ö taseme võrra kõrgemale, nii et seetõttu enam sellist ministrite formaadis komisjoni ei ole vaja.
Teine oluline otsus on ravimiseaduse muutmise eelnõu, mis läheb parlamenti. Selle mõte on haiglaerand. Nimelt, haiglaerand tähendab seda, et haruldaste haiguste puhul patsientide ravivõimalused paranevad. Riina Sikkut saab seda kõike pärastpoole täpsemalt kirjeldada.
Räägin veel oma Eesti-sisesest maakonnavisiidist, mis oli mul vist esimene. Käisin Tartus sellises ettevõttes nagu Icosagen [Cell Factory OÜ].
Nemad tegelikult ka väga ootavad, et saaks seda haiglaerandit kasutada Eestis haruldaste haiguste raviks, just katsetamiseks ja võimalusteks. See kindlasti annab väga keerulistes olukordades olevatele inimestele lootust, nii et tegemist on väga põhimõttelise ja vajaliku asjaga. Aga eks Riina kirjeldab seda täpsemalt.
Siis üks tehnilise nimega seadus, mille [eelnõu] me vastu võtsime, on ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse [muutmise seadus].
Lihtsamalt öeldes on tegemist puurkaevude ja -aukudega. Nende rajamise, ümberehitamise ja lammutamisega oli varem vaja suur hulk erinevaid lube hankida ja seda kõike kooskõlastada. Aga kuna eelmise kärpe ajal tollane tubli kliimaminister ja tema ametkond jõudsid järeldusele, et kõiki pabereid ei peaks nii suure hoolega vormistama, siis nüüd see jõudis ka valitsusse.
Mul on hea meel näha, et me nüüd ikkagi saame sellega edasi minna. Seega, ainult väga keeruliste ning võib-olla suuremate riskidega puurkaevude ja -aukude projektide puhul on vaja kooskõlastamist. Nii et augu puurimine läheb lihtsamaks.
Nüüd majanduskabinetist ka paar lauset. Erkki Keldo saab siin pärast kõike täpsemalt kirjeldada. Aga tegime kaks põhimõttelist otsust ja peale lõunat majanduskabinet jätkub. Vahepeal on julgeolekukabinet ja siis räägime majandusteemadest edasi.
Kõigepealt kiitsime heaks ekspordi kasvatamise toetuse, mis annab suurele hulgale Eesti ettevõtjatele võimaluse saada uutel olulistel turgudel n-ö jalg ukse vahele. See tähendab seda, et ettevõtjad saavad panna seljad kokku, minna nendesse kohtadesse, kus toimuvad nende jaoks huvitavad sündmused, neil osaleda, teha selleks plaan ja alustada siis ekspordi jaoks vajalikke tegevusi.
Vaadates Eesti majandust ja üldist majandusolukorda, on näha, et tegemist on üsna vajaliku sammuga, sest kui majandustsükkel näitab taastumise võimalust ja nendel turgudel, kus see meile oluline on, tekib võimalus n-ö jalg ukse vahele saada, siis see on õige aeg. Ja isegi kui nendel turgudel oleks parajasti keerulisemad ajad, on see – arvestades teiste turgude suurust ja meie turu väiksust – ettevõtjatele väga hea võimalus.
Selle võimaluse saavad eeskätt just sellised valdkonnad, mis tulevikus toodavad kõrgemad lisandväärtust, masinatööstusest kuni ehitusmaterjalideni või elektroonikatööstusest kuni tervisetehnoloogiani. Nii et sellised liidud ja klastrid on, aga Erkki Keldo räägib täpsemalt.
Ja teine oluline otsus, mis täna sündis, on see. Kliimaministrilt tuli ettepanek kuulutada tulevikus välja enampakkumised hoonestusõiguse seadmiseks. See on 7810 hektarit RMK valduses ja 660 hektarit maa-ameti valduses olevatele maadele. Neile oleks võimalik tulevikus hinnanguliselt veidi üle 1000 megavati ulatuses paigutada uusi tootmisvõimsusi ja tuulikuid.
Nendel aladel on juba läbi viidud peamised loodusuuringud. Ja see tähendab seda, et planeerimis- ja loamenetlused on arendajate jaoks lihtsustatud ja lühendatud. Nii et tegemist on päris põhimõttelise ja suure otsusega, et tuuleenergia maismaal Eesti eri punktides saaks kiiremini liikuma.
