Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping

Reformierakond ja Eesti 200 jagavad visiooni tugevamast, jõukamast ja turvalisemast Eestist, kus vabadus, vaba eneseteostus, heaolu ja õiglus ning puhas loodus on tagatud iga kodaniku jaoks. Selle nägemuse elluviimiseks sõlmisid valitsuskoalitsiooni osalised 24. märtsil 2025 aluslepingu.

Kokkuleppe

Praegune aeg on toonud Eesti ette tõsised väljakutsed. Me läheme neile vastu külma pea, sooja südame ja kindla käega. Valitsuse ülesanne on julgeoleku tagamine, majanduskasvu kindlustamine ning riigi tõhus ja õiglane juhtimine. Meie eesmärk on Eesti, mille kaitsevõime ja kaitsetahe peletab iga agressori, Eesti kus vabalt areneb konkurentsivõimeline ja innovatsioonipõhine majandus, Eesti, kus on moodne, ettevõtjasõbralik ja tõhus riigikorraldus ning puhas loodus.

Majanduse kasv ja inimeste heaolu sõltuvad kaitstud ja tõhusast riigist ja teadusest ja innovatsioonist. Meie riik peab olema innovatiivne, lihtne, kiire ja tõhus, et riik töötaks kodanike ja ettevõtete kasuks, mitte nende vastu.

Eesti Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon

Valitsusliidu vastutusvaldkonnad

Eesti reformierakonna logo

Eesti Reformierakond

Peaministri, rahandusministri, kaitseministri, majandus- ja tööstusministri, kultuuriministri, sotsiaalministri, taristuministri, energeetika- ja keskkonnaministri portfellid.

Riigikogu aseesimehe ning kultuurikomisjoni, õiguskomisjoni, väliskomisjoni, keskkonnakomisjoni, sotsiaalkomisjoni, rahanduskomisjoni, maaelukomisjoni ja julgeoleku asutuste järelvalve erikomisjoni esimehe ametikohad.

Eesti 200 logo

Erakond Eesti 200

Haridus- ja teadusministri, justiits- ja digiministri, regionaal- ja põllumajandusministri, siseministri ja välisministri portfellid.

Riigikogu esimehe ning riigikaitsekomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni, majanduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni esimehe ameikohad.

Riigikaitse ja julgeolek
 

riigikaitse
  • Pühendume täielikult Eesti vabaduse ja iseseisvuse kindlustamisele.
  • Tõstame kaitsekulud vähemalt 5%-ni SKT-st. Tugevdame Eesti kõiki sõjalisi võimeid vastavuses NATO kaitseplaanide ja uuendatud riigikaitse arengukavaga.
  • Eelisarendame Eesti kaitsetööstust, mis on osa Eesti kaitsevõimest. Toome Eestisse kaitsetööstuse investeeringuid, käivitame kohapealse relvade ja laskemoona tootmise.
  • Toetame Ukrainat kuni võiduni ja kestva ning õiglase rahuni. Me ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni tulemusel.
  • NATO on meie julgeoleku alus. Euroopa ja liitlased peavad iseseisvat kaitsevõimet hüppeliselt tugevdama.
  • Ehitame kindlaks riigipiiri, viime ellu laiapindse julgeolekuinvesteeringute programmi ja tugevdame luuret ja vastuluuret.
  • Iga Eesti inimene saab võimaluse läbida vabatahtliku kriisivalmiduse koolituse tegutsemiseks loodusõnnetuse, rünnaku või tervisekriisi korral. Eesti julgeolek algab meist endist, sealhulgas iga üksikisiku tegevusest ja valmisolekust.
  • Koostöös kodanikuühiskonna ja ajakirjandusega kaitseme Eesti inforuumi. Toetame võitlust valeinfo ja infooperatsioonidega.
  • Tagame Eesti digiühiskonna toimepidevuse nii, et teenused on küberturvaliselt kättesaadavad igas olukorras.
  • Kindlustame õigusriigi püsimise ning hoiame kommunismi ja imperialismi kuritegude hukkamõistmise ning karistamise rahvusvahelises fookuses.

