Kokkuleppe
Praegune aeg on toonud Eesti ette tõsised väljakutsed. Me läheme neile vastu külma pea, sooja südame ja kindla käega. Valitsuse ülesanne on julgeoleku tagamine, majanduskasvu kindlustamine ning riigi tõhus ja õiglane juhtimine. Meie eesmärk on Eesti, mille kaitsevõime ja kaitsetahe peletab iga agressori, Eesti kus vabalt areneb konkurentsivõimeline ja innovatsioonipõhine majandus, Eesti, kus on moodne, ettevõtjasõbralik ja tõhus riigikorraldus ning puhas loodus.
Majanduse kasv ja inimeste heaolu sõltuvad kaitstud ja tõhusast riigist ja teadusest ja innovatsioonist. Meie riik peab olema innovatiivne, lihtne, kiire ja tõhus, et riik töötaks kodanike ja ettevõtete kasuks, mitte nende vastu.
Valitsusliidu vastutusvaldkonnad
Eesti Reformierakond
Peaministri, rahandusministri, kaitseministri, majandus- ja tööstusministri, kultuuriministri, sotsiaalministri, taristuministri, energeetika- ja keskkonnaministri portfellid.
Riigikogu aseesimehe ning kultuurikomisjoni, õiguskomisjoni, väliskomisjoni, keskkonnakomisjoni, sotsiaalkomisjoni, rahanduskomisjoni, maaelukomisjoni ja julgeoleku asutuste järelvalve erikomisjoni esimehe ametikohad.
Erakond Eesti 200
Haridus- ja teadusministri, justiits- ja digiministri, regionaal- ja põllumajandusministri, siseministri ja välisministri portfellid.
Riigikogu esimehe ning riigikaitsekomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni, majanduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni esimehe ameikohad.
Riigikaitse ja julgeolek
- Pühendume täielikult Eesti vabaduse ja iseseisvuse kindlustamisele.
- Tõstame kaitsekulud vähemalt 5%-ni SKT-st. Tugevdame Eesti kõiki sõjalisi võimeid vastavuses NATO kaitseplaanide ja uuendatud riigikaitse arengukavaga.
- Eelisarendame Eesti kaitsetööstust, mis on osa Eesti kaitsevõimest. Toome Eestisse kaitsetööstuse investeeringuid, käivitame kohapealse relvade ja laskemoona tootmise.
- Toetame Ukrainat kuni võiduni ja kestva ning õiglase rahuni. Me ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni tulemusel.
- NATO on meie julgeoleku alus. Euroopa ja liitlased peavad iseseisvat kaitsevõimet hüppeliselt tugevdama.
- Ehitame kindlaks riigipiiri, viime ellu laiapindse julgeolekuinvesteeringute programmi ja tugevdame luuret ja vastuluuret.
- Iga Eesti inimene saab võimaluse läbida vabatahtliku kriisivalmiduse koolituse tegutsemiseks loodusõnnetuse, rünnaku või tervisekriisi korral. Eesti julgeolek algab meist endist, sealhulgas iga üksikisiku tegevusest ja valmisolekust.
- Koostöös kodanikuühiskonna ja ajakirjandusega kaitseme Eesti inforuumi. Toetame võitlust valeinfo ja infooperatsioonidega.
- Tagame Eesti digiühiskonna toimepidevuse nii, et teenused on küberturvaliselt kättesaadavad igas olukorras.
- Kindlustame õigusriigi püsimise ning hoiame kommunismi ja imperialismi kuritegude hukkamõistmise ning karistamise rahvusvahelises fookuses.
Maksud
- Muudame Eesti maksusüsteemi taas ettevõtjasõbralikuks, ühetaoliseks ja lihtsaks.
- Kaotame ettevõtete kasumimaksu.
- Vähendame inimeste tulumaksukoormust, kaotades maksustamise alates 1. eurost. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni ja kaotame maksuküüru.
- Loome majanduskasvu stimuleerimiseks kohaliku kasu instrumendi, mille kaudu inimene teenib tulu tema naabruskonnas toimuvast arengust.
Majandus
- Meie eesmärk on arendada kõrgema lisandväärtusega majandust ja viia Eesti maailma innovatsiooniliidrite esikümnesse. Toetame Eesti ettevõtteid teadusmahukate toodete ja teenuste väljatöötamisel läbi vastavate programmide ning soosime teadlaste palkamisi ettevõtetesse.
- Arvestame Eesti kutse- ja rakendushariduses ettevõtete vajadusi kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate järgi. Võimaldame ettevõtetele kõrge kvalifikatsiooniga oskustöötajate palkamist läbi vajaliku erandi.
- Energeetikas on meie eesmärk tagada rahvale varustuskindlus ja majandusele konkurentsivõime. Algatame tuumaelektrijaama eriplaneeringu ja kuulutame välja maismaatuuleparkide vähempakkumise.