Ja lõpetuseks soovin kõigile edukat meediapädevuse nädalat. Selgub, et on selline nädal. Meediapädevus on, nagu me teame, väga oluline, et hinnata infot kriitiliselt, eriti arvestades, et meediaruumis tihtipeale peetakse kõik olulisemad debatid ära.
Nii et soovin kõigile huvi selle valdkonna vastu. Tean, et haridusministeerium jagab ka infot ja praktilisi tööriistu meediapädevuse suurendamiseks. Nii et kellel huvi on, uurige. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun, Liisa Pakosta!
Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Aitäh! Ma sellest meediapädevuse nädalast võib-olla jätkaksin. Mul tekkis kohe mõte, et ilmselt meil oleks vaja Eestis kehtestada perepädevuse nädal.
Nimelt, see on üks teema, millega ma olen nüüd viimased nädalad tegelenud, olen kohtunud erinevate osapooltega laiemalt, alates kohtutäituritest, lastekaitsjatest ja lõpetades pereasju lahendavate advokaatidega.
Need kohtumised olid tegelikult plaanis varem või algasid juba varem ja tulenesid sellest, et me analüüsime justiitspoolel seda, kuidas vähendada laste kannatusi, nende, kes peavad kannatama selle pärast, et nende kaks kõige armsamat inimest – ema ja isa – on läinud kohtusse ja kohtus peavad nad üksteise vastu rääkima ehk siis rääkima sellest, kui halb see teine vanem just parasjagu on.
Selle kohta me teame ju teaduslikest uuringutest, et see tekitab lapsele kannatusi, nii füüsiline tervis kannatab kui ka vaimne tervis kannatab. Ja see mitte kuidagi ei aita kaasa sellele, et hiljem – pärast seda kohtulahingut, kus nad on pidanud vastastikku tõestama, kui halb see teine vanem ikkagi tingimata on – saaks neist kahest lapsevanemast suurepärane paar kokkulepete tegemiseks sellesama lapse või nendesamade laste kasvatamisel.
Lihtsalt üks näide – me nimesid ei nimeta – on seda teemat veel rohkem fookusesse toonud. Ja tõesti, miks ma seda perepädevuse nädalat enne nimetasin? Loomulikult ei käi see asjatundjate kohta, kes nende küsimustega iga päev tegelevad, vaid olen saanud erinevaid pöördumisi ja ma tegelikult näen seda, et me teame ikkagi uskumatult vähe Eestis peredena, mis on vanema õigused, mis on vanema kohustused ja kuidas eriarvamuste puhul nende [probleemide] lahendamine tegelikult käima peaks.
Lihtsalt võrdluseks, Soome põhikoolis on terve aastane kursus selle kohta, kuidas perena elada ja kuidas eriarvamusi lahendada. Nii et midagi me peame selleks eluks ettevalmistuseks võib-olla Eestis tervikuna paremini korraldama.
Aga olen välja saatnud ka halduskohtumenetluse muudatused. Hästi lühidalt kokku võttes ütlen, et halduskohus on Eestis see kohus, mis kaitseb inimest riigi ülemäärase võimu eest. Kuna me kohtutes ka peame kärpima – ehkki mitte ainult sellest tulenevalt –, on meil terve rida tegevusi, millega me vähendame kohtute koormust.
Toon ühe lihtsa näite. Kui ajateenija näiteks ei ilmu õigeks ajaks tagasi väeossa, siis seni pidi kohus otsustama, kas tal võib juhtimisõigust piirata, aga nüüd me proovime ikkagi sellist varianti, et seda saaks teha ilma kohtuta.
Või siis näiteks sotsiaalkindlustusamet – kui ei ole nüüd kellelgi, kes meid vaatab, ja kes on vanema põlve inimene, sotsiaalkindlustusametis oma pensioni asjad korda aetud, siis seda tasub kindlasti ikkagi kohe teha. Teie pensionistaaž on väga oluline selleks hetkeks, kui teie pensionit arvutama hakatakse ja võib juhtuda, et vanemast ajast ei ole väga häid tõendeid töötamise kohta.
Siiamaani on olnud niimoodi, et isegi kui inimene tuleb sotsiaalkindlustusametisse ja need materjalid toob ning sotsiaalkindlustusamet vaatab, et täitsa usutav, nii võiks olla küll, siis ikkagi peavad nad sellega veel kohtust ka läbi käima. Näiteks ka sellel ei ole mõtet.
