Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping

Reformierakond ja Eesti 200 jagavad visiooni tugevamast, jõukamast ja turvalisemast Eestist, kus vabadus, vaba eneseteostus, heaolu ja õiglus ning puhas loodus on tagatud iga kodaniku jaoks. Selle nägemuse elluviimiseks sõlmisid valitsuskoalitsiooni osalised 24. märtsil 2025 aluslepingu.

Kokkuleppe

Praegune aeg on toonud Eesti ette tõsised väljakutsed. Me läheme neile vastu külma pea, sooja südame ja kindla käega. Valitsuse ülesanne on julgeoleku tagamine, majanduskasvu kindlustamine ning riigi tõhus ja õiglane juhtimine. Meie eesmärk on Eesti, mille kaitsevõime ja kaitsetahe peletab iga agressori, Eesti kus vabalt areneb konkurentsivõimeline ja innovatsioonipõhine majandus, Eesti, kus on moodne, ettevõtjasõbralik ja tõhus riigikorraldus ning puhas loodus.

Majanduse kasv ja inimeste heaolu sõltuvad kaitstud ja tõhusast riigist ja teadusest ja innovatsioonist. Meie riik peab olema innovatiivne, lihtne, kiire ja tõhus, et riik töötaks kodanike ja ettevõtete kasuks, mitte nende vastu.

Eesti Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon

Valitsusliidu vastutusvaldkonnad

Eesti reformierakonna logo

Eesti Reformierakond

Peaministri, rahandusministri, kaitseministri, majandus- ja tööstusministri, kultuuriministri, sotsiaalministri, taristuministri, energeetika- ja keskkonnaministri portfellid.

Riigikogu aseesimehe ning kultuurikomisjoni, õiguskomisjoni, väliskomisjoni, keskkonnakomisjoni, sotsiaalkomisjoni, rahanduskomisjoni, maaelukomisjoni ja julgeoleku asutuste järelvalve erikomisjoni esimehe ametikohad.

Eesti 200 logo

Erakond Eesti 200

Haridus- ja teadusministri, justiits- ja digiministri, regionaal- ja põllumajandusministri, siseministri ja välisministri portfellid.

Riigikogu esimehe ning riigikaitsekomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni, majanduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni esimehe ameikohad.

Riigikaitse ja julgeolek
 

riigikaitse
  • Pühendume täielikult Eesti vabaduse ja iseseisvuse kindlustamisele.
  • Tõstame kaitsekulud vähemalt 5%-ni SKT-st. Tugevdame Eesti kõiki sõjalisi võimeid vastavuses NATO kaitseplaanide ja uuendatud riigikaitse arengukavaga.
  • Eelisarendame Eesti kaitsetööstust, mis on osa Eesti kaitsevõimest. Toome Eestisse kaitsetööstuse investeeringuid, käivitame kohapealse relvade ja laskemoona tootmise.
  • Toetame Ukrainat kuni võiduni ja kestva ning õiglase rahuni. Me ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni tulemusel.
  • NATO on meie julgeoleku alus. Euroopa ja liitlased peavad iseseisvat kaitsevõimet hüppeliselt tugevdama.
  • Ehitame kindlaks riigipiiri, viime ellu laiapindse julgeolekuinvesteeringute programmi ja tugevdame luuret ja vastuluuret.
  • Iga Eesti inimene saab võimaluse läbida vabatahtliku kriisivalmiduse koolituse tegutsemiseks loodusõnnetuse, rünnaku või tervisekriisi korral. Eesti julgeolek algab meist endist, sealhulgas iga üksikisiku tegevusest ja valmisolekust.
  • Koostöös kodanikuühiskonna ja ajakirjandusega kaitseme Eesti inforuumi. Toetame võitlust valeinfo ja infooperatsioonidega.
  • Tagame Eesti digiühiskonna toimepidevuse nii, et teenused on küberturvaliselt kättesaadavad igas olukorras.
  • Kindlustame õigusriigi püsimise ning hoiame kommunismi ja imperialismi kuritegude hukkamõistmise ning karistamise rahvusvahelises fookuses.

