Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping

Reformierakond ja Eesti 200 jagavad visiooni tugevamast, jõukamast ja turvalisemast Eestist, kus vabadus, vaba eneseteostus, heaolu ja õiglus ning puhas loodus on tagatud iga kodaniku jaoks. Selle nägemuse elluviimiseks sõlmisid valitsuskoalitsiooni osalised 24. märtsil 2025 aluslepingu.

Kokkuleppe

Praegune aeg on toonud Eesti ette tõsised väljakutsed. Me läheme neile vastu külma pea, sooja südame ja kindla käega. Valitsuse ülesanne on julgeoleku tagamine, majanduskasvu kindlustamine ning riigi tõhus ja õiglane juhtimine. Meie eesmärk on Eesti, mille kaitsevõime ja kaitsetahe peletab iga agressori, Eesti kus vabalt areneb konkurentsivõimeline ja innovatsioonipõhine majandus, Eesti, kus on moodne, ettevõtjasõbralik ja tõhus riigikorraldus ning puhas loodus.

Majanduse kasv ja inimeste heaolu sõltuvad kaitstud ja tõhusast riigist ja teadusest ja innovatsioonist. Meie riik peab olema innovatiivne, lihtne, kiire ja tõhus, et riik töötaks kodanike ja ettevõtete kasuks, mitte nende vastu.

Eesti Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon

Valitsusliidu vastutusvaldkonnad

Eesti reformierakonna logo

Eesti Reformierakond

Peaministri, rahandusministri, kaitseministri, majandus- ja tööstusministri, kultuuriministri, sotsiaalministri, taristuministri, energeetika- ja keskkonnaministri portfellid.

Riigikogu aseesimehe ning kultuurikomisjoni, õiguskomisjoni, väliskomisjoni, keskkonnakomisjoni, sotsiaalkomisjoni, rahanduskomisjoni, maaelukomisjoni ja julgeoleku asutuste järelvalve erikomisjoni esimehe ametikohad.

Eesti 200 logo

Erakond Eesti 200

Haridus- ja teadusministri, justiits- ja digiministri, regionaal- ja põllumajandusministri, siseministri ja välisministri portfellid.

Riigikogu esimehe ning riigikaitsekomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni, majanduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni esimehe ameikohad.

Riigikaitse ja julgeolek
 

riigikaitse
  • Pühendume täielikult Eesti vabaduse ja iseseisvuse kindlustamisele.
  • Tõstame kaitsekulud vähemalt 5%-ni SKT-st. Tugevdame Eesti kõiki sõjalisi võimeid vastavuses NATO kaitseplaanide ja uuendatud riigikaitse arengukavaga.
  • Eelisarendame Eesti kaitsetööstust, mis on osa Eesti kaitsevõimest. Toome Eestisse kaitsetööstuse investeeringuid, käivitame kohapealse relvade ja laskemoona tootmise.
  • Toetame Ukrainat kuni võiduni ja kestva ning õiglase rahuni. Me ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni tulemusel.
  • NATO on meie julgeoleku alus. Euroopa ja liitlased peavad iseseisvat kaitsevõimet hüppeliselt tugevdama.
  • Ehitame kindlaks riigipiiri, viime ellu laiapindse julgeolekuinvesteeringute programmi ja tugevdame luuret ja vastuluuret.
  • Iga Eesti inimene saab võimaluse läbida vabatahtliku kriisivalmiduse koolituse tegutsemiseks loodusõnnetuse, rünnaku või tervisekriisi korral. Eesti julgeolek algab meist endist, sealhulgas iga üksikisiku tegevusest ja valmisolekust.
  • Koostöös kodanikuühiskonna ja ajakirjandusega kaitseme Eesti inforuumi. Toetame võitlust valeinfo ja infooperatsioonidega.
  • Tagame Eesti digiühiskonna toimepidevuse nii, et teenused on küberturvaliselt kättesaadavad igas olukorras.
  • Kindlustame õigusriigi püsimise ning hoiame kommunismi ja imperialismi kuritegude hukkamõistmise ning karistamise rahvusvahelises fookuses.

Maksud
 

maksude ikoon
  • Muudame Eesti maksusüsteemi taas ettevõtjasõbralikuks, ühetaoliseks ja lihtsaks. 
  • Kaotame ettevõtete kasumimaksu.
  • Vähendame inimeste tulumaksukoormust, kaotades maksustamise alates 1. eurost. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni ja kaotame maksuküüru.
  • Loome majanduskasvu stimuleerimiseks kohaliku kasu instrumendi, mille kaudu inimene teenib tulu tema naabruskonnas toimuvast arengust.