Taastuvenergeetikast juba oli siin juttu. Me seame ka selge tähtaja, et eelmenetlus taastuvenergeetika puhul tuleb ära teha kolme kuuga, et ettevõtjatel oleks suurem õiguskindlus, et kui vaidlused tekivad, siis nad saavad sellega ikkagi edasi liikuda.
IT-juhtimist võib-olla nimetaksin ka veel ühe teemana, mis on aktuaalne. Oleme päris lähedal sellele, et kuulutada välja kaks konkurssi riigi IT-juhi kohale – üks tegeleb rohkem küberturvalisuse ja sidega, teine digiriigiga.
See muudatus toetab seda, et meil on geopoliitiline olukord muutunud. Alates 2013. aastast, kui see praegune juhtimismudel tehti, meil on oluliselt palju rohkem vaja tähelepanu pöörata küberturvalisusele ja tegelikult sellest ongi see muudatus kantud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun, Riina Sikkut!
Terviseminister Riina Sikkut
Jaa, aitäh! Tõesti, nii nagu peaminister mainis, meil oli taas päevakorras ravimiseaduse muutmine ja seekord haiglaravimi rakendamine. Praegu seadus lubab erandkorras toota ravimit kuni kümnele patsiendile ja kahe aasta jooksul, siis tõesti, see on osutunud veidi piiravaks.
Me räägime uudsest ravist, mille kättesaadavus Eesti patsientidele võib olla keeruline, aga mille loomiseks võivad ka kohalikud teadmised olla olemas, on need siis meie ettevõtted, teadlased, kes rakuravi näiteks vähihaiguse puhul soovivad arendada. Nii et tegelikult algatus tuli riigikogu liikmetelt, et võiks haiglaerandiga seotud piirangud maha võtta. Ja sotsiaalministeerium on viimase poole aasta jooksul valmistanud ette eelnõu ja selle kooskõlastanud. Nüüd ta jõudis valitsuse istungile.
Mul on hea meel, et see heaks kiideti. See tõesti tähendab seda, et Eesti patsientidel on võimalik selliste uudsete ravivõimaluste puhul, näiteks geeniteraapia, tõesti, rakuravi parem kättesaadavus. See toetab meil innovatsiooni ja meditsiinitehnoloogia arengut eesmärgiga, et inimesed saaksid parimat võimalikku ajakohast ravi kodumaal.
Ja lõpuks ta võib olla ka soodsam tervisekassale, sest me räägime sellest, kas meil on kohalik, siin toodetud ravi või sisse toodud lahendus. Meil tõesti on ettevõtted, kes töötavad nende uute ravimite kallal ja ootus on, et tõesti kahe aasta jooksul, umbes sellises ajaraamis, me saame need ravivõimalused ka patsientidele kättesaadavaks teha, eriti, mis puudutab näiteks verevähki.
Nii et see on oluline otsus. Aga kuna seda ravimiseadust on juba mitu korda muudetud ja eile läbis esile lugemise [seaduseelnõu, mis võimaldab] haiglaapteekidele [ravimite] sisseveoõigust, siis tõesti ma lihtsalt selgitan, et on kolm suuremat muudatust, mis on praegu juba jõudnud avalikkuse ette, ja üks, mida veel planeerime. Need kõik lõpuks peaksid tagama patsientidele ravimite parema kättesaadavuse.
Eile läbis riigikogus esimese lugemise ravimiseaduse muudatus, mille järgi haigla apteegid saavad sisseveoõiguse, on need siis harvikhaigustega patsientide või tarneraskustes olevate ravimite puhul, et nad ei peaks piirduma Eestis kahe suure hulgimüüjaga, vaid nende paindlikkus suureneb partnerite arvu valides.
Nii et eile hilisel tunnil ja kohati tuliselt, aga lõpuks esimene lugemine läbiti. See puudutab tegelikult ka kaitseväeapteeki, varude loomist haiglates.
Nii et see on ka selline paindlikkuse ja kriisivalmiduse tõstmise küsimus.
Nüüd, see konkreetne täna istungil olnud ravimiseaduse muutmine on suunatud teadusele ja innovatsioonile, uudsete ravimite kättesaadavuse tagamisele patsientide jaoks, kus see kasu siis tõesti mõne aasta perspektiivis peaks tulema.
Ja kooskõlastusringile on läinud ka jaeapteeke puudutavad muudatused, et näiteks täiskasvanud inimene saaks oma gripivaktsiini teha mugavalt apteegis ega peaks minema perearsti juurde.