Maksud
 

maksude ikoon
  • Muudame Eesti maksusüsteemi taas ettevõtjasõbralikuks, ühetaoliseks ja lihtsaks. 
  • Kaotame ettevõtete kasumimaksu.
  • Vähendame inimeste tulumaksukoormust, kaotades maksustamise alates 1. eurost. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni ja kaotame maksuküüru.
  • Loome majanduskasvu stimuleerimiseks kohaliku kasu instrumendi, mille kaudu inimene teenib tulu tema naabruskonnas toimuvast arengust.

Majandus
 

majanduse ikoon
  • Meie eesmärk on arendada kõrgema lisandväärtusega majandust ja viia Eesti maailma innovatsiooniliidrite esikümnesse. Toetame Eesti ettevõtteid teadusmahukate toodete ja teenuste väljatöötamisel läbi vastavate programmide ning soosime teadlaste palkamisi ettevõtetesse.
  • Arvestame Eesti kutse- ja rakendushariduses ettevõtete vajadusi kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate järgi. Võimaldame ettevõtetele kõrge kvalifikatsiooniga oskustöötajate palkamist läbi vajaliku erandi.
  • Energeetikas on meie eesmärk tagada rahvale varustuskindlus ja majandusele konkurentsivõime. Algatame tuumaelektrijaama eriplaneeringu ja kuulutame välja maismaatuuleparkide vähempakkumise.
  • Kiirendame planeeringute vastuvõtmist ja tegevuslubade väljastamist, kaasajastame planeerimisseaduse. Uute tööstuste rajamiseks loome eelisarendusalad, kus ei pea kulutama aega täiendavatele loamenetlustele ja uuringutele.
  • Parandame investeerimiskapitali kättesaadavust suurinvesteeringu-meetmete ja riigipoolsete ekspordigarantiide abil.
  • Erastame riigiettevõtted, mis ei ole Eestile strateegiliselt olulised.
  • Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste kaudu tugevdame Eesti kuvandit ja panustame eksporti. Muudame kultuuri ja spordi Eesti majandusharuks läbi rahastusmudeli uuendamise.
  • Treenime Eesti riigile tehisaru lahendusi, mille tulemusel Eesti ettevõtete tootlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime kasvab ning riigi juhtimine saab oluliselt tõhusamaks.

Tõhus asjaajamine
 

riigijuhtimine
  • Teeme Eestis asjaajamise lihtsamaks ja kiiremaks. Kaotame tarbetud regulatsioonid ja aruandluse. Muudame andmete esitamise automaatseks ja ühekordseks.
  • Tõhususe eesmärgil liidame riigiasutusi ja -ameteid. Sel viisil vähendame riigiametite personali ja kulusid viiendiku võrra.
  • Muudame riigi teenused lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest lähtuvateks.
  • Loome Riigikantselei juurde ettevõtjate nõukoja, mis esitab ettepanekud ülemäärase bürokraatia kaotamiseks.
  • Võtame Euroopa Liidu õiguse üle Eestile sobivaimal moel ja teeme Euroopas ettepanekud sobimatute normide muutmiseks, sealhulgas ettepanek lükata edasi kestlikkusaruandluse esitamine ja muuta need vabatahtlikuks.
  • Loome ühe tervikliku riigi IT-maja ning anname võimalikult palju tugiteenuseid erasektorile hallata.

Edasine töökorraldus

Koalitsioonilepe koosneb käesolevast aluslepingust ja valdkondade plaanidest, mille on heaks kiitnud erakondade volikogud.

Koalitsiooni kokkulepete sõlmimiseks alustatakse läbirääkimisi ministrite vastutusvaldkondades. Vastutav minister ja teise partnererakonna valdkonnajuht koondavad fraktsioonide, välisekspertide, huvirühmade ja turuosaliste sisendid ning esitavad valdkonna plaani läbirääkimisdelegatsioonile.

Läbirääkimisdelegatsioon koostab valdkondade plaanide alusel tervikliku valitsuse tegevuskava ja esitab selle erakondade juhatustele ja volikogudele.

Noored inimesed arvutiekraani taga.

