Kokkuleppe
Praegune aeg on toonud Eesti ette tõsised väljakutsed. Me läheme neile vastu külma pea, sooja südame ja kindla käega. Valitsuse ülesanne on julgeoleku tagamine, majanduskasvu kindlustamine ning riigi tõhus ja õiglane juhtimine. Meie eesmärk on Eesti, mille kaitsevõime ja kaitsetahe peletab iga agressori, Eesti kus vabalt areneb konkurentsivõimeline ja innovatsioonipõhine majandus, Eesti, kus on moodne, ettevõtjasõbralik ja tõhus riigikorraldus ning puhas loodus.
Majanduse kasv ja inimeste heaolu sõltuvad kaitstud ja tõhusast riigist ja teadusest ja innovatsioonist. Meie riik peab olema innovatiivne, lihtne, kiire ja tõhus, et riik töötaks kodanike ja ettevõtete kasuks, mitte nende vastu.
Valitsusliidu vastutusvaldkonnad
Eesti Reformierakond
Peaministri, rahandusministri, kaitseministri, majandus- ja tööstusministri, kultuuriministri, sotsiaalministri, taristuministri, energeetika- ja keskkonnaministri portfellid.
Riigikogu aseesimehe ning kultuurikomisjoni, õiguskomisjoni, väliskomisjoni, keskkonnakomisjoni, sotsiaalkomisjoni, rahanduskomisjoni, maaelukomisjoni ja julgeoleku asutuste järelvalve erikomisjoni esimehe ametikohad.
Erakond Eesti 200
Haridus- ja teadusministri, justiits- ja digiministri, regionaal- ja põllumajandusministri, siseministri ja välisministri portfellid.
Riigikogu esimehe ning riigikaitsekomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni, majanduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni esimehe ameikohad.
Riigikaitse ja julgeolek
- Pühendume täielikult Eesti vabaduse ja iseseisvuse kindlustamisele.
- Tõstame kaitsekulud vähemalt 5%-ni SKT-st. Tugevdame Eesti kõiki sõjalisi võimeid vastavuses NATO kaitseplaanide ja uuendatud riigikaitse arengukavaga.
- Eelisarendame Eesti kaitsetööstust, mis on osa Eesti kaitsevõimest. Toome Eestisse kaitsetööstuse investeeringuid, käivitame kohapealse relvade ja laskemoona tootmise.
- Toetame Ukrainat kuni võiduni ja kestva ning õiglase rahuni. Me ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni tulemusel.
- NATO on meie julgeoleku alus. Euroopa ja liitlased peavad iseseisvat kaitsevõimet hüppeliselt tugevdama.
- Ehitame kindlaks riigipiiri, viime ellu laiapindse julgeolekuinvesteeringute programmi ja tugevdame luuret ja vastuluuret.
- Iga Eesti inimene saab võimaluse läbida vabatahtliku kriisivalmiduse koolituse tegutsemiseks loodusõnnetuse, rünnaku või tervisekriisi korral. Eesti julgeolek algab meist endist, sealhulgas iga üksikisiku tegevusest ja valmisolekust.
- Koostöös kodanikuühiskonna ja ajakirjandusega kaitseme Eesti inforuumi. Toetame võitlust valeinfo ja infooperatsioonidega.
- Tagame Eesti digiühiskonna toimepidevuse nii, et teenused on küberturvaliselt kättesaadavad igas olukorras.
- Kindlustame õigusriigi püsimise ning hoiame kommunismi ja imperialismi kuritegude hukkamõistmise ning karistamise rahvusvahelises fookuses.
Maksud
- Muudame Eesti maksusüsteemi taas ettevõtjasõbralikuks, ühetaoliseks ja lihtsaks.
- Kaotame ettevõtete kasumimaksu.
- Vähendame inimeste tulumaksukoormust, kaotades maksustamise alates 1. eurost. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni ja kaotame maksuküüru.
- Loome majanduskasvu stimuleerimiseks kohaliku kasu instrumendi, mille kaudu inimene teenib tulu tema naabruskonnas toimuvast arengust.
Majandus
- Meie eesmärk on arendada kõrgema lisandväärtusega majandust ja viia Eesti maailma innovatsiooniliidrite esikümnesse. Toetame Eesti ettevõtteid teadusmahukate toodete ja teenuste väljatöötamisel läbi vastavate programmide ning soosime teadlaste palkamisi ettevõtetesse.
- Arvestame Eesti kutse- ja rakendushariduses ettevõtete vajadusi kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate järgi. Võimaldame ettevõtetele kõrge kvalifikatsiooniga oskustöötajate palkamist läbi vajaliku erandi.
- Energeetikas on meie eesmärk tagada rahvale varustuskindlus ja majandusele konkurentsivõime. Algatame tuumaelektrijaama eriplaneeringu ja kuulutame välja maismaatuuleparkide vähempakkumise.