Apteegivõrk on meil suur ja see, et apteegid annaksid laiemalt raviminõu ja osutaksid teenuseid, on suund ka seetõttu, et tervishoiutöötajate nappus on meil väga suur. Nii et selline ülesannete ringi jagamine toimub.
Ja taustal valmistame ette ka juurdehindluse piirmäärade muutmist hulgimüügis ja jaemüügis, et see hinnakujundus ravimite tarneahelas üle kahekümne aasta saaks ajakohastatud ja tõesti samamoodi panustaks sellele, et ravimid oleks taskukohased, aga võimaldaks ahelas ka tulu teenimist, nii et ta need kulud katab, ja oleks võimalikult läbipaistev.
See on lahendus, mis on töös, aga eks see lõpuks jõuab ka kooskõlastusringile ja valitsusse.
Nii et ravimite kättesaadavuse tagamiseks väga selgelt sotsiaalministeeriumis samme astume. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun, Erkki Keldo!
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Aitäh! Tere! Kõigepealt, valitsus kiitis täna heaks seaduseelnõu muudatused, mis puudutavad tooteohutuse nõudeid. See tuleneb Euroopa Liidu määrusest ning puudutab eelkõige küberturvalisust ja veebikaubandust.
Siin digiminister just küberturvalisusest rääkis. Tegelikult me näeme, et aina enam tooteid-teenuseid ostetakse veebipoest.
Mis seal salata, me näeme ka, et aina enam ostetakse kolmandatest riikidest, eelkõige Aasiast. Aga tihti seal ei ole korrektset infot. On tehtud ka Euroopa tasandil analüüse ja leitud, et need tooted sisaldavad tegelikult keelatud aineid.
Ehk kui inimene tellib selliseid tooteid kolmandatest riikidest, siis tal peaks tekkima ka reaalne esindusisik, kelle poole pöörduda kui asjad ei ole korras või ta ei ole rahul. Nii et see on väike samm selle poole, et meil oleks tooted ohutumad ja kvaliteetsemad. Ma arvan, et see on väga-väga oluline.
Ja nii nagu peaminister juba mainis, majanduskabinetis järjekordne konkreetne otsus, tegevus, kuidas meie majandus- ja ettevõtluskeskkonda paremaks muuta.
Tulles natuke tagasi, paar sammu tagasi, ütlen, et tegelikult 2022. aasta, ütleme, täiemahulise Ukraina sõja algusest alates me oleme näinud, kuidas Euroopas majandusolukord on muutunud keerulisemas.
Eesti on eksportiv majandus ja kui me tahame jõukamaks muutuda, on meie jaoks väga oluline see, et meie tooted oleksime kõrgema lisandväärtusega, teenused samamoodi, ja eriti hea on, kui me saame neid eksportida.
Aga mis seal salata, viimased seitse kvartalit on meie ekspordi [näitajad] olnud languses, just tulenevalt sellest, et meie peamiste eksporditurgude – Soome, Rootsi, Saksamaa – enda majandus on ka languses ja inimeste tarbijakindlus ei ole hetkel veel lõpuni taastunud, tulenevalt sõjast ja tulenevalt hirmust tuleviku ees.
See on tegelikult õige koht, kui me näeme, et ka ettevõtjad ütlevad ise, et järgneva 6–12 kuu jooksul nad näevad positiivseid märke ja trende, et välisnõudlus on hakanud taastuma.
Koostöös erialaorganisatsioonidega oleme arutanud, millised on tegevused, mida teevad ettevõtjad, milline on see tegevus, millega riik saaks seda keskkonda luua.
Seetõttu tutvustasin majanduskabinetis meedet, kuidas erialaliidud saaksid paremini sihtturgudel toimetada, teha turuanalüüsi, vajaduse korral palgata ekspordinõunikku ning vaadata üle regulatsioone ja tegevusi.
Ehk siis me suuname 2 miljonit eurot erialaliitudele, suurusjärgus me räägime kümnest erialaliidust, kes tänu sellele saavad abi oma ettevõtjaid aidata eksportturgudel, nagu ma ütlesin, teenustega inimestega ja kõigega.
See meede on eelkõige suunatud eksportivatele ettevõtetele, kõrget lisandväärtust loovatele valdkondadele.
Peaminister siin juba mõnda mainis, 14 liitu on ise avaldanud sellise meetme soovi. Kui tuua esile siin vaid mõned, siis siin on infotehnoloogia liit, toiduainetetööstus, masinatööstus, puitmajade ja mööbli tootjad, elektroonikatööstus, tervisetehnoloogia, millest me siin just rääkisime, jne. Ehk need on valdkonnad, kus me tahame ju ka lähiaastatel näha kasvu, me tahame kõrgemat lisandväärtust.