Majandus
 

majanduse ikoon
  • Meie eesmärk on arendada kõrgema lisandväärtusega majandust ja viia Eesti maailma innovatsiooniliidrite esikümnesse. Toetame Eesti ettevõtteid teadusmahukate toodete ja teenuste väljatöötamisel läbi vastavate programmide ning soosime teadlaste palkamisi ettevõtetesse.
  • Arvestame Eesti kutse- ja rakendushariduses ettevõtete vajadusi kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate järgi. Võimaldame ettevõtetele kõrge kvalifikatsiooniga oskustöötajate palkamist läbi vajaliku erandi.
  • Energeetikas on meie eesmärk tagada rahvale varustuskindlus ja majandusele konkurentsivõime. Algatame tuumaelektrijaama eriplaneeringu ja kuulutame välja maismaatuuleparkide vähempakkumise.
  • Kiirendame planeeringute vastuvõtmist ja tegevuslubade väljastamist, kaasajastame planeerimisseaduse. Uute tööstuste rajamiseks loome eelisarendusalad, kus ei pea kulutama aega täiendavatele loamenetlustele ja uuringutele.
  • Parandame investeerimiskapitali kättesaadavust suurinvesteeringu-meetmete ja riigipoolsete ekspordigarantiide abil.
  • Erastame riigiettevõtted, mis ei ole Eestile strateegiliselt olulised.
  • Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste kaudu tugevdame Eesti kuvandit ja panustame eksporti. Muudame kultuuri ja spordi Eesti majandusharuks läbi rahastusmudeli uuendamise.
  • Treenime Eesti riigile tehisaru lahendusi, mille tulemusel Eesti ettevõtete tootlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime kasvab ning riigi juhtimine saab oluliselt tõhusamaks.

Tõhus asjaajamine
 

riigijuhtimine
  • Teeme Eestis asjaajamise lihtsamaks ja kiiremaks. Kaotame tarbetud regulatsioonid ja aruandluse. Muudame andmete esitamise automaatseks ja ühekordseks.
  • Tõhususe eesmärgil liidame riigiasutusi ja -ameteid. Sel viisil vähendame riigiametite personali ja kulusid viiendiku võrra.
  • Muudame riigi teenused lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest lähtuvateks.
  • Loome Riigikantselei juurde ettevõtjate nõukoja, mis esitab ettepanekud ülemäärase bürokraatia kaotamiseks.
  • Võtame Euroopa Liidu õiguse üle Eestile sobivaimal moel ja teeme Euroopas ettepanekud sobimatute normide muutmiseks, sealhulgas ettepanek lükata edasi kestlikkusaruandluse esitamine ja muuta need vabatahtlikuks.
  • Loome ühe tervikliku riigi IT-maja ning anname võimalikult palju tugiteenuseid erasektorile hallata.

Edasine töökorraldus

Koalitsioonilepe koosneb käesolevast aluslepingust ja valdkondade plaanidest, mille on heaks kiitnud erakondade volikogud.

Koalitsiooni kokkulepete sõlmimiseks alustatakse läbirääkimisi ministrite vastutusvaldkondades. Vastutav minister ja teise partnererakonna valdkonnajuht koondavad fraktsioonide, välisekspertide, huvirühmade ja turuosaliste sisendid ning esitavad valdkonna plaani läbirääkimisdelegatsioonile.

Läbirääkimisdelegatsioon koostab valdkondade plaanide alusel tervikliku valitsuse tegevuskava ja esitab selle erakondade juhatustele ja volikogudele.

Noored inimesed arvutiekraani taga.

6.3. Kliima, looduskaitse, metsandus

17. Seadustame Eesti kliimaeesmärgid

133. Pikaajalise investeerimiskindluse tagamiseks ja sektoriaalsete kliimaeesmärkide kokkuleppimiseks võtame vastu kliimakindla majanduse seaduse. Tähtaeg II kvartal 2026.

134. Määrame valdkonniti puhtale majandusele ülemineku trajektoorid aastani 2050. Koostame sektoripõhised teekaardid, mis toetavad konkurentsivõimet, lisandväärtuse kasvu ja arvestavad sotsiaalmajanduslikku mõju. Tähtaeg I kvartal 2026.

135. Vähendame Eesti CO2 jalajälge ja kasutame avalike hoonete ehitamisel maksimaalselt kodumaist puitu. Uuendame selleks RKAS-i omanike ootuseid. Tähtaeg III kvartal 2025.