Maksud
 

maksude ikoon
  • Muudame Eesti maksusüsteemi taas ettevõtjasõbralikuks, ühetaoliseks ja lihtsaks. 
  • Kaotame ettevõtete kasumimaksu.
  • Vähendame inimeste tulumaksukoormust, kaotades maksustamise alates 1. eurost. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni ja kaotame maksuküüru.
  • Loome majanduskasvu stimuleerimiseks kohaliku kasu instrumendi, mille kaudu inimene teenib tulu tema naabruskonnas toimuvast arengust.

Majandus
 

majanduse ikoon
  • Meie eesmärk on arendada kõrgema lisandväärtusega majandust ja viia Eesti maailma innovatsiooniliidrite esikümnesse. Toetame Eesti ettevõtteid teadusmahukate toodete ja teenuste väljatöötamisel läbi vastavate programmide ning soosime teadlaste palkamisi ettevõtetesse.
  • Arvestame Eesti kutse- ja rakendushariduses ettevõtete vajadusi kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate järgi. Võimaldame ettevõtetele kõrge kvalifikatsiooniga oskustöötajate palkamist läbi vajaliku erandi.
  • Energeetikas on meie eesmärk tagada rahvale varustuskindlus ja majandusele konkurentsivõime. Algatame tuumaelektrijaama eriplaneeringu ja kuulutame välja maismaatuuleparkide vähempakkumise.
  • Kiirendame planeeringute vastuvõtmist ja tegevuslubade väljastamist, kaasajastame planeerimisseaduse. Uute tööstuste rajamiseks loome eelisarendusalad, kus ei pea kulutama aega täiendavatele loamenetlustele ja uuringutele.
  • Parandame investeerimiskapitali kättesaadavust suurinvesteeringu-meetmete ja riigipoolsete ekspordigarantiide abil.
  • Erastame riigiettevõtted, mis ei ole Eestile strateegiliselt olulised.
  • Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste kaudu tugevdame Eesti kuvandit ja panustame eksporti. Muudame kultuuri ja spordi Eesti majandusharuks läbi rahastusmudeli uuendamise.
  • Treenime Eesti riigile tehisaru lahendusi, mille tulemusel Eesti ettevõtete tootlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime kasvab ning riigi juhtimine saab oluliselt tõhusamaks.

Tõhus asjaajamine
 

riigijuhtimine
  • Teeme Eestis asjaajamise lihtsamaks ja kiiremaks. Kaotame tarbetud regulatsioonid ja aruandluse. Muudame andmete esitamise automaatseks ja ühekordseks.
  • Tõhususe eesmärgil liidame riigiasutusi ja -ameteid. Sel viisil vähendame riigiametite personali ja kulusid viiendiku võrra.
  • Muudame riigi teenused lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest lähtuvateks.
  • Loome Riigikantselei juurde ettevõtjate nõukoja, mis esitab ettepanekud ülemäärase bürokraatia kaotamiseks.
  • Võtame Euroopa Liidu õiguse üle Eestile sobivaimal moel ja teeme Euroopas ettepanekud sobimatute normide muutmiseks, sealhulgas ettepanek lükata edasi kestlikkusaruandluse esitamine ja muuta need vabatahtlikuks.
  • Loome ühe tervikliku riigi IT-maja ning anname võimalikult palju tugiteenuseid erasektorile hallata.

Edasine töökorraldus

Koalitsioonilepe koosneb käesolevast aluslepingust ja valdkondade plaanidest, mille on heaks kiitnud erakondade volikogud.

Koalitsiooni kokkulepete sõlmimiseks alustatakse läbirääkimisi ministrite vastutusvaldkondades. Vastutav minister ja teise partnererakonna valdkonnajuht koondavad fraktsioonide, välisekspertide, huvirühmade ja turuosaliste sisendid ning esitavad valdkonna plaani läbirääkimisdelegatsioonile.