See on väga hea võimalus näidata, kuidas avalik sektor ja erasektor koos saavad toimida. Meil on plaan selle meetme disain teha võimalikult kiiresti. Üldiselt tavaliselt selliste meetmete disainimine ilmselgelt võtab aega, see on võtnud aega isegi neli-viis kuud, võib-olla pool aastat. Me oleme ka maja sees kokku leppinud, kuna me räägime ka sellest, kuidas tegevusi efektiivsemalt teha, kuidas sellist meedet ka kiiremini disainida.
Ilmselgelt peab see vastama kõikidele reeglitele ja normidele, aga keerulistel aegadel peab ka riik olema kiirem ja efektiivsem. Nii et proovime ka samamoodi, et see meede avaneks juba uue aasta alguses.
Meedet ise muidugi – igaks juhuks ütlen ka selle ära – rahastatakse Euroopa struktuurivahenditest, see on kavas ja plaanis n-ö üldise rahastus loogikaga ja tegevustega, mida majandusministeerium tervikuna teeb. Nii et see on üks osa suuremast plaanist, ka siin varasemalt tutvustatud meie majanduse tegevuskavast.
Üks selline meede kindlasti ei ole võluvits, kuidas meil nüüd otsekohe eksport hakkab kasvama kordades, küll aga tuleb teha süstemaatilist koostööd avaliku ja erasektoriga.
Ma arvan, et teine oluline asi, mida mainida, kuna see on ka meediasse jõudnud, on see, mis puudutab hotellide ja restoranide liidu toetusstreiki. Võib-olla on oluline see, et tõesti, Baltimaades koos vaadatakse olukorda majutus- ja toitlustussektoris.
Ja tulles tagasi selle ekspordi juurde, ütlen, et mis seal salata, eks ka majutus- ja toitlustussektoris algasid keerulisemad ajad, ütleme, koos täiemahulise Ukraina sõjaga. Enne seda, kui me nägime, kuidas oli energiakriis, väga paljud sisendhinnad tõesti tõusid, alustades spaade küttearvetega ja lõpetades toitlustuses sisendhindadega.
Ma tõesti mõistan majutus- ja toitlustusasutuste muret sektori käekäigu pärast. See on tõesti arusaadav. Tegelikult me valitsusena oleme ju ka päris mitmeid samme selleks astunud.
Esiteks, eelmises valitsuses lepiti kokku, et majutusasutuste käibemaks tõuseb 9%-lt 14% peale, aga oma esimesel kohtumisel hotellide ja restoranide liiduga ma sain anda kindlust, et meie seda täiendavalt üle vaatama ei hakka. Ehk kui teistel tuleb käibemaksuna juurde julgeolekuolukorra tõttu tasuda, siis hotellid ja restoranid on oma panuse juba sinna julgeoleku, ütleme, rahastamisse ja investeeringute tegemisse andnud.
Samamoodi on tegelikult ju positiivne näha – küsisin ka välja sellekohased andmed –, et statistikaameti andmetel on selle aasta augustis näiteks majutusettevõtetes juba 6% enam turiste, kui oli varem. Ja tegelikult just välisturiste oli 14% rohkem.
Ka Tallinna lennujaam ütleb, et reisijate arv on jõudnud peaaegu tagasi koroonaeelsele tasemele.
Ehk siis me ühelt poolt näeme turu taastumist, teistpidi me riigina seda kogu aeg vaatame, et tõesti, see sektor on olnud keerulistes olukordades, nii et me täiendavalt, kuna sektor tõesti on ka palunud näiteks arutada töölepinguseaduse ajakohastamist, siis me proovime ka muuta tööandjate ja töövõtjate vahel lepingusuhteid paindlikumaks, et see arvestaks päriselt turutingimusi ja sektori olukorda.
Me oleme loonud meetme, mis on kohe varsti avanemas. Nimelt, me suuname 2 miljonit eurot just turismisektori digitaliseerimisse, et saaks rohkem automatiseerida, kulusid vähendada, muutuda efektiivsemaks ja muutuda automaatsemaks.
Samamoodi me oleme valitsuskoalitsioonis kokku leppinud, et me analüüsime ka lühiajalise rendi mõjusid majutussektorile. Nagu me teame, on aina kasvav trend ja majutussektor on selle pärast mures.