- Kiirendame planeeringute vastuvõtmist ja tegevuslubade väljastamist, kaasajastame planeerimisseaduse. Uute tööstuste rajamiseks loome eelisarendusalad, kus ei pea kulutama aega täiendavatele loamenetlustele ja uuringutele.
- Parandame investeerimiskapitali kättesaadavust suurinvesteeringu-meetmete ja riigipoolsete ekspordigarantiide abil.
- Erastame riigiettevõtted, mis ei ole Eestile strateegiliselt olulised.
- Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste kaudu tugevdame Eesti kuvandit ja panustame eksporti. Muudame kultuuri ja spordi Eesti majandusharuks läbi rahastusmudeli uuendamise.
- Treenime Eesti riigile tehisaru lahendusi, mille tulemusel Eesti ettevõtete tootlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime kasvab ning riigi juhtimine saab oluliselt tõhusamaks.
Tõhus asjaajamine
- Teeme Eestis asjaajamise lihtsamaks ja kiiremaks. Kaotame tarbetud regulatsioonid ja aruandluse. Muudame andmete esitamise automaatseks ja ühekordseks.
- Tõhususe eesmärgil liidame riigiasutusi ja -ameteid. Sel viisil vähendame riigiametite personali ja kulusid viiendiku võrra.
- Muudame riigi teenused lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest lähtuvateks.
- Loome Riigikantselei juurde ettevõtjate nõukoja, mis esitab ettepanekud ülemäärase bürokraatia kaotamiseks.
- Võtame Euroopa Liidu õiguse üle Eestile sobivaimal moel ja teeme Euroopas ettepanekud sobimatute normide muutmiseks, sealhulgas ettepanek lükata edasi kestlikkusaruandluse esitamine ja muuta need vabatahtlikuks.
- Loome ühe tervikliku riigi IT-maja ning anname võimalikult palju tugiteenuseid erasektorile hallata.
Edasine töökorraldus
Koalitsioonilepe koosneb käesolevast aluslepingust ja valdkondade plaanidest, mille on heaks kiitnud erakondade volikogud.
Koalitsiooni kokkulepete sõlmimiseks alustatakse läbirääkimisi ministrite vastutusvaldkondades. Vastutav minister ja teise partnererakonna valdkonnajuht koondavad fraktsioonide, välisekspertide, huvirühmade ja turuosaliste sisendid ning esitavad valdkonna plaani läbirääkimisdelegatsioonile.
Läbirääkimisdelegatsioon koostab valdkondade plaanide alusel tervikliku valitsuse tegevuskava ja esitab selle erakondade juhatustele ja volikogudele.
Search results for ""
5.3. Kõrgharidus ja teadus
11. Peame oluliseks Eesti kõrghariduse kõrge taseme saavutamist rahvusvahelises konkurentsis ning hariduse kättesaadavuse suurendamist Eesti noortele. Nii ülikoolidel kui ka rakenduskõrgkoolidel on kummalgi oma selge roll ja väärtus kõrgharidussüsteemis. Peame oluliseks järgida teadus- ja arendustegevuse rahastuse kokkulepet, hoides avaliku sektori rahastuse määra 1% juures SKP-st, ning toetada erasektorit teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasvatamisel kuni 2%-ni SKP-st. Eesti majanduse konkurentsivõime jätkuva kasvu jaoks on vajalik keskenduda eelkõige kõrghariduse kättesaadavusele ning teadustegevuse laiendamisele.
94. Peame oluliseks, et esimese eestikeelse kõrghariduse omandamine on õppemaksuta ja kõrgkoolid tagavad oma vastutusvaldkonnas eestikeelse õppe kõikides õppekavagruppides esimesel kahel astmel. Valitsus peab oluliseks Eesti kõrghariduse rahvusvaheliselt head kvaliteeti ja kõigi Eesti elanike võrdset ligipääsu kõrgharidusele. Lähtume põhimõttest, et korduvõppimisega samal õppeastmel kaasneb õppurile kohustus õpingute eest tasuda. Tähtaeg IV kvartal 2025.
95. Peame oluliseks rakendusliku suunaga kõrghariduse mahu kasvatamist eesmärgiga vastata selgemini tööturu ootustele ning toetada täiskasvanud elanike hulgas kõrghariduse omandamist. Eelkõige peame oluliseks suurendada õpet inseneeria- ja IT, küberturvalisuse ja tehisaru ning tervise- ja sotsiaalvaldkonnas. Suurendame kõrghariduse esimeses astmes õppekohtade arvu ja viime rakenduskõrghariduseõppe osakaalu 40%-ni. Tähtaeg IV kvartal 2025.