Läbirääkimisdelegatsioon koostab valdkondade plaanide alusel tervikliku valitsuse tegevuskava ja esitab selle erakondade juhatustele ja volikogudele.

Noored inimesed arvutiekraani taga.

12. Taristu

Eesti taristu arendamise eesmärk on tugevdada julgeolekut, konkurentsivõimet ja kestlikkust, parandades ühendusi ning suurendades kriisikindlust ja keskkonnahoidu.
 
Arendame Eestit nii, et see oleks ühendatud, vastupidav ja tulevikukindel. Investeerime taristusse, mis tugevdab kaitsevõimet, toetab tööstust ning võimaldab inimestel ja kaupadel liikuda kiiremini ja turvalisemalt.

Ehitusvaldkonnas lihtsustame nõudeid ja protsesse, et suureneks energiatõhusus ja areneks kaasaegne elukeskkond. Usume, et kvaliteet ja kestlikkus kasvab siis, kui riik ei sea liigseid piiranguid, vaid annab võimaluse lihtsamaks arendamiseks.  
Ringmajanduses toetame ressursitõhusust ja innovatsiooni, mitte keelude ja käskude kaudu, vaid koostöös ettevõtjatega võimendades nende investeeringuid.

Merenduses tugevdame Eesti strateegilist võimekust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet, et kasvatada Eesti mereriigi rolli maailmas. Veemajanduses anname võimalused üles Eesti võrgu kaasajastamiseks, et tagada puhas joogivesi üle Eesti.

53. Ehitame Rail Baltica Eesti osa valmis tähtaegselt

322. 2026. aasta lõpus toimub ehitustegevus kogu Eesti põhitrassi ulatuses. Tähtaeg IV kvartal 2026.

323. Seame Rail Baltica koos teiste Balti riikidega Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi prioriteediks. Tähtaeg III kvartal 2025.

54. Jätkame Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ja liiklusohutuse suurendamiseks 2+2 maanteede ehitamisega Tallinn - Pärnu ja Tallinn - Tartu suunal 

324. Keskendume teedesse investeerides majanduse konkurentsivõime tõstmisele, parandades ligipääsu tööstusaladele ja sadamatele ning suurendades sildade kandevõimet. Suuname täiendavaid vahendeid teede korrashoidu (kruusateede viimine mustkatte alla). Tähtaeg III kvartal 2025.

325. Alustame Tallinn - Pärnu (Via Baltica) järgmiste 2+2 teelõikude ehitusega. Tähtaeg IV kvartal 2025.

326. Alustame Tallinn-Tartu maantee järgmise 2+2 teelõigu ehitusega. Tähtaeg IV kvartal 2026.

327. Et oleks vähem hukkunuid ja vigastatuid, võtame vastu uue liiklusohutusprogrammi, mille prioriteediks on targem järelevalve, turvalisemad teed ja liikluskäitumise muutused. Tähtaeg IV kvartal 2025.

328. Arvestades liiklusohutust ja teetaristu võimalusi soovime suurendada konkurentsivõimet, lubame teedele senisest pikemad  autorongid. Tähtaeg I kvartal 2026.

55. Arendame ja uuendame raudteetaristut, et suurendada liikumiskiirust, toetame rahvusvahelist reisirongiliiklust ja edendame energiatõhusat ühistransporti

329. Toome Tallinn-Tartu vahelisele raudteele uued elektrirongid ja tõstame sõidukiirust. Tähtaeg IV kvartal 2026.

330. Tagame Tartu – Valga – Riia rongiühenduse käigushoidmiseks püsiva rahastuse. Tähtaeg III kvartal 2025.

56. Tugevdame Eesti lennundussektori rahvusvahelist konkurentsivõimet ja ühenduvust, arendades taristut, tagades kõrge lennuohutuse ning soodustades uute ärivõimaluste teket

331. Toetame Tallinna Lennujaama, et luua rohkem välisühendusi. Hoiame lennujaama tasud konkurentsivõimelisena ja liinitoetusprogrammid atraktiivsena. Pidev tegevus.