- Kiirendame planeeringute vastuvõtmist ja tegevuslubade väljastamist, kaasajastame planeerimisseaduse. Uute tööstuste rajamiseks loome eelisarendusalad, kus ei pea kulutama aega täiendavatele loamenetlustele ja uuringutele.
- Parandame investeerimiskapitali kättesaadavust suurinvesteeringu-meetmete ja riigipoolsete ekspordigarantiide abil.
- Erastame riigiettevõtted, mis ei ole Eestile strateegiliselt olulised.
- Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste kaudu tugevdame Eesti kuvandit ja panustame eksporti. Muudame kultuuri ja spordi Eesti majandusharuks läbi rahastusmudeli uuendamise.
- Treenime Eesti riigile tehisaru lahendusi, mille tulemusel Eesti ettevõtete tootlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime kasvab ning riigi juhtimine saab oluliselt tõhusamaks.
Tõhus asjaajamine
- Teeme Eestis asjaajamise lihtsamaks ja kiiremaks. Kaotame tarbetud regulatsioonid ja aruandluse. Muudame andmete esitamise automaatseks ja ühekordseks.
- Tõhususe eesmärgil liidame riigiasutusi ja -ameteid. Sel viisil vähendame riigiametite personali ja kulusid viiendiku võrra.
- Muudame riigi teenused lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest lähtuvateks.
- Loome Riigikantselei juurde ettevõtjate nõukoja, mis esitab ettepanekud ülemäärase bürokraatia kaotamiseks.
- Võtame Euroopa Liidu õiguse üle Eestile sobivaimal moel ja teeme Euroopas ettepanekud sobimatute normide muutmiseks, sealhulgas ettepanek lükata edasi kestlikkusaruandluse esitamine ja muuta need vabatahtlikuks.
- Loome ühe tervikliku riigi IT-maja ning anname võimalikult palju tugiteenuseid erasektorile hallata.
Edasine töökorraldus
Koalitsioonilepe koosneb käesolevast aluslepingust ja valdkondade plaanidest, mille on heaks kiitnud erakondade volikogud.
Koalitsiooni kokkulepete sõlmimiseks alustatakse läbirääkimisi ministrite vastutusvaldkondades. Vastutav minister ja teise partnererakonna valdkonnajuht koondavad fraktsioonide, välisekspertide, huvirühmade ja turuosaliste sisendid ning esitavad valdkonna plaani läbirääkimisdelegatsioonile.
Läbirääkimisdelegatsioon koostab valdkondade plaanide alusel tervikliku valitsuse tegevuskava ja esitab selle erakondade juhatustele ja volikogudele.
Search results for ""
3. Riigikaitse
Eesti riigikaitse eesmärk on sõjalise konflikti ärahoidmine iseseisvalt ja kollektiivselt, koos NATO ja Euroopa Liidu liitlastega ning teiste partneritega. Venemaa on reaalne, otsene ja pikaajaline oht Euroopale. Eesti peab koos liitlastega olema piisavalt tugev, heidutamaks Venemaad, ning vajaduse korral tagasi lööma igasuguse rünnaku. Selleks loome tugevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid, millega rünnakuoht ära hoida. Kui see pole võimalik, loome võime Eesti tõhusaks kaitsmiseks, et vastata agressioonile ja hübriidrünnakutele kohe, täpselt, proportsionaalselt ja jõuliselt. Eesti kaitseb oma rahvast ja maad alati ja igal juhul.
Eesti riigikaitsele annavad jõu rahva kaitsetahe, kvalifitseeritud kaitseväelased ning tehnoloogiliselt arenenud Kaitsevägi ja liitlased. Eesti viib ellu NATO uutes kaitseplaanides ning väevõime-eesmärkides kokkulepitu. Relvastus, laskemoon ja muu sõjamaterjal on Eesti kaitsevõime oluline osa, ent sama tähtsad on ka riigikaitsjad, sealhulgas piisav ja kvalifitseeritud koosseis, eelhoiatus ja luure, logistika ning teised arendatavad võimed.
Väevõime-eesmärkide saavutamiseks tagame sõjalise riigikaitse rahastuse vähemalt 5% SKT-st, väärtustame ja motiveerime riigikaitsjaid, arendame olemasolevaid ja loome uusi võimeid, tugevdame liitlassuhteid ja liitlaste kohalolekut. Hoiame sõjalise riigikaitse hangeteks ja investeeringuteks mõeldud vahendid vähemalt 50% tasemel kaitsevaldkonna eelarvest. Lihtsustame ja kiirendame riigikaitseliste arenduste jaoks vajalikke hangete, planeeringute ja tegevuslubade menetlusi. Kaitsetööstus hakkab olema Eesti majanduse üks olulisemaid kasvuvaldkondi.
2. Väärtustame ja motiveerime riigikaitsjaid ning tugevdame kaitsetahet
11. Riigikaitsjate moraalse, professionaalse ja materiaalse motiveerituse jaoks rakendame meetmed tegevväelaste karjääri ja pikaajalise teenistuse väärtustamiseks, luues ka tegevväelaste karjäärimudeli. Tähtaeg I kvartal 2026.
