Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping

Reformierakond ja Eesti 200 jagavad visiooni tugevamast, jõukamast ja turvalisemast Eestist, kus vabadus, vaba eneseteostus, heaolu ja õiglus ning puhas loodus on tagatud iga kodaniku jaoks. Selle nägemuse elluviimiseks sõlmisid valitsuskoalitsiooni osalised 24. märtsil 2025 aluslepingu.

Kokkuleppe

Praegune aeg on toonud Eesti ette tõsised väljakutsed. Me läheme neile vastu külma pea, sooja südame ja kindla käega. Valitsuse ülesanne on julgeoleku tagamine, majanduskasvu kindlustamine ning riigi tõhus ja õiglane juhtimine. Meie eesmärk on Eesti, mille kaitsevõime ja kaitsetahe peletab iga agressori, Eesti kus vabalt areneb konkurentsivõimeline ja innovatsioonipõhine majandus, Eesti, kus on moodne, ettevõtjasõbralik ja tõhus riigikorraldus ning puhas loodus.

Majanduse kasv ja inimeste heaolu sõltuvad kaitstud ja tõhusast riigist ja teadusest ja innovatsioonist. Meie riik peab olema innovatiivne, lihtne, kiire ja tõhus, et riik töötaks kodanike ja ettevõtete kasuks, mitte nende vastu.

Eesti Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon

Valitsusliidu vastutusvaldkonnad

Eesti reformierakonna logo

Eesti Reformierakond

Peaministri, rahandusministri, kaitseministri, majandus- ja tööstusministri, kultuuriministri, sotsiaalministri, taristuministri, energeetika- ja keskkonnaministri portfellid.

Riigikogu aseesimehe ning kultuurikomisjoni, õiguskomisjoni, väliskomisjoni, keskkonnakomisjoni, sotsiaalkomisjoni, rahanduskomisjoni, maaelukomisjoni ja julgeoleku asutuste järelvalve erikomisjoni esimehe ametikohad.

Eesti 200 logo

Erakond Eesti 200

Haridus- ja teadusministri, justiits- ja digiministri, regionaal- ja põllumajandusministri, siseministri ja välisministri portfellid.

Riigikogu esimehe ning riigikaitsekomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni, majanduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni esimehe ameikohad.

Riigikaitse ja julgeolek
 

riigikaitse
  • Pühendume täielikult Eesti vabaduse ja iseseisvuse kindlustamisele.
  • Tõstame kaitsekulud vähemalt 5%-ni SKT-st. Tugevdame Eesti kõiki sõjalisi võimeid vastavuses NATO kaitseplaanide ja uuendatud riigikaitse arengukavaga.
  • Eelisarendame Eesti kaitsetööstust, mis on osa Eesti kaitsevõimest. Toome Eestisse kaitsetööstuse investeeringuid, käivitame kohapealse relvade ja laskemoona tootmise.
  • Toetame Ukrainat kuni võiduni ja kestva ning õiglase rahuni. Me ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni tulemusel.
  • NATO on meie julgeoleku alus. Euroopa ja liitlased peavad iseseisvat kaitsevõimet hüppeliselt tugevdama.
  • Ehitame kindlaks riigipiiri, viime ellu laiapindse julgeolekuinvesteeringute programmi ja tugevdame luuret ja vastuluuret.
  • Iga Eesti inimene saab võimaluse läbida vabatahtliku kriisivalmiduse koolituse tegutsemiseks loodusõnnetuse, rünnaku või tervisekriisi korral. Eesti julgeolek algab meist endist, sealhulgas iga üksikisiku tegevusest ja valmisolekust.
  • Koostöös kodanikuühiskonna ja ajakirjandusega kaitseme Eesti inforuumi. Toetame võitlust valeinfo ja infooperatsioonidega.
  • Tagame Eesti digiühiskonna toimepidevuse nii, et teenused on küberturvaliselt kättesaadavad igas olukorras.
  • Kindlustame õigusriigi püsimise ning hoiame kommunismi ja imperialismi kuritegude hukkamõistmise ning karistamise rahvusvahelises fookuses.

Maksud
 

maksude ikoon
  • Muudame Eesti maksusüsteemi taas ettevõtjasõbralikuks, ühetaoliseks ja lihtsaks. 
  • Kaotame ettevõtete kasumimaksu.
  • Vähendame inimeste tulumaksukoormust, kaotades maksustamise alates 1. eurost. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni ja kaotame maksuküüru.
  • Loome majanduskasvu stimuleerimiseks kohaliku kasu instrumendi, mille kaudu inimene teenib tulu tema naabruskonnas toimuvast arengust.