Me vaatame tõsiselt sellesse sisse. Meie jaoks on tähtis vaba turg, vaba konkurents, et majutusettevõtted, kes sellel turul konkureerivad, oleksid võrdselt ja õiglaselt koheldud.
Ehk siis minu sõnum kõigile nendele ettevõtjatele on järgmine. Me ju tegelikult kogu aeg koos – ka mina, minister, kes vastutab turismi ja kogu selle poole eest – oleme valmis arutama, milliseid tegevusi me saame teha, et sektorit aidata ja [kõike ajakohastada].
Aga ehkki ma kindlasti ei soovi kellegi rahakotis sobrada, kui ma palusin [andmeid selle kohta], millised on majutus- ja toitlustusettevõtete viimase kümne aasta võimalikult kasumi- või kahjuminumbrid – [see on ka põhjus,] miks ma alustasin 2021. ja 2022. aastast –, siis [sain teada, et] jah, tõesti, koroona ajal vahepeal pidid paljud ettevõtted kinni olema, olid keerulised ajad ja riik tuli ka seal nendel sektoritele appi, aga enne seda ja ka nüüd, kui ma näen selle aasta ja eelmise aasta selliseid esmaseid numbreid, on näha, et seal on olemas mõistlikud kasumid. Selles mõttes, et jah, olukord on küll keeruline, äris on erinevaid riske, aga meie ehk riigi vaade on see, et me peame suutma ettevõtluskeskkonda võimalikult konkurentsivõimeliseks muuta ja hoida.
Aga öelda lihtsalt, et maksumuudatused kuidagi lõpuni kogu sektorit eraldi kohtlevad, [ei saa]. Kindlasti mitte.
Ja ma arvan, et oluline on siinkohal meelde tuletada, miks me teeme neid maksumuudatusi, eriti veel turismis. Me teeme neid maksumuudatusi selleks, et öelda turistidele, kes tulevad väljastpoolt, ja öelda ka Eesti ettevõtjatele, et Eesti riik on hästi kaitstud.
Ehk meil on riigikaitse korras, investeeringud on tehtud, Soome ja Rootsi on astunud NATO-sse ja me saame öelda, et Eesti riik on mõnes mõttes paremini kaitstud kui kunagi kunagi varem. See tegelikult mõjub ka positiivselt turismisektorile. Inimesed julgevad siia tulla, nad ei karda, nad räägivad sõpradele seda välismaal edasi.
Ehk tegelikult ju see maksupanus, mida me küsime kõigilt – finantsasutustel avansiline tulumaks tõuseb ja eraisikutel samamoodi tulumaks tõuseb – ehk me oleme palunud kogu Eesti ühiskonnal koos panustada julgeolekusse, tähendab seda, et tänu sellele tegelikult võidavad inimesed ja pered ning võidavad needsamad turismiasutused, kui siia tuleb rohkem kliente, kui nad julgevad siin tarbida, osta, investeerida ja toimetada.
Nii et ma kutsun ülesse heale koostööle. Kindlasti oleme valmis sektorit arendavaid tegevusi ka tulevikus juurde vaatama. Aitäh!
Juhataja
Jaa. Suur tänu! Nüüd palun küsimused. Öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Aga kui ei ole … On, üks küsimus ikkagi on.
Kristjan Pruul, Äripäev
Küsimus on Erkki Keldole ja see on eksporditoetuse kohta.
Mille poolest see erineb täiesti tavalisest EISA tööst? Miks see ei võiks olla üldse EISA? Miks seda ei tee EISA?
Erkki Keldo
Jaa. EISA peabki tegelema, EISA tegeleb väga mitmete tegevustega, sh ekspordi toetamisega.
Kõige rohkem see erineb just selle poolest, et EISAs on praegu meetmed ettevõtjatele, erinevad, sh eksport, tootearendus ja kõik muu.
Aga mis meetme kohta, nagu ma just ütlesin, suhtlusest turuga tagasisidet tuli, on see, et praegu ei ole meedet, mida saaks kasutada erialaliidud.
Ehk nagu ma nimetasin, mis seal salata, just arvestades maailma mastaape, enamik Eesti ettevõtjaid ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad.
Tihti ettevõttel üksinda ei ole seda ressurssi, lisaressurssi ja võimekust näiteks minna Saksamaa turule, sellepärast, et me räägime üle 8 miljoni inimesega turust. Siis ettevõtjad ja erialaliidud on ise öelnud – ja teevad seda ka praegu –, et [lahendus on] ühistegevus.