6.1. Energiajulgeolek

13. Kindlustame varustuskindluse läbi kohaliku tootmise ja vajalike välisühenduste ning hoiame põlevkivijaamad töökorras kuni uute juhitavate võimsuste lisandumiseni

113. Eesti energeetika tuleviku 10 aasta perspektiivis kinnitame energiamajanduse arengukavas, mille koostame andmepõhiselt ja eksperte kaasates (ENMAK 2035). Tähtaeg IV kvartal 2025.

114. Lisame Eleringile eesmärgi tagada nii varustuskindlus kui ka konkurentsivõimeline elektri lõpphind. Selleks muudame elektrituruseadust ja omaniku ootuseid Eleringile. Tähtaeg IV kvartal 2025.

115. Tagame juhitavate võimsuste olemasolu, luues seadusandluses Eleringile vajalikud hoovad reservvõimsuste hankimiseks ja uute juhitavate võimsuste arendamise toetamiseks. Tähtaeg II kvartal 2025.

116. Otsustame Estlink 3 ja Eesti-Läti 4. ühenduse rajamise ajakava ja trassikoridorid lähtudes Eesti huvidest. Kinnitame Eesti-Läti 4. ühenduse riigi eriplaneeringu. Tähtaeg IV kvartal 2026.

117. Panustame välisühenduste ja muu kriitilise taristu kaitsesse koostöös naaberriikidega, kasutades selleks maksimaalselt EL vahendeid. Tähtaeg I kvartal 2026.

118. Sõlmime Läänemere kriitilise taristu vastupanuvõime tõstmise ühiste kavatsuste kokkuleppe. Tähtaeg II kvartal 2025.

14. Suurendame taastuvenergia  tootmisvõimekust

119. Kuulutame välja taastuvelektri vähempakkumise maismaal kuni 2TWh/a mahus, leides koostöös arendajate ja kohalike omavalitsusega viise tagamaks selge tuuleparkide väärtuspakkumise kohalikul tasandil.  Selleks valmistame ette vähempakkumise väljakuulutamiseks vajalikud rakendusaktid. Tähtaeg III kvartal 2025.

120. Toetamaks suuremahulise salvestuse turule toomist, töötame välja Euroopa Puhta Tööstuse Leppe alusel finantsinstrumendid, mis arvestavad sotsiaalmajanduslikku mõju. Tähtaeg I kvartal 2026.

121. Toetamaks meretuule turule toomist, töötame välja Euroopa Puhta Tööstuse Leppe alusel finantsinstrumendid, mis arvestavad sotsiaalmajanduslikku mõju ja pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute turu käivitamist. Tähtaeg I kvartal 2026.

122. Hoogustame salvestusseadmete rajamist ja avame tarbimise juhtimise turud.  Selleks kehtestame tarbimise juhtimise üldreeglid määruses „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“. Tähtaeg II kvartal 2026.

123. Jätkame biogaasi tootmise arendamist maksimaalses võimalikus mahus. Selleks töötame välja toetusmeetme biometaani sisestuspunktide rajamiseks maagaasi ülekandevõrku, koostame biogaasi teekaardi ning muudame vedelkütuseseadust (sh taastuvenergia direktiivi ülevõtmiseks transpordisektoris). Tähtaeg I kvartal 2026.

124. Soodustame taastuvenergia arendamist sobivates kohtades riigimaadel. Selleks teeme ettepanekud täiendavate tuuleparkide rajamiseks sobilike riigimaade enampakkumiste kohta. Tähtaeg I kvartal 2026.

15. Võimaldame tuumaenergeetika kasutuselevõttu nii elektri-  kui soojusenergia tootmiseks

125. Tuumajaama võimaliku asukoha valikuks ja ehitamise peamiste tingimuste paika panemiseks algatame tuumajaama riikliku eriplaneeringu. Tähtaeg II kvartal 2025.

126. Koostame ja võtame vastu tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu. Tähtaeg II kvartal 2026.

127. Valmistame ette tuumaregulaatori loomise, mis alustab tegevust 1. jaanuaril 2027. aastal. Tähtaeg III kvartal 2026.

Käsiraamatu artikli viimane uuendus 23.05.2025

Viimati uuendatud 24.05.2025

open graph image