96. Eesti suurt lisandväärtust tootev majandus, avalik sektor ning kultuuri ja teaduse areng vajavad suuremat hulka kõrgema haridustasemega inimesi. Selleks, et suurendada doktorikraadiga inimeste siirdumist ettevõtlusesse ja teadusest väljaspool olevatesse sektoritesse, seame eesmärgiks suurendada samm-sammult doktoriõppes nooremteadurite kohtade arvu 500-ni aastaks 2035. Erilist tähelepanu pöörame doktoriõppe kohtade arvu suurendamisele tehisintellekti vallas erinevates distsipliinides. Tähtaeg IV kvartal 2025.
97. Valitsus peab oluliseks suunata lisaraha doktoriõppe mahtude kasvatamiseks. Muudame riigieelarvest antava teadus- ja arendustegevuse rahastuse jaotamise põhimõtteid, suunates alates 2026. aastast 1% lisavahendeid teadussüsteemi ja majandusarengu toetuseks. Lisaraha jagatakse teadussüsteemi ja majandusarengu vajaduste vahel põhimõttel 60/40. Tähtaeg III kvartal 2025.
98. Muudame õppelaenu süsteemi õppijale paindlikumaks, kättesaadavamaks ja atraktiivsemaks. Viime ellu õppelaenu muudatused; suurendame õppelaenu summat 6000 euroni õppeaastas, langetame intressimäärasid, pikendame tagasimakse perioodi ja loobume kohustusest esitada kinnitus käendaja olemasolu kohta. Tähtaeg III kvartal 2025.
99. Jätkame erialastipendiumite maksmist õpetajakoolituse erialadel ja seome selle õpetajana töötamise tingimusega. Tähtaeg I kvartal 2027.
100. Sportlaste kõrghariduse omandamise motiveerimiseks anname võimaluse teha topeltkarjääri õpingute kõrval ning loobume nominaalajaga lõpetamise nõudest. Selleks räägime ülikoolidega halduslepingutes läbi kõrghariduses sportlastele topeltkarjääri võimaldamise. Tähtaeg IV kvartal 2025.
101. Peame oluliseks Eesti kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumist, kuid seda tuleb teha vastutustundlikult, arvestades Eesti riigi julgeolekuhuve ning keele ja kultuuri säilitamist. Kõrghariduse rahvusvahelistumiseks ja talendipoliitika elluviimiseks ei seata välisüliõpilaste piiranguid suurema tööjõuvajadusega valdkondades. Peame oluliseks õpetada välisüliõpilastele eesti keelt ja toetada neid tööandjatega kontakti loomisel, et lihtsustada Eesti tööturule jäämist ja ühiskonda lõimumist. Tähtaeg IV kvartal 2025.
102. Ülikoolide sihtkapitali fondide rolli suurendamine on oluline võimalus kõrghariduse ja teaduse rahastamise kasvatamisel ja eraraha kaasamisel teadusesse. Loome ülikoolide sihtkapitali fondide avamist soodustava seadusandliku raamistiku ning teeme korruptsioonivastase seaduse, investeerimisfondide seaduse ja intellektuaalomandit käsitlevate seaduste revisjoni, et tühistada praegu kehtivad võimalikud takistused edukalt toimivate sihtkapitalifondide loomiseks, patentide registreerimiseks teadlaste poolt ning teadustulemuste jõudmiseks eraettevõtlusesse. Tähtaeg I kvartal 2026.
103. Seame eesmärgiks teaduse rahastuse stabiilsuse suurendamise, et vähendada ebakindlust teadlaste karjäärivalikutes tulenevalt projektipõhise rahastuse suurest osakaalust teaduse rahastamisel võrrelduna meie põhjanaabritega. Selleks teeme kõrghariduse rahastusmudeli revisjoni ja vastavalt kokkuleppele rahastusmudeli muudatused. Kujundame kõrghariduse ja teaduse rahastuseks kõrgkoolidele tervikpaketi rahastuse mudeli (nn block grant) ning vähendame teadusrahastuse vahendite killustatust. Vajaduse korral töötame selleks 2026. aastaks välja vastava õigusaktide paketi. Tähtaeg IV kvartal 2025.
104. Vähendame avaliku sektori ja teadlaste administreerimiskoormust ning tugevdame alusuuringuid ja teadmussiiret ettevõtlusesse, suunates Vabariigi Valitsuse reservi kogunenud valdkondliku teadus- ja arendustegevuse vahendid Eesti Teadusagentuuri uude riiklike prioriteetidega strateegilisse programmi. Tähtaeg I kvartal 2027.
105. Toetame teadusnõunike tegevust ministeeriumides ja viime alates 2026. aastast vastavad palgavahendid ministeeriumide eelarvetesse. Tähtaeg I kvartal 2026.
Käsiraamatu artikli viimane uuendus 23.05.2025
Viimati uuendatud 24.05.2025