Ehkki see, nagu ma tean, Eestis ei lähe ehk alati kõige kiiremini käima, aga kui eestlased lõpuks ikkagi pead kokku panevad, siis nad lõpuks ka parema tulemuse saavutvad.
Selle rõhuasetus on just see, et liitude kaudu [tegutseda]. Ehk siis ühel ettevõtjal ei tasu üksinda minna nt Saksamaa turule, aga kui me võtame nt puitmaja tootjad, kellel on seal huvi – nendele tervikuna tehakse turuanalüüs, tehakse regulatsioonide analüüs ja tänu sellele, et üks teeb, ma ei tea, puitmaju, teine teeb isegi, ütleme, kasvõi puitmööblit, kuni tehaselise rekonstrueerimiseni välja –, siis mõte ongi selles, et üheskoos saadakse suurel turul parem tagasiside ja turuanalüüs.
Põhiline erinevus tulebki sellest, et see käib läbi erialaorganisatsioonide ja üheskoos.
Juhataja
Liisa soovis täiendada.
Liisa Pakosta
Jaa, ma tooksin lihtsalt ühe näite juurde.
Kui me vaatame ITL-i, väga paljusid ettevõtjaid ühendavat organisatsiooni, siis sellel turul on muutused nii tohutult kiired, et ametkonna nägemus sellest, kuidas sihtturge ette valmistada või välja sõeluda, ja nende ettevõtjate nägemus, kes tegelikult turul toimetavad, ei pruugi alati liikuda samas taktis.
Nii et minu arvates on see väga hea algatus, et ettevõtjate liit ise ka saab võimekust juurde. Nende arusaam sihtturgudest on palju vahetum ja lähedasem. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, Sven!
Sven Soiver, TV3
Mul on selline hästi originaalne teema, mis ikka kaks korda aastas üles kerkib. Ehk paluksin kõigilt refereeringut, kuidas kella keeramine teid ennast mõjutab ja kuidas see teie peret mõjutab. Ja peaministrilt palun pikemat [kommentaari selle kohta], kas see teema on nüüd täiesti maha maetud, et see kellakeeramine Euroopa Liidus ära lõpetada. Või see arutelu kuskil tuha all siiski hõõgub?
Kristen Michal
Jah, tõepoolest, peaminister käib vahepeal ka trennis, tunnistan, ja trenni järel inimene käib veel saunas, nagu peaministergi.
Ja eile meestega saunas arutasime täpselt sama probleemi, mõtlesime, kuidas see nüüd laheneks, ja nentisime fakti, et ilmselt seesama lugu võiks kaks korda aastas ilmuda, samade allikatega, kus inimesed ütlevad, et ega see kellakeeramine mugav ei ole, see segab unerütmi, aga no näed, midagi muutunud pole.
Ja siis sellele järgneks arutelu selle üle, kas kellakeeramine võiks lõppeda, kõik arvavad, et see võiks lõppeda, aga siis algab vaidlus, millises ajatsoonis keegi olla tahaks ja kellega koos.
Nii et seal me siis oleme. See arutelu on minu meelest igikestev, kuni see kellakeeramine kestab.
Kui minu isiklikku arvamust küsida, siis ütlen, et mis seal minu elus ikka muutuks, ega tööpäev sellepärast lühemaks ei läheks. Tööpäev on ikka sama pikk ja tuleb sellega lihtsalt kuidagi hakkama saada.
Võib-olla esimesed kaks-kolm päeva on isegi parem, tund tuleb justkui juurde, enesetunde mõttes, aga pikemas plaanis, kui küsida valikuid, siis mina soovitaksin küll selle kellakeeramise ühel hetkel ikkagi ära lõpetada, kui see vähegi võimalik on.
Euroopas seda debatti ei ole olnud, vähemalt, ütleme, peaministrite tasandil. Meil oli kolm teemat: üks oli Ukraina sõjas võidule aitamine, see tõenäoliselt käib sellest eespool; teine on rände mured, Eesti, Põhjamaade ja Baltikumi vastased ränderünded, seegi käib sellest eespool; ja kolmas oli majanduse konkurentsivõime ehk see, kuidas Euroopas majandus käima saada ja kasvama saada, seegi ilmselt käib [kellakeeramise teemast] eespool.
Nii et ilmselt, kui need esimesed mured on ära arutatud, siis selle järel asuvad peaministrid arutama kunagi ka kellakeeramist.