332. Hoides rahvusvahelisi ühendusi ka väljaspool Tallinna, jätkame  Tartu–Helsingi liini ja Tartu lennujaama toetamist. Pidev tegevus.

333. Lennuohutuse tagamiseks ja Eesti lennundussektori rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks töötame koostöös kohalike lennundusettevõtetega  välja jätkusuutliku järelevalve rahastusmudeli. Tähtaeg III kvartal 2025.
 
334. Uute ärisuundade edendamiseks loome seadusandliku raamistiku mehitamata lennunduse valdkonnale. Tähtaeg IV kvartal 2026.

335. Töötame välja regionaalsete lennujaamade majandamise pikaajalise plaani ning loome tõhusama, jõukohasema ja jätkusuutlikuma käitamismudeli nende haldamiseks. Kaasame kohalikke huvigruppe lennujaamade tegevuse rahastamisse, haldamisse, omandisse ja juhtimisse. Tähtaeg II kvartal 2026.

57. Edendame ressursitõhusat ja keskkonnasäästlikku ringmajandust, rakendades jäätmereformi, toetades jäätmete ringlussevõttu ja korduskasutust, arendades keskkonnahoidlikke hankekriteeriume taristu- ja ehitussektoris ning luues soodsad tingimused ringluspõhistele ärimudelitele

336. Suurendamaks jäätmete ringlusesse võtmist ja konkurentsi ning investeeringuid jäätmevaldkonda, viime ellu jäätmereformi. Tähtaeg II kvartal 2026.

337. Suurendamaks jäätmete ringlussevõttu, loome tekstiilijäätmete tootjavastutussüsteemi ja vähendame nõudeid biojäätmete kasutusele võtmiseks. Tähtaeg IV kvartal 2026.

338. Toetades ringmajanduse põhimõtteid, eelistame hoonete ehituses sekundaarset ja ka kohalikku toorainet.  Tähtaeg IV kvartal 2026.

339. Võimaldamaks suuremat ringmajanduse turgu, edendame koostöös ettevõtjatega korduskasutatavate pakendite ja nõude kasutamist toidu ja joogi müügil ning pakkumisel avalikes kohtades. Tähtaeg II kvartal 2026.

58. Korterelamute renoveerimiseks ja eluasemelaenude kättesaadavuse_parandamiseks tagame stabiilse rahastamise, vähendame bürokraatiat ja lihtsustame asjaajamist

340. Tagame korterelamute renoveerimise stabiilse rahastuse, mistarvis  hoiame olemasolevat CO2 vahendite baasi. Tähtaeg III kvartal 2025.

341. Parandame kodude kättesaadavust noortele peredele, suurendades riiklikku tagatist eluaseme soetamiseks ja laiendades seda turutõrkepiirkondadesse. Tähtaeg II kvartal 2025.

342. Parandame taskukohase eluaseme üldist kättesaadavust, arendades eluasemeturgu koostöös Euroopa Investeerimispanga, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjatega, keskendudes turutõrkepiirkondadele. Tähtaeg IV kvartal 2025.

343. Lihtsustame hoonete renoveerimist, vähendades õiguslikke takistusi ja pakkudes tüüplahendusi kortermajade efektiivseks renoveerimiseks. Eelistame ühispakkumisi, kus renoveeritakse mitu maja korraga. Tähtaeg II kvartal 2026.

344. Loome ajakohased ja bürokraatiat vähendavad ehitusnõuded, mis keskenduvad ligipääsetavusele, energiatõhususele ja tänavaruumi uuele standardile ning lihtsustavad ehitusloa menetlusi. Tähtaeg I kvartal 2027.

345. Tõhustame elamuvaldkonna toetusi, laene ja nõustamistegevust ning ühtlustame need Keskkonnainvesteeringute Keskuse vastavate  teenustega. Tähtaeg I kvartal 2026.