18. Väärtustame Eesti looduskaitset

136. Säilitame olulised loodusväärtused, anname kindluse maaomanikele ja tagame ettenähtavuse planeerimisel ning ressursi kasutamisel. Määrame selleks looduskaitseseaduses kaitsealuse maa piiriks 30% maismaast ja merest. Seadustame vabatahtliku eralooduskaitse. Tähtaeg IV kvartal 2025.

137. Viime lõpule kavandatud kaitsealade loomise, olemasolevad piirangud metsamaal täienevad peamiselt vaid veel säilinud loodus- ja põlismetsadega riigimaadel. Tähtaeg I kvartal 2027.

138. Kinnitame riigimaadel loodus- ja põlismetsa kriteeriumid. Tähtaeg I kvartal 2026.

139. Toetamaks looduse hoidmist õiglasel ja motiveerival viisil, seadustame eralooduskaitse ning edendame vabatahtlikku ja lepingulist loodushoidu. Täiendame looduskaitseliste piirangute hüvitamise võimalusi väikemetsaomanikele, töötades välja metsa kasutusõiguse ostu meetme ning uuendades metsatoetuste süsteemi. Tähtaeg IV kvartal 2026.

140. Tõstame looduskaitsealade kvaliteeti, keskendudes elupaikade ja liikide seisundi parandamisele, seiremeetodite täiendamisele ja mitmekesistamisele ning teadmispõhisele haldamisele ja koostööle osapooltega. Hindame regulaarselt liigikaitse tulemuslikkust ja arendame Eesti Looduse Infosüsteemi. Tähtaeg IV kvartal 2026.

141. Ruumiline planeerimine peab toetama kvaliteetset elukeskkonda ja looduse hüvede pakkumist, milleks uuendame kohaliku tasandi looduskaitsealade määratlemist ja hüvitamiskohustuse põhimõtteid ning ajakohastame rohevõrgustiku regulatsiooni. Tähtaeg IV kvartal 2025.

142. Tugevdame Eesti looduskapitali, rakendades ökosüsteemide taastamise tegevuskava,   ja loome alused linnade elurikkuse suurendamisele. Võtame vastu looduse taastamise kava. Tähtaeg IV kvartal 2026.

143. Vähendame keskkonnalubadega seotud bürokraatiat, tagades kõrged keskkonnakaitsenõuded, ning reformime keskkonnamõju hindamise protsessi, mille tulemusel kiirendame ja lihtsustame menetlusi. Tähtaeg IV kvartal 2025.

19. Metsanduses lähtume põlvkondade ülese ja kestliku metsanduse põhimõtetest, et oleks tagatud metsa tervis ja kestmine järgmistele põlvkondadele ning investeerimiskindlus metsandussektorile

144. Võtame vastu metsanduse arengukava aastani 2035. Tähtaeg IV kvartal 2025.

145. Seame pikaajalised metsapoliitika põhimõtted, milleks uuendame Riigikogu otsust "Eesti metsapoliitika heakskiitmine". Tähtaeg IV kvartal 2026.

146. Tagame metsaseaduse alusel põhimõtte, et 70% Eesti metsamaast on majandusmetsana majandatav ilma täiendavate piiranguteta, arvestades metsade olulisi funktsioone – ökoloogilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke. Tähtaeg IV kvartal 2025.

147. Vastupidavad ja hästi hooldatud metsad võimaldavad puitu paremini väärindada, mille tagamiseks suurendame majandusmetsade juurdekasvu ja vastupanuvõimet, et kujundada kliimakindlaid ja mitmekesiseid erametsasid. Töötame välja KIKi metsatoetuse uue kontseptsiooni. Tähtaeg IV kvartal 2025.

148. Soodustame kõrgema lisandväärtusega puidutööstuse arengut Eestis, sh puidu keemilist väärindamist, tagades sujuvad protsessid planeerimises ja loastamises. Tegevused kirjeldame kliimakindla majanduse seaduse valdkondlikus teekaardis. Tähtaeg I kvartal 2026.

149. Teadmispõhiste ja usaldusväärsete otsuste tegemiseks kaasajastame metsanduse seiret ja andmestikku. Tagame kaugseire meetoditega operatiivse raieinfo. Tähtaeg II kvartal 2026.

150. Raiemahtude ning päritolu jälgitavuse jaoks digiteerime metsa- ja raieandmed ja uuendame metsaregistrit. Tähtaeg IV kvartal 2025.

Käsiraamatu artikli viimane uuendus 23.05.2025

Viimati uuendatud 24.05.2025

open graph image