Majandus
 

majanduse ikoon
  • Meie eesmärk on arendada kõrgema lisandväärtusega majandust ja viia Eesti maailma innovatsiooniliidrite esikümnesse. Toetame Eesti ettevõtteid teadusmahukate toodete ja teenuste väljatöötamisel läbi vastavate programmide ning soosime teadlaste palkamisi ettevõtetesse.
  • Arvestame Eesti kutse- ja rakendushariduses ettevõtete vajadusi kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate järgi. Võimaldame ettevõtetele kõrge kvalifikatsiooniga oskustöötajate palkamist läbi vajaliku erandi.
  • Energeetikas on meie eesmärk tagada rahvale varustuskindlus ja majandusele konkurentsivõime. Algatame tuumaelektrijaama eriplaneeringu ja kuulutame välja maismaatuuleparkide vähempakkumise.
  • Kiirendame planeeringute vastuvõtmist ja tegevuslubade väljastamist, kaasajastame planeerimisseaduse. Uute tööstuste rajamiseks loome eelisarendusalad, kus ei pea kulutama aega täiendavatele loamenetlustele ja uuringutele.
  • Parandame investeerimiskapitali kättesaadavust suurinvesteeringu-meetmete ja riigipoolsete ekspordigarantiide abil.
  • Erastame riigiettevõtted, mis ei ole Eestile strateegiliselt olulised.
  • Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste kaudu tugevdame Eesti kuvandit ja panustame eksporti. Muudame kultuuri ja spordi Eesti majandusharuks läbi rahastusmudeli uuendamise.
  • Treenime Eesti riigile tehisaru lahendusi, mille tulemusel Eesti ettevõtete tootlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime kasvab ning riigi juhtimine saab oluliselt tõhusamaks.

Tõhus asjaajamine
 

riigijuhtimine
  • Teeme Eestis asjaajamise lihtsamaks ja kiiremaks. Kaotame tarbetud regulatsioonid ja aruandluse. Muudame andmete esitamise automaatseks ja ühekordseks.
  • Tõhususe eesmärgil liidame riigiasutusi ja -ameteid. Sel viisil vähendame riigiametite personali ja kulusid viiendiku võrra.
  • Muudame riigi teenused lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest lähtuvateks.
  • Loome Riigikantselei juurde ettevõtjate nõukoja, mis esitab ettepanekud ülemäärase bürokraatia kaotamiseks.
  • Võtame Euroopa Liidu õiguse üle Eestile sobivaimal moel ja teeme Euroopas ettepanekud sobimatute normide muutmiseks, sealhulgas ettepanek lükata edasi kestlikkusaruandluse esitamine ja muuta need vabatahtlikuks.
  • Loome ühe tervikliku riigi IT-maja ning anname võimalikult palju tugiteenuseid erasektorile hallata.

Edasine töökorraldus

Koalitsioonilepe koosneb käesolevast aluslepingust ja valdkondade plaanidest, mille on heaks kiitnud erakondade volikogud.

Koalitsiooni kokkulepete sõlmimiseks alustatakse läbirääkimisi ministrite vastutusvaldkondades. Vastutav minister ja teise partnererakonna valdkonnajuht koondavad fraktsioonide, välisekspertide, huvirühmade ja turuosaliste sisendid ning esitavad valdkonna plaani läbirääkimisdelegatsioonile.

Läbirääkimisdelegatsioon koostab valdkondade plaanide alusel tervikliku valitsuse tegevuskava ja esitab selle erakondade juhatustele ja volikogudele.

Noored inimesed arvutiekraani taga.

11. Riigirahandus

Seame rahanduspoliitika eesmärgiks Eesti kestlikkuse ning konkurentsivõime. Tõstame kaitsekulusid vähemalt 5%-ni sisemajanduse kogutoodangust ja hoiame eelarvepuudujäägi pikaajaliselt jätkusuutlikul tasemel.

Hoiame maksusüsteemi kõrget rahvusvahelist konkurentsivõimet, kaitseme tema läbipaistvust ja lihtsust, väldime uusi erandeid, maksumäärade tõusu ja maksubaasi ahenemist. Majanduse juhtimisel peame silma loomulikke konkurentsieeliseid, mitte kunstlikke maksuerisusi.

Kaitsekulude tõstmisel kasutame mitmekesist arsenali, lisaks muude kulude kokkuhoiule  ja julgeolekumaksule ka Euroopa Liidu rahastuse võimalusi ning ajutist eelarvereeglite paindlikkust.

Poliitikavalikute tegemisel esitame varasemast pikaajalisemat kui nelja-aastast vaadet. Riigieelarve koostamisel lähtume nii struktuursest kui nominaalsest eelarve- positsioonist. Suurendame eelarve läbipaistvust, arvestades nii programmipõhiseid eesmärke kui majanduslikku sisu. Kaitsekulude osa ning ülejäänud riigieelarve teeme selgelt eristatavaks.

Kulude kokkuhoiul keskendume eelkõige struktuursetele reformidele ja protsesside tõhustamisele. Jätkame 0-eelarve arendust, et toetada andmepõhist ja tulemuslikku eelarve planeerimist.