346. Lihtsustame ehitusprojektide sisule esitatavaid nõudeid, sealhulgas ehitus- ja kasutusloa protsessi, taganemata seejuures kvaliteetse elukeskkonna põhimõtetest. Tähtaeg IV kvartal 2025.

347. Lühendame ajamahukaid planeerimisprotsesse, loobudes detailplaneeringu nõudest olukordades, kus see ei loo lisaväärtust, et laiendada õigust ehitada projekteerimistingimuste alusel. Tähtaeg IV kvartal 2026.

348. Lihtsustame korterelamute juurdeehituste (liftide, rõdude, lisakorruste) regulatsiooni läbi kooskõlastuse nõude vähendamise. Tähtaeg IV kvartal 2026.

59. Tugevdame Eesti merenduse rahvusvahelist konkurentsivõimet,  investeerides taristusse ja keskkonnakaitsesse

349. Võimaldamaks tõhusamat merekaablite parandamist ja suurendamaks sõjalist mobiilsust, soovime ehitada multifunktsionaalse jäämurdja. Projekti elluviimine eeldab positiivset otsust Euroopa Liidu CEF fondist. Tähtaeg III kvartal 2025.

350. Energiasäästlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse tagamiseks ehitame suursaarte laevaliinide teenindamiseks uue parvlaeva. Tähtaeg  I kvartal 2027.
 
351. Kehtestame veeteetasu maksmise soodustused keskkonnanäitajate alusel, edendamaks keskkonnasõbralike laevade kasutamist ja investeerimist rohetehnoloogiatesse. Tähtaeg I kvartal 2026.

352. Tugevdame Eesti keskkonnajulgeolekut ja vähendame sõltuvust naaberriikidest, arendades merereostustõrjevõimekust. Loome võimekuse laevavrakkide naftast tühjaks pumpamiseks. Tähtaeg IV kvartal 2026.

353. Teeme Eestist meretööstuse- ja laevade ümberehituse keskuse, käivitades laevade ümberehituse meetme. Tähtaeg II kvartal 2026.

354. Viime ellu uue konkurentsivõimelise laevanduspaketi koos laevaregistrite reformiga laevade toomiseks Eesti lipu alla. Tähtaeg III kvartal 2026.

355. Taastame reisilaevanduse toetusmeetme tagamaks Eesti konkurentsivõime võrreldes naaberriikidega ning kaitsmaks tuhandeid töökohti Eesti laevadel. Tähtaeg I kvartal 2026.

356. Jätkame Ukraina merenduse ülesehituse strateegia elluviimist. Pidev tegevus.

357. Varilaevastikuga seotud riskide vähendamiseks, keskkonnaintsidentide ennetamiseks ja julgeolekuriskide vähendamiseks töötame välja paketi, mis tagab Läänemere piirkonnas rahvusvahelise õiguse järgimise mereliikluses. Tähtaeg I kvartal 2026.

60. Tagame ühisveevärgi-  ja kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikkuse, kriisikindluse ja taskukohasuse, vähendades teenuse keskkonnamõju ja parandades reoveekäitluse kvaliteeti, eriti maapiirkondades

358. Vältimaks järske hinnatõuse, tagame ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikkuse ja kriisikindluse, viies ellu veereformi. Tähtaeg IV kvartal 2026.

359. Jätkame vee-ettevõtete süsinikujalajälje vähendamise ja efektiivsuse suurendamise edendamist, keskendudes reoveepuhastuse energiatõhususe parendamisele. Pidev tegevus.

360. Joogivee kvaliteedi tagamiseks parandame maapiirkondades reovee puhastamise kvaliteeti ja tagame reoveeteenuse kergema kättesaadavuse. Tähtaeg I kvartal 2027.

Käsiraamatu artikli viimane uuendus 23.05.2025

Viimati uuendatud 24.05.2025

open graph image