Aga ma mäletan oma varasematest ametitest, et ilmselt see on … Ma isegi ei tea, tunnistan, kelle valdus- ja haldusalas see meie valitsuses võiks olla – see kellakeeramise küsimus.
Tundub, et keegi seda omaks ei tunnista. Siis jääb Jürgen Ligile ilmselt, eks. (Keegi kommenteerib kõrvalt.) Jah, me peame selle välja selgitama. (Naerab.) Aga me asume seda välja selgitama, kelle pädevuses see on. Ma palun väga vabandust, aga ma tõesti ei tea, nii et …
Liisa Pakosta
Ma võin siis soolise tasakaalu huvides jätkata.
Samuti eile õhtul pärast trenni saunas, aga naistega, jah … Mina ei ole kohanud inimest, kellele see kellakeeramine meeldiks või kuidagi normaalne tunduks.
Ma olen kõige eelöelduga nõus. Ilmselt emad soovivad seda talveaega, sellepärast, et teismelised lapsed ei suuda ärgata nii vara. Ma võib-olla kõikide emade eest siin ei söanda praegu rääkida, aga saan öelda seda, et minuni on jõudnud küllaltki olulisel määral sellekohaseid sõnumeid.
Euroopa Parlament on hääletanud 2019 ettepaneku poolt lõpetada kellakeeramine 2021.
Kui seda pädevuse osa siin mõelda, siis kuna meil enamik kellasid on digitaalsed, siis digitaalse kella osa ma võiksin võib-olla endale võtta. Aga selle mehaanilise kella osa on võib-olla siis Sveti, taristu osa, jah.
Aga jah, võiks küll ära lõpetada. Peaks kindlasti ära lõpetama. Aitäh
Erkki Keldo
Jah. Eks ta tihti – nagu sa õigesti ütlesid, kaks korda aastas – tuleb. Minu arust enamikul inimestel, ka minul, on alati probleem, et kummale poole see kell keeratakse. Ja siis on hea nipp, mida öelda: alati jooksva aasta suve poole. See tuli mulle kunagi väga kasuks.
Ma arvan, et ega see tegelikult probleem ei ole. Võib-olla nädalake läheb …
Aga miks ma veel sõna võtsin? Põhjus on see, et ma pean siin ühe väga olulise faktivea ära parandama, muidu äkki tekib torm veeklaasis.
Nimelt, ma eksisin numbritega. Käibemaks majutusasutustele tõuseb 13% peale, mitte 14% peale.
Ma vist olin kogemata öelnud, mulle täpsustati. Ta tõuseb 4% võrra, 9%-lt 13% peale, mitte rohkem. Et kellelegi ei tunduks, et kuskil on salaja mingi muudatus tehtud.
Ei, ikka majutusasutusel on erinev määr. Ja nagu ma ütlesin, võrreldes teiste ettevõtlusvaldkondadega on see määr madalam. Aitäh!
Riina Sikkut
Mina isiklikult küll emana toetan keeramise lõpetamist ja suveajale jäämist. Talvel on niikuinii pime ja kohutav. Nii et juba valitsuses on eriarvamused.
Aga samamoodi terviseministrid ei ole viimasel ajal seda arutanud. Kuigi räägitakse … No ongi, et seal on ka mingi tervisemõju, mõnel inimesel kella keeramisega harjumine on keerulisem.
Isiklikult ütlen, et probleeme ei ole, aga samuti toetaksin kellakeeramise lõpetamist. Aga vaatame, millal see teema prioriteetseks jõuab saada, ni valitsuses kui ka Euroopa tasandil.
Kristen Michal
Jah, me lubame, et me jätkame tegevusi, vajaduse korral siseministri abiga, et välja selgitada, kes valitsuses vastutab kellakeeramise eest.
Erkki Keldo
Ja tuligi nüüd kiiresti välja, et vastutan mina. (Naer.)
Vaata, Eesti on ikkagi, nagu ma ütlesin, paindlik digiriik – kohe antakse teada, võtan vastutuse vastu ja arutelud jätkuvad. (Naer.)
Sven Soiver
Ma tänan. Täpsustan peaministrit, et ikka asjad muutuvad küll. Eelmine kord vastas küsimustele Kaja Kallas, enne seda Jüri Ratas.
Teema oli küll sama ja vastused ka umbes samad, aga isik muutus.
Kristen Michal
Aitäh!
Juhataja
Jah, aitäh! Tänaseks kõik.