48. Eesti maksusüsteem on ühetaoline ja konkurentsivõimeline

304. Taastame ühetaolise tulumaksusüsteemi, kus 700 eurot tulumaksuvaba miinimum kehtib kõigile. Me ei rakenda tulumaksu 1. eurolt ja loobume kasumimaksust ettevõtetele. Nii tulumaksu kui käibemaksu määraks saab olema 24%, et rahastada riigikaitse täiendavaid vajadusi. Tähtaeg II kvartal 2025.

305. Leevendame mootorsõidukimaksu koormust iga alaealise lapse kohta ja investeerime aastamaksu ulatuses täiendavalt teedesse. Ühtlustame M-kategooria ja N-kategooria busside maksumäära, et invasõidukite ja paljulapseliste perede kasutuses olevate väikebusside maksustamine ei sõltuks sellest, kumba kategooriasse väikebuss on registreeritud. Tähtaeg III kvartal 2025.

49. Tõhustame andmevahetust, et parandada statistikat ja võitlust pettustega

306. Kujundame hoiu- ja laenuühistud ühistupankadeks ja viime nad Finantsinspektsiooni järelevalve alla, et vähendada pettuseid ja hoiustele laieneks tagatisfondi kaitse. Tähtaeg III kvartal 2025.

307. Loome positiivse krediidiregistri võttes vastu krediiditeabe jagamise seaduse, mille alusel saavad laenuandjad kontrollida inimeste laenukohustusi ja vähendada ülelaenamist. Tähtaeg III kvartal 2025.

308. Koostöös pankadega töötame välja lahendused statistikaks vajalike andmete automaatsemaks edastamiseks Statistikaametile. Tähtaeg IV kvartal 2026.

309. Koostöös Eesti Panga, erasektori ja teiste asutustega töötame välja finantspettuste tõkestamise tegevuskava  ja teeme selle põhjal vajalikud muudatused seadusandluses. III kvartal 2025.

310. Loome Rahapesu Andmebüroosse massandmete analüüsivõimekuse. Tähtaeg II kvartal 2025.

50. Lihtsustame nõudeid ja vähendame riigi rolli

311. Lihtsustame riigihankeid ja arvestame hinnapakkumiste kõrval senisest rohkem innovatsiooni, keskkonnamõju ja muude kvaliteedikriteeriumitega. Tähtaeg III kvartal 2025.

312. Suurendame konkurentsi eluasemelaenuturul ja vähendame laenukulusid. Vähendame eluasemelaenude tagatisvara hindamisakti küsimise kohustust. Tähtaeg IV kvartal 2025.

313. Ühtlustame ametnikele ja ametiasutuse töötajatele esitatavad nõuded, muutes  avaliku teenistuse seadust (näiteks palga avalikustamise ja teenistusaja tähtajalisuse kehtestamine keskastme juhtidele. Anname kantsleritele suurema õiguse teenistujate värbamisel ja motiveerimisel. Võimaldame avalikku sektorsse värbamisel küsida topelt- või mitmikkodakondsuse andmeid. Tähtaeg III kvartal 2025.

314. Vaatame üle riigi osalused äriühingutes ja erastame strateegiliselt mittevajalikud osalused. Tähtaeg III kvartal 2025.

315. Muudame eraisikute põhimaksekonto kättesaadavamaks, uuendades võlaõigusseadust. Tähtaeg II kvartal 2025.

51. Taastame kolmesambalise pensionisüsteemi algsest paindlikumana, parandamaks pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust ja tuleviku pensionäride toimetulekut

316. Tugevdame kolme sambaga pensionisüsteemi, et tulevikus pensionile jääjad saaksid inimväärset pensioni ja lubame II sambast lahkunutel taasliituda viie aasta möödumisel. Tähtaeg IV kvartal 2025.

317. Laiendamaks pensionisüsteemi võimalusi, analüüsime koostöös erasektoriga kinnisvarapensioni loomise  võimalikkust. Tähtaeg I kvartal 2026.

52. Edendame finantsinnovatsiooni ja kapitaliturgude arengut

318. Jätkame inimeste rahatarkuse edendamist vastavalt Eesti elanike rahatarkuse strateegiale. Pidev tegevus.

319. Lihtsustame investeerimisteenuste osutamise nõudeid ja börsile minekut. Tähtaeg III kvartal 2026.

320. Järgime Põhja-Balti vaadet Euroopa säästu ja investeerimisliidu (SIU) arendamisel. Pidev tegevus.

321. Toetame digieuro loomist ja kasutusele võtmist ning teisi Euroopa finantsautonoomia edendamise algatusi, pidades silmas, et tagatud oleks ka makseteenuste toimekindlus kriisiolukordades. Pidev tegevus.

Käsiraamatu artikli viimane uuendus 23.05.2025

Viimati uuendatud 24.05.2025

open graph image