12. Parandades väljaõppe kvaliteeti ja valmisolekut, uuendame ajateenistust ning viime ajateenijatele ja reservväelastele makstavad toetused ja tasud vastavusse elukalliduse tõusuga. Tähtaeg IV kvartal 2026.
13. Soovime suurendada reservväelaste osalust õppekogunemistel jasõlmime selleks tööandjatega hea tahte kokkuleppe. Tähtaeg III kvartal 2025.
14. Tegevväelastest allohvitseride ja ohvitseride juurdekasvu tagamiseks suurendame vastuvõttu Kaitseväe Akadeemiasse. Tähtaeg III kvartal 2025.
15. Tagame riigikaitseõpetuse raames kõigile noortele võimaluse osaleda välilaagris. Tähtaeg III kvartal 2026.
16. Lisame riigikaitseõpetuse ainekavasse drooniõppe ja käivitame selleks projekti „Igale riigikaitseõpetust andvale koolile oma droonikomplektid!“. Tähtaeg III kvartal 2026.
17. Soodustame naiste vabatahtlikku ajateenistusse astumist ning analüüsime võimalusi nende osakaalu suurendamiseks Kaitseväes. Suurendame Kaitseliidu Kodutütarde rahastamist. Tähtaeg I kvartal 2026.
18. Vajame terviklikku tugiprogrammi vaimse tervise toetamiseks, selleks uuendame Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitikat. Analüüsime võimalusi veteranistaatuse laiendamiseks. Tähtaeg I kvartal 2026.
19. Julgeoleku ja kindlustunde tagamiseks loome Kaitseväe alalise kohaloleku Narva. Tähtaeg 2028. aasta.
3. Investeerime riigikaitsesse vähemalt 5% SKP-st, millega arendame olemasolevaid ja loome uusi kaitsevõimeid
20. Arendamaks sõjaliseks riigikaitseks vajalikke võimeid kooskõlas Kaitseväe ja NATO väevõime-eesmärkidega, algatame kaitseinvesteeringute lisaprogrammi (KILP). Tähtaeg II kvartal 2025.
21. Viime vajalikud hanked ja arendused ellu viivituseta, keskendudes eelkõige järgmistele prioriteetidele:
Maavägi
- Relvastuse, sealhulgas süvatule, kaudtule ning muu varustuse soetamine
- Elektroonilise sõjapidamise võimete arendamine
- Pioneerivõime arendamine
- Balti Kaitsevööndi Eesti lõigu rajamine
Õhuvägi
- Lühimaa õhutõrje tugevdamine
- Keskmaa õhutõrje laiendamine
- Pikamaa õhutõrje, sh ballistiliste rakettide kaitsevõime loomise algatamine
- Elektroonilise sõjapidamise integreerimine õhukaitsesse
- Rotatsioonilise õhukaitsemudeli rakendamine koostöös liitlastega
Merevägi
- Olemasolevate mereväelaevade kasutusea pikendamine
- Elukaare ületanud laevade asendamine uute multifunktsionaalsete laevadega
- Allveeseirevõime loomine
Väeliikide ülene
- Laskemoona tarnimine ja soetamine vähemalt 3 miljardi euro eest
- Luure- ja eelhoiatuse, Kaitseväe juhtimise ning hukukindluse tugevdamine
- Kaitseväe sõjaaja koosseisu suurendamine 50 000 võitlejani
- Droonisõjavõime arendamine kõikides väeliikides ja koostöös Siseministeeriumiga
Tegevuste tähtaeg II kvartal 2025 - IV kvartal 2029.
22. Tutvustame arvamuse saamiseks kõiki suuremahulisi hankeid alates 200 miljonist eurost Riigikogu riigikaitsekomisjonile. Pidev tegevus.
23. Tagame liitlaste vastuvõtuks vajalikud tingimused koos majutuse, logistika ja väljaõppealadega. Pidev tegevus.
24. Tehisintellekti, elektroonilise sõjapidamise, droonide ja muu areneva tehnoloogia jaoks loome Kaitseväe innovatsiooni- ja tulevikuvõime väejuhatuse. Tähtaeg III kvartal 2025.
25. Kaitsmaks meie andmeid, tugevdame reservväele tugineva inforünnakute tõrje võimet. Pidev tegevus.
26. Toetame Kaitseliidu mittesõjalist tegevust, sealhulgas Naiskodukaitset ja noorsootöö arendamist. Samuti investeerime Kaitseliidu taristusse (sh lasketiirud) ja arendame Kaitseliidu valmisolekut mittesõjalistes kriisides tegutsemiseks ning võimestame Kaitseliidu võrgustikutööd. Pidev tegevus.
Käsiraamatu artikli viimane uuendus 23.05.2025
Viimati uuendatud 24.05.2025
